Juminda poolsaar – nii metsik koht nii linna lähedal
„Meil tuleb siin nädalalõppudest suvel puudus, aktiivseid inimesi ikka jätkub,” ütleb kogukonnahing Artur Talvik, kui tutvustab Juminda poolsaare tegemisi.
"Poolsaarel on kümme küla, mõnikord arvatakse aga Pudisoo ja Hara kui äärekülad välja. See-eest on Virve küla oma tegemistega eriti aktiivne. Ehk ka seetõttu, et seal on mere ääres kaldapealsel originaalse arhitektuuriga vabaõhulava, mis oli 2019. aasta puitehitise nominent. Suviti toimub Virve külas hulgaliselt üritusi ja kontserte. Kui ajaloos tagasi vaadata, siis ei ole see mitte alati nii olnud, ja Virve kohta märgib nende koduleht, et kunagi oli Virve selge kivikära, „kus silgukoormagagi oli tegemist, et üle kivide ja kändude saada”.
Kuidas elanikud sinna tulid, sellest räägib legend nõnda: „Virves olid kõik elanikud kord otsa saanud. Siis tuli sinna üks naine Soomest. Voorekivi juures tuli ta paadist välja ja ohverdas. Tema järeltulijaist sai hiljem terve küla ja praegu on kõik Madeli-nimelised tema soost.” Teise legendi järgi oli Virves kalakabel, kuhu veel 70 aasta eest viidi kalu ohvriks. „Kabelis peeti ka jutlust ja loeti piibelt. Merele minnes lubati kabelile kalu viia, kui hää saagi saab. Kui kabeli nurka kraapida, siis pidavat tuulgi oma suuna muutma. Ebausklikkude kalameeste kohta on säilind pilkelaulgi tuule kraapimisest.”
Leesi pood kui liim
„Juminda poolsaare üks tõmbenumbreid on Leesi pood, seda käiakse palju vaatamas,” ütleb Tarwitajate MTÜ juhatuse liige Artur Talvik, kelle alluvuses pood on. Mees on unikaalse kogukonnapoe üle uhke: „Teist sellist Eestis vast ei olegi, ta on kogukonna loodud ja peetud, ka poolsaare noored käivad müüjateks.” Nii läheb ka kasum kogukonna hüvanguks.
„Meil on 75 liiget poolsaare poolt, igaüks on oma osa andnud, see on puhas panustamine kogukonna ellu,” selgitab Artur. Ta lisab, et tänu aktiivsele kogukonnale on poehoovis palju üritusi, taastatud on postkontor.
See on hea mõttepõrkumise koht, kus erinevate külade inimesed kokku saavad ja uudiseid kuulevad.
„Sel suvel taastame kuuri, kus suvekuudel saab anda võimaluse kohalikule tootjale,” ütleb ta. „See on hea mõttepõrkumise koht, kus erinevate külade inimesed kokku saavad ja uudiseid kuulevad.”
Leesisse on lihtne teed leida, teab Artur Talvik. Aga üks osa küladest on tupikkülad, kuhu on raske sattuda, ja ega sinna oodata ka, et tohutu liiklus peaks tulema, arvab ta, ning rõhutab, et teatud puutumatus on eriti tänapäeval omamoodi väärtus: „Meie metsikus nii linna lähedal on üks meie võludest.”
Tuline koer ja leuavenitaja
Kogukonna liikmed tegelevad ka pärandkultuuriga. On uuritud, kuidas vanasti kala püüti, ja huvi on taastada kogukonna õigused. Uuritud on ka, kuidas on laste nimed aja jooksul Jumindas muutunud. Samuti on võetud kasutusele poe esimene nimi – Liesi puod, selle asutasid 1908. aastal kalurid ise, ja ka MTÜ on võtnud endale ajaloolise nimetuse Tarwitajate Ühisus. Ranna keelde on kohalik keeleselts pannud mõned toodete nimedki, nii on maiustustest saanud preksid, räägib MTÜ juhatuse liige Ants Viirmaa ja lisab, et huumorist siin puudu ei tule: kiirtoitudest nagu hot dog ja hamburger on saanud vastavalt tuline koer ja leuavenitaja.
Viimased viis aastat on poe õue peal toimunud palju laatasid ja kontserte, üles seatud on püsilava ja esinejaid on seinast seina – kohalikest noortebändidest kuni Taukarini välja, räägib Ants Viirmaa. Lahemaa noorte folklooribänd Uurikad on just siin laval saanud tuule tiibadesse, teab Ants ja neid tunnustati kui parim noor pärimusbänd 2022.
