Asjadel ja emotsioonidel on tihe seos

„Juhtus nii, et olen 60 aastat oma elust olnud seotud televisiooniga, seda õppides, tehes, juhtides, õpetades ja uurides.” Foto: Erakogu

Ajakirja 60+ mainumbris tuleb juttu Hagi Šeinist, kes unneb televisiooni ja selle ajalugu kõige põhjalikumalt, on õpetanud välja kümneid ja kümneid teleajakirjanikke, kes teevad telemaastikul ilma.

Ta tunnistab, et temast oleks saatuse tahtel võinud saada Eesti venelane, mitte rahvarinde üks kõneisikuid ja Eestimaa rahvuste ühenduse president. Praeguse olukorra kohta maailmas vastab Hagi Šein, et paraku on maailm nii ehitatud, et ta on täis nurjatuid probleeme. Ehk probleeme, millele ei olegi häid lahendusi.

“Õigust ja tõde on rohkem kui üks. Inimühiskond ongi üles ehitatud erinevatele tõdedele ja õigustele. Sa ei saa teisiti arvajaid maha lüüa ega isegi ümber veenda. Sa ei saa üldse midagi teha. Saad ainult teisiti arvava naabrimehega koos eksisteerida, talle kätega kallale minemata. Naaber pole loll, et ta teisiti arvab, ta lihtsalt arvab nii. Juba Juhan Liiv kirjutas: “Mis ühele kuu, see teisele päike, mis ühele suur, see teisele väike.” Harjugem sellega elama. Mida varem sa sellega lepid, seda lihtsam on elada, seda tervem ja õnnelikum oled. Pea alati kõige õigemaks oma tõde, solvumata nende peale, kes vaatavad asjadele hoopis teistmoodi. Tulem on ikkagi erinevate tõdede ühistoime.” tunnistab Hagi Šein ajakirja 60+ värskes numbris.

Kevad! Maapind vabaneb raskest lume- ja jääkattest, meie heidame seljast talvised vammused, peseme aknad, et vaade saaks selgemaks, teeme suurpuhastuse kodus, vabaneme aiaski kogunenud rämpsust, võtame ette organismi puhastuskuuri.

Kevad ongi justkui kõigest liigsest vabanemise aeg, seatud nii juba looduse poolt. Professionaalne korrastaja Ülle Tammik, kes on valinud elukeskkonna korrastamise oma tööks, ütleb ajakirjas 60+, et kõigil on omad käitumismustrid, kaasa saadud tihtipeale juba lapsepõlvest.

„Praeguse üle kuuekümneste põlvkonna vanemad elasid võrreldes praeguse ajaga, tarbimiseks mõeldu ülekülluse ja piiramatu kättesaadavusega, hoopis teises maailmas! Oli sõda, häving, põlengud, rüüstamised, küüditamised, kogu vara kaotamine polnud midagi erakordset. Sellele järgnes sõjajärgne aeg, mil ei saanud midagi ära visata, kõik läks taaskasutusse, sest puudus kõigest oli lihtsalt nii suur,” põhjendab ta.

“Noored ei suudagi seda ette kujutada. Noor teab, et kui midagi vaja, siis see lihtsalt ostetakse, e-poest võib vajalikku tellida isegi öösel. Midagi ei pea varuma ette. Ja midagi pole vaja seetõttu ka alles hoida. Kui vaja, ostan uue, eks!” Kuidas siis ikkagi enda ümber korda luua, saate lugeda värskest ajakirjast 60+.

Järjest enam käiakse ka sünnimärgikontrollis, mistõttu avastatakse pahaloomulisi kasvajaid üha varajasemas staadiumis.

Niine nahakliiniku onkoloog Marianne Niin räägib, et inimeste tervisekäitumine on aastatega paremaks muutunud. Järjest enam käiakse ka sünnimärgikontrollis, mistõttu avastatakse pahaloomulisi kasvajaid üha varajasemas staadiumis. Tänu sellele on ka ravi- ja paranemisvõimalused palju paremad kui aastate eest. Marianne Niine sõnul on oluline silmas pidada, et kasvaja kasvab ning muutub ajas, tavapärane sünnimärk aga ohtu ei kujuta. "Melanoom ehk pahaloomuline nahakasvaja tekib pigmenti tootvatest rakkudest ehk melanotsüütidest. 80–90 protsenti juhtudest on see pigment nahal siiski uus asi ning ta eristub enamasti tavapärastest sünnimärkidest värvi poolest," selgitab doktor värskes ajakirjanumbris.

"Kui inimesel on aastaid kogunenud viiskümmend ja enam, on üha raskem muutustega kohaneda. Sageli, kuid mitte alati," arvab Briti pensionär Nigel Kelly, kes on Eestis lühemalt või pikemalt elanud nüüdseks peaaegu 15 aastat. Eestis elab umbes 30 Briti pensionärist residenti. Nigel Kelly jagab vanema inimese kogemusi Eestist ja kirjutab, mis talle Briti kodanikuna Eestis meeldib. Ometi on ka üks asi, mida Eestis pole. Mis see on, lugege ajakirjast.

Maikuus reisib 60+ romantilisel rannateel Häädemeestel. Mida seal avastada, millele tähelepanu pöörata ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+ numbrist.

Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kirjutavad 60+ lugejale sellest, kui oluline on ööpäevakell võitluses bakteritega.

Ajakirja 60+ mainumbris tutvustavad professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi seleeni, mis on äärmiselt vajalik kilpnäärme normaalseks talitluseks, sest tema osaluseta pole võimalik organismil toota kilpnäärmehormoone.

Murulaugu, karulaugu, talisibula ja söödava umbrohuna kasvavate taimede nagu naat, nõges, malts, vesihein, nurmenukk, võilill, kuusekasvud ja jänesekapsad kõrval kuulutab kevadet ka rabarber. Toitumisterapeut ja diabeedikooli kogemusnõustaja Maire Vesingi annab erinevaid retsepte.

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.