Raha Kes pärib minu II ja III pensionisamba raha?

Copy
Swedbanki säästmise ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik toonitab, et II pensionisammas on alati abikaasade lahusvara.
Swedbanki säästmise ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik toonitab, et II pensionisammas on alati abikaasade lahusvara. Foto: swedbank

Kohustuslikku ehk II ja vabatahtlikku ehk III sambasse kogutakse raha

enamasti aastakümneid. Järjepidevus toob ka edu ning pensionipõlveks on enamikel kogunenud sammastesse korralik summa, mille toel vanaduspõlve veeta. Swedbanki pensionivaldkonna juht Kaire Peik selgitab, mis saab aga kogutud rahast siis, kui juhtub halvim ja inimene ise ei saagi seda kasutada, ehk kuidas käib pensionisammaste pärimine?

Pärandi peale mõeldes tulevad esimese asjana pähe kinnisvara ja lahkunu

pangakontodele jäänud vaba raha. Tegelikult kuulub pärandamisele veel

kogu muu väiksem või suurem vara, mis on elu jooksul kogunenud. Siia alla

kuuluvad ka pensioni II ja III sammas.

Millega tuleks pärandile mõeldes arvestada?

Esimene küsimus puudutab pensionisamba omanikku: kas minu pension on

üldse päritav? Enamasti küll, kuid paari erandiga, aga jätame need

lõpupoole.

Pärija jaoks on oluline teada, et kogu protsess algab notari väljastatud

pärimistunnistusest. Seejärel saab juba pöörduda sobiva panga poole, et

pärimisega edasi minna. Pärimise vormistamiseks on vajalik

pärimistunnistus. Juhul, kui pärida on mitme fondivalitseja fondis olevad

osakud, ei ole vaja pöörduda nende kõigi poole vaid seda tehakse ühes

kohas. Küll aga tuleb meeles pidada, kui pärijate hulgas on piiratud

teovõimega isikuid, kelleks on ka alaealised lapsed, on alati, kui on

soov, et päritud osakud müüakse ning raha laekuks pärija kontole,

vajalik pärimise vormistamiseks vastavasisuline kohtumäärus.

Kas võtta osakud rahas välja või kanda oma pensionikontole?

Eestis elav pärija saab valida, kas ta soovib võtta pensionifondis oleva

raha välja või liita pärandatud II või III samba osakud oma olemasoleva

pensionivaraga. Seejuures saab teha ka nii, et osa päritud samba osakutest

kantakse pärija pensionikontole ja ülejäänu võetakse rahas välja.

Tulumaksu tuleb maksta vaid juhul, kui on soov osakud realiseerida ning

saada summa oma arvelduskontole.

Kui on soov mõlema samba päritud osakud kohe pärimise käigus müüa ja

summa saada oma arvelduskontole, tuleb arvestada, et siis peetakse kinni

kehtiv tulumaksumäär, milleks on 20%.

Päranduseks saadud pensionifondi osakute kandmine pärija pensionikontole

on tulumaksuvaba. Selliselt toimetades saab tulevikus pensionieas kasutada

pärandina saadud osakuid koos enda kogutud varaga regulaarseks piisavalt

pikaajaliseks väljamakseks tulumaksuvabalt. Samas, kui pärija

pensioniealisena soovib juba oma II sambast raha korraga välja võtta,

siis tuleb selle pealt tasuda 10% tulumaksu.

Ka III pensionisamba puhul kehtivad sarnased reeglid – kui pärija soovib

fondiosakuid müüa, siis peetakse sellelt kinni 20% tulumaksu. Samas, kui

pärija on III samba fondidega liitunud hiljemalt 2020. aastal ja hetkel

vähemalt 55-aastane võib kaaluda varianti, kus päritavad osakud kantakse

hoopis tema pensionikontole ning hiljem saab ta need realiseerida juba koos

enda omandatud osakutega soodsamalt, kas 10% maksumääraga või taas

piisavalt pika regulaarse väljamaksega pensionifondist lausa maksuvabalt.

Kes on liitunud alates 2021. aastast, peavad arvestama, et soodsam

maksumäär III samba osakute ühekordse väljamakse tingimuseks on

vähemalt viie aasta möödumine esimeste osakute ostmisest ning ollakse

pensioniealine.

Välismaalastest ja juriidilisest isikust pärijad saavad pärida ainult

rahas. Samuti on II sammas alati abikaasade lahusvara.

Kindlustusseltsi kaudu sõlmitud lepingud.

III samba kogumisleping – lepingus märgitud soodustatud isikul/pärijal

on õigus saada sellest vastavalt konkreetse lepingu tingimustele

väljamakse, millest kindlustusselts peab kinni 20% tulumaksu.

Valides II või III pensionisamba väljamaksed läbi kindlustusseltsi,

tuleb sõlmida pensionileping kas garantiiperioodiga või ilma.

Garantiiperiood tagab, et surma korral on õigus lepingus märgitud

soodustatud isikule õigus neile maksetele, mis on jäänud

garantiiperioodi lõpuni. Kui garantiiperioodi pole valitud või on see

läbi, ei ole antud lepingust enam midagi pärida.

Eelpool nimetatud lepingute puhul tuleb soodustatud isikul pöörduda

lepingu sõlminud kindlustusseltsi poole.

Kokkuvõtteks võib esialgu kogu pärimisprotsess tunduda keeruline, kuid

reaalsuses aitab ja juhendab pank või kindlustuslepingu puhul pank, kuidas

pärimine vormistada ning mida selleks tuleb teha ning millised dokumendid

on vajalikud. Samuti on pensionifondide pärimisel alati võimalik nõu

küsida lisaks ka Pensionikeskuselt.

Tagasi üles