Uuring: 70% Eesti elanikest pelgab pensionieas saabuvat elatustaseme järsku langust

Copy
LHV majandusekspert Heido Vitsuri sõnul kinnitab uuring, et kõige suuremad raskused on säästmisega muust rahvusest elanikel, 35–49aastastel, suuremate linnade ning Virumaa elanikel.
LHV majandusekspert Heido Vitsuri sõnul kinnitab uuring, et kõige suuremad raskused on säästmisega muust rahvusest elanikel, 35–49aastastel, suuremate linnade ning Virumaa elanikel. Foto: Peeter Langovits

Enam kui veerand Eesti elanikest ei saa iseseisvalt ja regulaarselt oma sissetulekust midagi säästa, selgus LHV pensionifondide tellitud Kantar Emori uuringust. Samas usub koguni 70% uuringule vastanutest, et nende elatustase võib pensionile jäädes järsult langeda.

Kui 27% inimestest ei saa enda sõnul üldse säästa, siis alla viie protsendi oma sissetulekust suudab regulaarselt säästa 19% ning kuus kuni kümme protsenti 22% uuringule vastanutest. Ligi kolmandik on neid, kes on võimelised säästma rohkem kui üksteist protsenti sissetulekust.

„Uuring kinnitab, et kõige suuremad raskused on säästmisega muust rahvusest elanikel, 35–49aastastel, suuremate linnade ning Virumaa elanikel. Arusaadavalt mängib säästmisel olulist rolli ka sissetuleku suurus ehk inimesed, kelle sissetulek on suurem, suudavad ka rohkem säästa,” kinnitas LHV majandusekspert Heido Vitsur.

Nendest, kelle sissetulek on kuni 500 eurot, ei saa üldse säästa pooled. Samas üle 1500 euro suuruse sissetulekuga inimestest ei saa üldse säästa iga kümnes. Sinna vahele jääb suur hulk inimesi: nendest, kes teenivad 501–900 eurot ei säästa 35% ning 900–1500 euro suuruse sissetulekuga inimestest ei ole võimelised enda sõnul säästma 17%.

Eesti inimeste suhtumist pensioni ja vanaduspõlve kaardistanud uuring viitab, et koguni 70% inimestest usub, et nende elatustase võib pensionile jäädes järsult langeda. Kõigest 14% vastanutest on seda meelt, et nende elatustase pensionile jäädes ei lange ning 16% ei osanud seda hinnata. „Arvestades, et Eestis saab pensionile jääv inimene pensioniks keskmiselt 34% oma viimasest palgast, on vanaduspõlve kindlustamine kindlasti vajalik. Kahjuks näitab uuring, et inimesed ei mõtle piisavalt oma pensionile ja ei kasutata riigi poolt pakutavaid kogumisvõimalusi. Vaid 44% vastanutest kogub teise ning 25% kolmandasse pensionisambasse,” lisab majandusekspert.

Veel nimetasid inimesed oma tuleviku kindlustamise populaarsemate viisidena säästmist arvelduskontol (23%), kinnisvara või metsa olemasolu (22%), aktsiaportfelli (15%), tähtajalist hoiust pangas (13%) ning lastele ja lastelastele lootmist (12%). Koguni 16% inimestest tõdes, et nad ei ole otsustanud oma vanaduspõlve kuidagi kindlustada ning 8% usub, et neile piisab riigipensionist.

Selline jaotus näitab, et inimestel puudub vajalik informatsioon oma tuleviku kindlustamise viiside erineva tulususe ja riskantsuse kohta. Vitsuri sõnul on endiselt kõige mugavam ja soodne võimalus oma tuleviku kindlustamiseks II sammas ja tuleks kasutada võimalust suurendada oma igakuiseid teise pensionisamba sissemakseid nelja või kuue protsendini brutopalgast: „Piisab vaid avalduse esitamisest, et tulumaksuvabad suuremad teise samba sissemaksed uuest aastast laekuma hakkaks.”

Kantar Emori omnibuss-uuring Eesti inimeste suhtumisest pensioni ja vanaduspõlve viidi läbi tänavu juunis ning selles osales ligi 1200 täisealist vastajat.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus: kokku on LHV-l seitse II samba fondi ja kolm III samba fondi. LHV II ja III samba fondides kogub rohkem kui 154 000 klienti ja valitsetavate varade maht on ligi 1,52 miljardit eurot.

Tagasi üles