Kõige kiiremini kasvab südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumine keskealiste naiste hulgas

TLNPM03: MUSTAMÄE HAIGLA: TALLINN, EESTI, 28OCT02- Põhja Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku kardiointensiivravi osakond. Osakonna toimingud 08.00 kuni 20.00. th/ Foto TOOMAS HUIK POSTIMEES Foto: TOOMAS HUIK/PM/EMF

Südame-veresoonkonnahaigused on nagu meestelgi – naiste surmapõhjus number üks, sealjuures sureb selle tõttu naisi rohkem kui mehi.

29. septembril tähistatakse maailma südamepäeva. Kui tavaliselt räägitakse südame-veresoonkonnahaigustest seoses meeste tervisega, siis sel aastal on Ravimitootjate Liit koostöös Eesti Kardioloogide Seltsiga võtnud fookusesse naiste südametervise.

„Kuigi üldine teadlikkus südame-veresoonkonnahaigustest on viimase kümnendi jooksul suurenenud, kaldub enamik tervishoiutöötajad ja patsiente endiselt naiste südameriskeriske alahindama – kõrget vererõhku, infarkti ja insulti seostatakse peamiselt meestega. Kahjuks see aga nii ei ole: ka naised on riskigrupis, sellest on lihtsalt seni vähem räägitud,” sõnas Ida-Tallinna Keskhaigla Südamekeskuse kardioloog Anu Hedman. Naiste puhul tekib lihtsalt südame-veresoonkonnahaiguste risk vanuseliselt pisut hiljem.

„Kui meestel on olulisteks ennetus- ja jälgimisaastateks 30.–50. eluaastad, siis naistel alates 40. eluaastatest. Üheks põhjuseks on see, et naiste kardiovaskulaarse riski tõus kasvab hüppeliselt menopausi järgselt östrogeeni taseme languse ja selle kaitsva toime kadumise tõttu,” rääkis dr Anu Hedman.

Naiste südame-veresoonkonnahaigused on aladiagnoositud ja alaravitud ning on mitmeid tegureid, mis soodustavad ebavõrdsust naiste südame-verseoonkonnahaiguste avastamisel ja ravimisel. „Kahjuks näitab statistika, et nii Euroopas kui USAs kiireim suhtelise suremuse tõus veresoonte lubinemise ehk ateroskleroosi tõttu on just kuldses keskeas naiste hulgas, st naistel vanuses 45–65,” lisas dr Anu Hedman ning selgitas, et osalt on põhjuseks hilinenud diagnoosimine – kuna teadlikkus naiste kardiovaskulaarsetest riskidest on madal, ei oska naised seda ka endal kahtlustada. „Samuti mängivad rolli soospetsiifilised riskitegurid: rasedusaegne vererõhu tõus ja diabeet, enneaegne menopaus, polütsüstiliste munasarjade sündroom, ülekaal, samuti esineb reumaatilisi haigusi naistel rohkem – ka need tõstavad oluliselt kardiovaskulaarset riski.”

Naised on ka insuldi diagnoosimisel vanemad, insuldijärgne igapäevatoimetustega toimetulek ja ka taastumine on naistel kehvem.

Maailma südamepäev on 29. septembril.

Maailma südamepäeva tähistatakse igal aastal septembri viimasel pühapäeval. Maailma südamepäev on 29. septembril.

Südame- ja veresoonkonnahaigused on endiselt maailmas esikohal sellega, et põhjustavad igal aastal rohkem kui 20,5 miljonit surmajuhtumit.  Seetõttu on südametervise probleemidele ülemaailmselt kõrgem prioriteet antud.

Südame- ja veresoonkonnahaigused on naiste peamine surmapõhjus kogu maailmas, puudutades igas vanuses naisi. Ometi on naiste südame-veresoonkonnahaigused endiselt aladiagnoositud ja alaravitud. Selle põhjuseks on peamiselt mitmesugused väärarusaamad, sealhulgas laialt levinud arvamus, et südame-veresoonkonna haigused mõjutavad mehi rohkem kui naisi.