60+ septembrikuu number ⟩ Turvaline reisikohver ja võrratu kissell

Tärklise kogus sõltub sellest, millise konsistentsiga kisselli me soovime. Foto: Karmen Virkus

Telerežissöör Norma Jõekaldal olnud kirev ja põnev elu.

Ta on emalt saanud USA kodakondsuse, pääsenud kahest küüditamislainest, saanud kolmeaastaseks Harku vangilaagris, läinud omal käel õppima Moskvasse GITIsesse ja sättinud telekasti pea kõik nõukogudeaegsed kultuuritegelased. Perekond Jõekaldast saaks kokku terve võttegrupi: reportersaatejuht, režissöör ja operaator. Normal on 40, abikaasa Kaljul oli üle neljakümne, pojal, paljude praeguste televaatajate lemmikul Kristjan Jõekaldal pea kolmkümmend. Seega kokku üle saja aasta teletööd. “Kristjan pole ristitud, aga ristivanemad on olemas. Mina olin veel vastsündinuga haiglas, kui Valdo Pant lapse isa Kaljoga raadiokohvikus uue maailmakodaniku sündi tähistades soovitas poisile Kristjan nimeks panna. Minul oli valmis mõeldud nimi Jürgen. Pant oli targa mehena Kaljole öelnud: „Sul on ju kindlasti kodus mansetinööbid ja pitsatsõrmus, millele su eesnime algustäht peale graveeritud. Kellele sa need siis pärandad?” Jumala tõsi!” meenutab Norma Jõekalda ajakirja 60+ septembrinumbris.

Kuidas saada hakkama kohati isegi kurjade müügimeestega? „Ma olen lõpuks hakanud lihtsalt toru ebaviisakalt ära viskama,” sõnab Harjumaal juba kümmekond aastat pensionipõlve nautiv Elle. Tegelikult ongi see üks soovitusi, mida teadjamad jagavad, sest igal aastal jõuab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametini juhtumeid, kus telefonimüügi või koju tulnud müügimehe pärast ollakse hädas järelmaksulepingutega. TTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi jurist Maret Valdner sõnab, et probleem on tõsine: ametini jõuab igal aastal kümneid kaebusi ja tehingute summad ulatuvad tuhandetesse eurodesse. „Meile laekuvatest kaebustest jääb silma, et eelkõige tunnevad ostusurvet vanemaealised inimesed, kes vajavad järelemõtlemisaega ning on võimaliku agressiivse müügitaktika suhtes vastuvõtlikumad. Kuid probleeme telefonimüügi ja kodus ostetavate asjadega on paraku ka teistel vanusegruppidel,” räägib ta. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toob ära ka mõned juhtumid, mis nendeni on jõudnud: skeemitamine tagastusajaga, pakendita ei saa tagastada, kirjalik nõusolek oli puudu ja palju muud, millest saab lugeda ajakirja 60+ värskest numbrist.

Reisimine on alati põnev ja seiklusrohke, kuid enne seda seisab iga reisija silmitsi olulise ülesandega: kuidas leida õige kohver ning ära mahutada kõik vajaminevad asjad.

60+ annab praktilisi nõuandeid ja ekspertide soovitusi, kuidas leida ideaalne reisikohver ning kuidas seda targalt pakkida, et sinu järgmine seiklus algaks ja lõppeks probleemideta. Reisikaubad.ee juht Mihkel Luur tõdeb, et kuigi kohvrit on pealtnäha lihtne valida, võivad väliselt sarnased reisikohvrid olla oma omadustelt küllaltki erinevad. Reisikohvrite, käsipagasite ja reisitarvikute ekspert Reisisemust Siim Suur lisab, et tähelepanu tuleks pöörata ka kohvri turvalisusele.

Viimaste Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt on kodused vigastused vanemaealiste seas kasvav trend, eriti tõsiseks probleemiks muutuvad need alates 65. eluaastast. Statistika näitab, et 65–74aastaste hulgas on vähemalt 48% vigastustest saadud kodus. Vanuse kasvades suureneb risk veelgi – 85aastaste ja vanemate puhul on kodustes õnnetustes vigastatud juba vähemalt 60%. Häirenupud ja koduandurid on tehnoloogiasaavutused, mis pakuvad seenioridele ja nende peredele suuremat turvatunnet ja mugavust. Lisaks häirenuppudele ja anduritele on veel palju võimalusi, kuidas inimene saab end oma kodus turvalisemalt tunda ning paremini oma igapäevastes toimingutes hakkama saada. Kuidas kodu turvalisemaks muuta, millised võimalused selleks on, räägivad Koduandur OÜ juhatuse liige Tarmo Pruuli, Meditech Estonia OÜ juhatuse liige Risto Eelmaa, Invaru OÜ turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadi Arras ja ITAK Terviseabivahendite füsioterapeut Margit Mäll.

Septembrikuus jätkab 60+ ringreisi Jõelähtmel ja Kostiveres. Mille poolest on see kant huvipakkuv ja mida seal avastada, saab teada värskest 60+ numbrist.

Loodus on teinud oma valiku: kõige levinuim ja olulisem suhkur on glükoos. Valik oli lausa evolutsiooniliselt tähtis. Meditsiiniteaduste doktori Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer jutustavad ajakirja 60+ värskes numbris veresuhkru ehk glükoosi loo.

Vett teavad kõik, aga vee sisukust mitte. Ajakirja 60+ septembrinumbris aitavad professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi vee sisusse tungida. Asi on seda väärt, võite ise ajakirja lugedes selles veenduda.

Kissell on võrratu magustoit – lihtne ja vähe valmistusaega nõudev magustoit, mida saab oma maitse järgi valmistada täpselt nendest puuviljadest-marjadest ja kombineerida nende maitsetega, mis endale meeldivad. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpetaja Kaiti Pirs jagab ajakirja 60+ septembrinumbris kisselli valmistamise nippe. Teada saab, kumba tärklist eelistada, kas maiai- või kartulitärklist? Lisaks palju toredaid retsepte.

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.