Ahjusoojad lihapirukad ja pikk ning õnnelik elu

Näitleja Raivo E. Tamm: "Ma ei jäta ühtegi asja pooleli ja kunagi ühtegi asja ära ei viska." Foto: Tiit Blaat

60+ aprillinumbris saame lähemalt tuttavaks näitleja ja hingelt ohvitseriga Raivo E. Tammega, kes on kindel, et ohvitserivorm tema seljas pole tehtud mitte kangast, vaid mitme põlvkonna mälestustest.

Ta räägib, kuidas sattus tema nime keskele “E” täht ja miks hingelt mässajast must-valgest mehest ei saanudki mässajat. Raivo E. Tamm ütleb: “Mõtlen isa peale kogu aeg. Ja ka tema isa, oma Vabadussõja veteranist vanaisa peale. Nad on tähtsaimad mehed minu elus!”

Teadusuuringud kogu maailmas kinnitavad, et inimese isiksuse viis põhiomadust on väga stabiilsed ning kord väljakujunenuna ei tee enam läbi suuri muutusi. Nimelt on meie isiksuseomadused 40−60 protsendi osas pärilikud, kinnitab Tartu Ülikooli eksperimetaalpsühholoogia professor Jüri Allik. Kuid ülejäänud protsentide osas on end võimalik muuta paremaks inimeseks.

„See on hea tahte ja sobiva juhendamise korral täiesti võimalik,” lisab Tartu Ülikooli käitumisgeneetika kaasprofessor Uku Vainik. Vähem on räägitud sellest, et inimese isikuomadused määravad suuresti ka tema elujõulisuse ja eluea pikkuse. 60+ aprillikuu ajakirjaveergudelt saame teada, kuidas elada kauem ja õnnelikult.

„Tihti kohtame patsiente, kes on tunde kodus vaevelnud. Nad tunnevad, et nendega on midagi halvasti, aga ei taha tülitada oma lähedasi ja pelgavad helistada kiirabisse. Selline tagasihoidlikkus on suur viga, sest insuldi ravis on ajafaktor määrava tähtsusega,” ütleb aprillikuu ajakirjas 60+ Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Inga Kalju. „Ravi tuleb alustada võimalikult kiiresti, sest insuldi tekkimisel hukkub minutis kaks miljonit ajurakku, tunnis võib hävineda kuni 120 miljonit ajurakku ja patsient enam haigusest ei taastugi,” paneb tohter lugejatele südamele.

Selline tagasihoidlikkus on suur viga, sest insuldi ravis on ajafaktor määrava tähtsusega.

Aprillikuus seikleb 60+ Juminda poolsaarel. Lugeja saab ajakirja veergude kaudu teada poolsaare kümne küla tegemistest, poolsaare ühest tõmbenumbrist Leesi poest, mis kõik omavahel kokku seob ja saab teada, mis on tuline koer ja mis leuavenitaja.

Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kirjutavad aprillinumbris sellest, kuidas on kogu seedetrakti talitlus sünkroonitud ööpäevarütmiga. Professor Mihkel Zilmer ja toitumisspetsialist Tagli Pitsi kirjutavad sellest, et joodi on vaja ainevahetuse piisava kiirusega toimimisele ja selle kontrollimisele kaasa aitamiseks, samuti organismi termoregulatsioonis ning valkude sünteesis. Selle kestev defitsiit põhjustab probleeme väikelaste kasvus, nende organite arengus, samuti vaimses arengus.

Ahjusooja piruka lõhn, mis ahjuust paotades pääseb terves kodus liikvele, on igas kodus oodatud, ootusärevust tekitav ning võib põhjustada väiksematele pereliikmetele kannatuse katkemist. Mida läheb vaja, et pirukategu õnnestuks? Eelkõige läheb tarvis armastust küpsetuskunsti vastu. Võime eeldada, et ka kannatlikkust, kuni pärmitainas kerkib. Kuidas teha nostalgilisi, nagu vanaema tehtud lihapirukaid, kirjutab ajakirja 60+ aprillinumbris Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õpetaja Maire Vesingi.

60+ aprillinumbrist ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna. See ootab lugejat lahendama.