Tervis ⟩ Seeniorjuht liikluses: kas võtta juhiluba ära?

Perearst Madis Veskimägi Foto: Eero Vabamägi/Postimees

"Vanus ei ole vastunäidustus autojuhtimisel, küll aga on hulk haigusi, mida põdedes pole autojuhtimine ohutu," nendib perearst Madis Veskimägi.

Paraku perearsti vastuvõtul tehtud tervisekontroll on Madis Veskimägi sõnul piiratud ja olulised probleemid ei pruugi selguda. Näiteks rahustite ja uinutite pikaajaline tarvitamine, mis on Eestis väga levinud, seda eriti vanemaealiste seas.

"Eestis on umbes 4000 ravimite kuritarvitajat, kes iga päev kasutavad suurtes annustes une- ja ärevushäirete ravimeid, bensodiasepiine," lisab perearst Argo Lätt. Paraku just need ravimid tekitavad päevast uimasust, väsimust, pearinglust. "Perearstil on ühe patsiendiga tegelemiseks umbes 30 minutit aega, aga tema tuleb viie erineva murega. Sõltuvust tekitavate ravimite gruppe on päris palju. Õnneks vererõhu- ja südameravimitel reeglina pearinglust ja muid autojuhile halvasti mõjuvaid kõrvalnähte pole."

Samas kasutab perearst Madis Veskimägi sõnul kaks kolmandikku üle 65aastastest autojuhtidest võtab üht või mitut ravimit, osa neist määravad arstid, osa ostab patsient käsimüügist või annab hoolitsev lähedane. "Patsient loodab, et arst teab, mida määrab. Jah, kuid arsti eesmärk on haiguse ravi, vaevuste leevendus, elu pikendamine. Selle kõrval mõtlemine liiklusohtlikkusele jääb tagaplaanile, loodetakse, et haige ise teab ja uurib," nendib ta.

Kuni kümme tabletti korraga

Sageli juhtub, et ravimeid määrab samal ajal mitu eriarsti ja ei teata, mida juba tarvitatakse. On üsna sage, et patsient tarvitab kuni kümmet erinevat ravimit ning nende koos- ja kõrvaltoimed on raskesti ennustatavad.

"Liiklusohtu kujutavad järgmised ravimite kõrvaltoimed: unisus, reaktsioonikiiruse langus, tähelepanu alanemine, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired, lihaskrambid ja valud, ülemäärane lõbusus. Lisaks rahustitele ja uinutitele on liiklusohtlikud ravimirühmad ka tugevatoimelised valuvaigistid, mõned köha- ja nohuravimid, allergiaravimid. Isegi igapäevased vererõhuravimid, valuvaigistid, nohu- ja köharavimid võivad omada liiklusohtlikke kõrvaltoimeid," selgitab Madis Veskimägi.

Noor ja uljas on ohtlikum

Perearst Argo Lätt lisab, et on täiesti loomulik, et vanuse suurenedes inimese nägemine, kuulmine ja tasakaalutunnetus halvenevad. "Need on täiesti loomulikud ilmingud. Vanemaealist autojuhti ei tohiks vanuse pärast stigmatiseerida. Noor ja uljas, nn bemmimees võib kaasliiklejatele palju ohtlikumaks osutuda," nendib Argo Lätt.

Paraku võib see perearstile emotsionaalselt väga raskeks osutuda, kui 90aastane tuleb perearsti juurde ja palub oma tervisetõendit pikendada. Auto on talle hädavajalik liikumisvahend, kui ta näiteks elab maal. Ka perearstil võiks Eestis olemas olla autojuhi kognitiivsete võimete hindamise test, nn Corporal-test, mida väga palju kasutatakse näiteks Saksamaal, Austrias ja Belgias.