Linn südames, kus mõned ei lukustagi ust

Vallimägi Paide linna ja maakonna sümboli vallitorniga, kus asub 8 korrusel läbi ajaloo viiv muuseum. Foto: Thea Karin

Ainulaadse ajaloolise tänavavõrgustikuga, ühe esimesena Eestis linnaõigused saanud Paide linnast on pärit mitmed värvikad inimesed, kes siit on laia maailma läinud ja Eestile kuulsust juurde toonud.

Kohe, kui linna jõuda, saab visuaalse selgituse ka linna nimes peituv paekivi, millest on tulnud nii kunagine saksa nimetus Weissenstein (alamsaksa Wittenstein) ja eestikeelne Paide. Seal seisab esimene paekiviskulptuur ja jalutuskäigul saab uudistada teisi alates 1996. aastast kunstnike looduslikust kivist vormitud skulptuure: "Hääletaja" ja kivist kass Tallinna tänaval ning Järvamaa Muuseumi pargis "Laululina" ja "Muruneitsi".

2016. aastal avatud Muusikaaed tähistab helilooja Arvo Pärdi sünnikodu, kus ta esimesed kolm eluaastat elas. Helilooja osales ka ise aia avamisel. Vormilt lihtne minipark hõlmab kaht Riho Kulla paeskulptuuri "Paesümfoonia" ja klaverikujulist "Loomingu lätet", mis on inspireeritud Pärdi loomingust. Helilooja on oma klassikalise ja vaimuliku muusikaga kõige rohkem mängitud elav helilooja ja tuntud isikupärase minimalistliku kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli stiili poolest.

Kui mõelda Paide teatrile, tuleb meelde näitleja Ita Ever. Pariisi on siit läinud ka modell Carmen Kass. Laulu "Depressiivsed Eesti väikelinnad" autor Leslie Laasner seadis aastal 2008 kokku sõnad: "Meil väga tihti pole põhjust sinna minna. Kus igal pool ei voha hullult kaubandust, kus mõned endiselt ei lukustagi ust."

Kui jalutada nädalalõpus Paide rahulikel tänavatel ja väljaspool külastajatest tulvil arvamusfestivali ordulinnuse üsna üksikul Vallimäel, siis võiks ju neile sõnadele mõelda. Kui aga astuda üle Wittensteini Tegevusmuuseumi ukse, mis sel aastal tähistab oma teist muuseumisuve, siis täitub linn imeliste lugudega fotograafiast ja farmaatsiast, rahvarõivastest, hõbe- ja kingseppadest, joogi- ja söögikultuurist, kus on ühinenud baltisaksa, slaavi ja eesti talukultuur.

Wittensteini tegevuskeskuse õu. Foto: Thea Karin

Linna põnevad tegelased

Siin on palju põnevaid lugusid linna kujundanud inimestest. On humoorikaid pilte näiteks kohalikust "Mätta Mussolinist" – Paide Pritsiameti juhist kõikide tema ordenitega, mida täiendab karikeerivas laadis kohalikke inimtüüpe ja erinevate ametite esindajaid tutvustav Ants Viidalepa maal Paide raekojas "Paide laadad".

"Seal on ka mõisnike jõudeelu kinnitavad maalid, nende puhul arvati, et ega nad muud ei teegi, kui käivad jahil ja mängivad kaarte," tutvustab muuseumi teadusjuht Ründo Mülts ja soovitab samas pööningul lehitseda 19. sajandi rahvusliku liikumise eestvedaja Postimehe köidetud ajalehti ja vaadata, millised uudised tollal huvi pakkusid. Just seal ilutseb üks Mäo mõisniku admiral Olaf von Stackelbergi Filipiinidelt toodud merikarpidest, üks on ka ristimisvaagnaks luteri kirikus.

Vanakuradiema põieterad ja Paide musi

"Siin muuseumis on ühendatud rändamine ajaloos, Paide kui Eesti süda ja Eesti pärand," ütleb Ründo ja viitab suurele kaunistustega kirstule, mille kohta lapsed arvavad, et see on Dracula magamiskirst, tegelikult aga Roosna-Alliku mõisniku von Stackelbergi reisikirst.

Tartu Ülikooli farmaatsiateadlane professor Ain Raal jagab apteegi töötoas õpetusi tegutsemiseks. Foto: Ajakeskus Wittenstein, Järvamaa Muuseum

Ründo Mülts viib teise korruse rohupoodi ja annab proovida Punsli õli. Seda anti nendele, kellel oli kaebusi, aga kes ei teadnud, mis kaebuse põhjustavad. Põhjalikult ja teaduslikult on kunsenpalsami kohta käivaid materjale uurinud Tartu Ülikooli farmaatsiateadlane Ain Raal. Vikipeedia ütleb, et Punsli eli, ka Kunzeni haavapalsam, on kitsamas tähenduses kuue ravimtaime tinktuur, mis algselt oli mõeldud haavade võidmiseks, kuid mida hiljem hakati kasutama söögiisu suurendaja ja sügismasenduse peletajana. Rohekaskollaka õli maitse on intensiivne ja veidi ehmatav, seetõttu ulatab Ründo maitsemeele tasakaalustamiseks punaka joogi Paide Musi ning vihjab, et just jaanipäeva paiku ostetakse apteegist hästi palju armujooki. Võõrastele ladinakeelsetele ravimitele leiutasid eestlased oma nimetused nagu "vanakuradivanaema põieterad" või "vanaisade jutuõli", ja kui klient "lutikaõli" küsis, siis sai raamatust järele vaadata. Kõrvalruumis juhendab Ain Raal videol neid, kes soovivad end rohuteaduses proovile panna.

Muuseumi teadusjuht Ründo Mülts tutvustab rohupoes klassikalist Punsli eli. Foto: Thea Karin

Kui tallinlased võivad olla uhked oma maailma ühe vanima apteegi üle, siis Paide Tegevusmuuseumis on Eesti vanim apteegikollektsioon. Leti taga seisab Oskar Wilhelm Brasche, jätkates perekonna traditsiooni. Temast sai ka Paide linnapea ning luteri kiriku üks vitraažaken tähistab Braschede perekonna üle saja-aastast Paides elamist.

Neli Eesti kuningat

Kes ei teaks Jüriöö ülestõusuga seotud kuriteost Paide ordulinnuses, kui Liivi ordumeistri kutsel läksid neli Eesti soost kuningat koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele. Ajaloolist stseeni kirjeldav maal on omamoodi näide nõukogudeaegsest pärandist, mis sai alles teisel katsel lõputööna aktsepteeritud, sest esimese maali kujunduse juures leidis komisjon, et persoonide silmad olid liialt läänelikud ja mõõgad üleliia germaanilikud. "Tuli lisada veidi slaavilikkust sellesse Eesti ajaloo esimesse mõrvalukku," muigab Ründo.

See-eest on vitriinides näha olevad mänguasjad pärit rohkem kui 8000 erineva seast, mille omanikuks on kirglik koguja Heli Mänd. Ta on oma kogu kohta öelnud, et tema korteris on kohti, kus saab ainult külg ees liikuda. Vitriinides tunneme ära nii muinasjuttude kui multifilmide tegelasi.