:format(webp)/nginx/o/2024/04/12/15998184t1h53ce.png)
„Tihti kohtame patsiente, kes on tunde kodus vaevelnud. Nad tunnevad, et nendega on midagi halvasti, aga ei taha oma lähedasi tülitada ja pelgavad kiirabisse helistada. Selline tagasihoidlikkus on suur viga, sest insuldi ravis on ajafaktor määrava tähtsusega,” ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Inga Kalju.
"Ravi tuleb alustada võimalikult kiiresti, sest insuldi tekkimisel hukkub minutis kaks miljonit ajurakku, tunnis võib hävida kuni 120 miljonit ajurakku ja patsient enam haigusest ei taastugi,” lisab Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Inga Kalju.
Insult on sage neuroloogiline haigus, mis on kõikide haiguste surmapõhjuste seas teisel kohal ja olulisim puude põhjustaja. Tänu viimaste aastakümnete läbimurdele on insult muutunud ravitavaks haiguseks. „Siiski on tähtsal kohal kiire tegutsemine − sellest oleneb aju närvirakkude säilimine,” ütleb dr Inga Kalju. Kohese abi korral võib mõni inimene täielikult paraneda. Kahjuks jõuab õigel ajal haiglasse vaid kolmandik insuldipatsientidest.
Üksi elavad vanemaealised pole küll omaette insuldi riskirühm, nad on pigem inimesed, kes võivad abita jääda. Insuldi risk ei ole neil suurem kui neil, kes ei ela üksi. „Ka meie keskusesse on jõudnud kurbi juhtumeid, kus inimene on abitus seisundis mitu päeva korteri põrandal maas lamanud, võimetuna abi kutsuma.”
Insult on ajutegevuse häire, mis tekib äkki, isegi une pealt või rahulikult tugitoolis istujal. „Aju närvirakud tarbivad palju hapnikku ja energiat ning sõltuvad tugevalt verevarustusest ning kui verevarustus katkeb, tekib kiirelt rakkude häire ja hävimine. Aju on väga tundlik hapnikupuudusele, seetõttu on kiire esmaabi määrava tähtsusega,” selgitab neuroloog.
„Aju saab verega toitu ja hapnikku. Igal millimeetril ajust on oma ülesanne ja kui mõni koht jääb vereringeta, annab see oma haigustunnused. Aju tagumises osas on nägemiskeskus, keskel on kõnekeskus ja liigutamiskeskus ja emotsioonid ning väikeajus tasakaal.”
Insult võib olla kas isheemiline ehk ajuinfarkt (85 protsenti juhtudest) või hemorraagiline (15 protsenti juhtudest). Isheemilise insuldi puhul, mida nimetatakse ka ajuinfarktiks, ummistub ajus veresoon. Selle tagajärjel hukkub osa ajust, mida veresoon varustas, kui ei sekkuta kiiresti. Teine vorm on hemorraagiline insult ehk aju verevalum – selle korral läheb veresoon katki ja veri jookseb ajju.
„Enamikul juhtudel on insult kergelt diagnoositav. Ebatüüpilisi märke on palju, kuid nende esinemissagedus harv. Vahel harva näeme oma patsienti aju uurides, et tal on ajus vanemad infarktikolded − ta on suure tõenäosusega insuldi juba läbi põdenud, kuid tal enesel pole sellest aimugi. Kuid need on harvad juhused.”
Insuldi korral tohtri sõnul valu ei esine, vaid tekib neuroloogiline defitsiit – halvatus, kõnehäire, tasakaaluhäire jt. „Insuldi klassikalised sümptomid, mida igaüks peaks teadma (ka kooliõpilane, et oma vanavanemat jälgida), on ühe kehapoole järsk seletamatu nõrkus ja/või tuimus. Kõige olulisem insuldi sümptom ongi just halvatus, ühe kehapoole nõrkus ja kõnehäire.”
Järsku võivad neuroloogi sõnul tekkida ka probleemid kõndimise või tasakaaluga, järsk pearinglus. Nende sümptomite tekkimisel tuleb kiiresti tegutseda, sest insult on erakorraline seisund.
Lisaks võib kaasneda näopoole halvatus, ühe käe nõrkus, äkki tekkinud tasakaalutus ja nägemishäire. „Insulti iseloomustab äkki tekkinud sümptomaatika, mitte aeglaselt, päevade ja nädalatega süvenev.”
Kuna insuldiga ei kaasne tavaliselt valu, nagu südameinfarkti puhul, on suurim tehtav viga ootama jääda, et äkki läheb üle. Sümptomite puhul tuleks aga häbitundeta reageerida, isegi kui hiljem selgub, et probleem seisnes muus.
