Köök ⟩ Vili, mis meenutab taldrikut või pudelit

Neid kõrvitsaid kutsutakse suvikõrvitsateks seepärast, et nad pole mõeldud pikaajaliseks säilitamiseks ning korjatakse taime küljest enne täisküpsuse saabumist. Foto: Maire Vesingi

Üks levinumaid suvikõrvitsaid on tõenäoliselt kabatšokk ehk rullkõrvits. Nende hulka kuulub ka patisson ehk taldrikkõrvits, mille vili meenutab taldrikut, ning pudelikujuga pudelkõrvits.

Neid kõrvitsaid kutsutakse suvikõrvitsateks seepärast, et nad pole mõeldud pikaajaliseks säilitamiseks ning korjatakse taime küljest enne täisküpsuse saabumist.

Suvikõrvitsate koor võib olenevalt sordist olla kas roheline või kollane. Viljaliha maitsele ega tekstuurile koore värvus väga suurt mõju ei avalda, ka ei näita see vilja küpsusastet. Õigel ajal ehk piisavalt noorena koristatud pisikesel suvikõrvitsal on pehme väliskest ja ta ei vaja koorimist. Vilja arenedes muutub suvikõrvitsa koor kõvemaks ja vajab eemaldamist, seemned hakkavad nagu kurgilgi viljalihast eralduma, viljaliha muutub kas kõvemaks ja tuimemaks või hoopiski käsnjalt kohevaks.

Kõik suvikõrvitsad on märkimisväärselt paremate maitseomadustega, kui nende viljad on alles 5–7 päeva vanused. Ära kasvata suvikõrvitsa saaki üle!

Suvikõrvits on väga väikese süsivesikusisaldusega köögivili (2,5 g 100 g kohta) ning seetõttu on selle GK (glükeemiline koormus) ka madalam (GK on 2), kui maa all kasvavatel mugulatel. Lisaks on suvikõrvits hea kiudainete allikas.

Suvikõrvits sobib peaaegu iga toidu koostisse: supid, kastmed, püreed, salatid, vormiroad, pajaroad, prae lisandiks, hakkmasside koostisse, pannkookide, takode, omletimassi, pitsapõhjade ja küpsetiste tainasse. Kuna suvikõrvits sobib süüa ka toorena, võib seda lisada ka smuutidesse. Nagu paprikat ja tomatit, sobib ka suvikõrvitsat täita erinevate täidistega.

Vähem tuntud on riivitud suvikõrvitsa kasutamine toorjuustu või Kreeka jogurti asemel taina koostises ja kookide-tortide täidistes.