Uuringu kohaselt kogub enamik kolmandasse sambasse alla viie protsendi palgast

Tallinn 02.01.2019 Vahur Madisson, Luminori pensioni fondijuht, Otse Postimehest. Saatejuht Toomas Kask. Broadcast from Postimees, Vahur Madisson. Interviewed by Toomas Kask. Foto: Remo Tõnismäe/Postimees Foto: Remo Tõnismäe/postimees Grupp/scanpix Baltics

Luminori tellitud uuringu järgi kogub enamik kolmandasse pensionisambasse panustavatest Eesti inimestest vabatahtlikku sambasse alla viie protsendi oma palgast, samas on tervelt veerand pensionikogujatest, kes panevad tuleviku tarbeks kõrvale kuus protsenti ja enamgi oma igakuisest netotulust.

Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson ütles BNSile, et pisut üle kolmandiku ehk 34 protsenti küsitlusele vastanutest on pensioni kogumiseks liitunud kolmanda ehk vabatahtliku pensionisambaga.

„Eestlased on siinkohal küllalt sarnased lõunanaabrite lätlastega, kus kolmandasse sambasse kogub raha 31 protsenti inimestest. Leedu inimesed seevastu panevad tuleviku jaoks tallele omajagu vähem – kolmandasse sambasse kogujaid on vaid napp viiendik ehk 19 protsenti tööealistest inimestest,“ rääkis Madisson.

Tema sõnul näitavad uuringutulemused, et kolmveerand inimestest kogub kolmandasse sambasse kuni viis protsenti oma netopalgast – 37 protsendi sõnul koguvad nad kuni kaks protsenti ning 39 protsendi sõnul kolm kuni viis protsenti netopalgast.

„Kõigist kogujatest kannab pea 14 protsenti vastanuist oma igakuisest netosissetulekust kolmandasse sambasse 6–10 protsenti ning ligi 11 protsenti inimestest paneb tuleviku tarbeks tallele enam kui kümnendiku oma palgast,“ kirjeldas Madisson. „Võrdluseks – Lätis kogub netopalgast kuus protsenti või enam viiendik vastanuist ning Leedus vaid 12 protsenti kolmanda sambaga liitunutest.“

Küsitlustulemustest nähtub ühtlasi, et enim panevad pensioniks kõrvale aktiivses tööeas inimesed – vanuserühmades 30–39 ja 40–49 koguvad ühtekokku 30 protsenti vastanutest kolmandasse sambasse oma palgast kuus protsenti või enam.

Põhjustest, miks inimesed pensioniks endale raha koguvad, on ülekaalukalt olulisim soov pensionil olles enda eest ise rahaliselt hoolitseda – seda tõi peamise argumendina kogumise poolt välja 64 protsenti vastanutest.

„Üsna märkimisväärne osa ehk 44 protsenti toob ühtlasi välja ka soovi vanas eas töötamise asemel säästudest elada ning 40 protsenti vastanute sõnul on pensionikogumise eesmärk tagada endale jõukas vanaduspõlv,“ kirjeldas Luminori pensionifondide juht.

Vahur Madissoni sõnul on 28 protsenti inimestest kindlad või isegi väga kindlad, et nad tulevad pensionipõlves rahaliselt toime. Seevastu 37 protsenti vastanutest on veidi kindlad ning 36 protsenti ei ole selles kindlad.

„Ehkki pensioniks kogumine jõudis Eestis laiema avalikkuse teadvusse juba pea veerandsada aastat tagasi kohustusliku pensionisüsteemi käivitumisega 2001. aastal, näitab nii pensioniks koguvate kui ka tuleviku suhtes ebakindlate inimeste arv, et inimeste teadlikkuse tõstmine on jätkuvalt aktuaalne,“ rääkis Madisson. „Eesti tööjõuturu pikaajalisi prognoose ning riikliku vanaduspensioni tulevikuväljavaadet arvestades on pensioniks ise raha kõrvale panek ning seda võimalikult pika perioodi jooksul ainus viis, kuidas tööturult väljudes säilitada senine elukorraldus võimalikult samas ulatuses,“ lisas ta.

Uuringufirma Norstat viis Luminori tellimusel pensionikogumise teemalise uuringu läbi kõigis kolmes Balti riigis tänavu aprillis. Eestis küsitleti kokku 1003 inimest vanuses 18–65.