Pidulik laud ning “väike ja tähelepandamatu tegelane”

Ragn-Sellsi juht Kai Realo. Foto: Mihkel Maripuu

60+ märtsinumbris avab oma juhioskuste tausta ja elu üle 20 aasta tippjuhina silma paistnud Kai Realo. "Olin nohikust laps, kes ei sallinud passimist," võtab Kai Realo isikuomadustest lähtudes kokku oma tee alguse, mis on ta viinud mitme suurfirma etteotsa. “Vaatamata kõigile juhtimiskogemustele ja teadmistele on mu koer Frodo põhjalikult ära hellitatud. Kui tööelu surub peale distsipliini ja süsteemsust, siis oma väikese nunnupalliga me lihtsalt kulgeme koos,” naerab Kai Realo.

Paljud uurimused on näidanud, et vanemad inimesed on oma surma pärast vähem ärevil kui noored täiskasvanud. Et tugevama eluväärtustundega inimesed kardavad surma vähem. Et mõned vanad inimesed väidavad, et kuigi nad surma üle sageli ei arutle, tunnevad nad omaenda surmale mõeldes end üllatavalt rahulikult. Psühholoog Toivo Niiberg küsib 60+ märtsikuu ajakirjaveergudel, miks noored, terved ja oma elu kontrollivad inimesed tunnevad surma ees hirmu.

Keskmiselt võttes pole inimene 21. eluaastaks veel teise inimese surma näinud, kuigi samas on ta televiisorist näinud rohkem kui 13 000 surma. Milline paradoksaalne pilt eitusest ja kahemõttelisusest seoses surmaga! Ärevus või hirm oma surma ees on normaalne. Aga inimesed erinevad selles, kuidas nad surmaärevusega silmitsi seisavad. Enamik surmakogejaid on käinud ära mingis imelises ja müstilises tunnelis, mille lõpus paistab kutsuv tuluke. Ka psühholoog Toivo Niiberg ise on kahel korral tunneli alguses ära käinud. Millal see oli ja mida ta tundis, saab lugeda värskest ajakirjast.

Floridas Cape Canaveralis saadeti Kuu poole teele Vulcan Centaur, kaheastmeline orbiidile suunduv raskete tõstetega kanderakett, mida kasutavad Ameerika Ühendriikide kosmosejõud riikliku julgeoleku satelliitide käivitamiseks. Eriliseks tegi ettevõtmise see, et raketi pardal oli 330 lahkunu ja ühe koera tuhk. Kas Kuu on uus ülirikaste inimeste matmispaik, uurime samuti.

Kas Kuu on uus ülirikaste inimeste matmispaik, uurime samuti.

Miks peab iga päev jälgima oma keele värvust ja potentsiaalset valulikkust? Miks keelt tuleks puhastada koos hammaste pesuga ehk siis kaks korda päevas. Mis on keelekaabits? Kas keelekaabitsa kasutamine peaks kuuluma meie igapäevase suuhügieeni ossa? - 60+ 60+ märtsikuu numbris vastab nendele küsimustele Meliva Sõpruse hambakliiniku hambaarst Hedvig Alasi.

Saatus on mänginud perearst Ellen Lõhmuse elus suurt rolli. Saatuse tahtel sai õpetajaametist unistanud neiust meditsioonikooli õpilane, saatuse keerdkäigud suunasid teda eluarmastuseni ning hoidsid elus ka kõige raskematel hetkedel. Märtsikuu sädeinimene, Türi perearst, kahe vahva muusikaalse poja ema Ellen Lõhmus räägib muigel suul, et õpetada oskab ta paremini kui ise seda kõike jälgida. "Söömist jälgin ja peale kella 18 midagi suhu ei pista, joon vett pigem. Ka portsjonid on väiksemad, kuid magusaga patustan. Seda ei suuda väga piirata," tunnistab ta. "Aasta ringi võtan D-vitamiini, sest päikest on meil ka suviti vähe ja vähemalt kaks korda aastas kontrollin verenäitajaid. Veri näitab meie sisemise ilu kõik ära," teab ta. Vereproove soovitab ta teha vähemalt kord aastas kõigil ja alates 60. eluaastast peab seda lausa kohustuslikuks. Muusikust poeg Sven Lõhmus lisab, et ema on olemuselt positiivne inimene, oma optimismiga on ta ka meid vennaga palju toetanud. “Ka huumorimeel on tema puhul hästi oluline, see on elus edasiviiv jõud. Ema on terve oma arstikarjääri jooksul pühendunud tööle ja minu arvates on ta ka oma eriala fanaatik, kes tööst vabal ajalgi loeb erialast kirjandust ja tunneb huvi meditsiiniliste saavutuste vastu.”

Märtsikuus seikleb 60+ Rummu karjääris. Lugeja saab ajakirja veergude kaudu uudistada Rummu endist kinnipidamisasutust ja sukeldujate paradiisi Rummu karjääri.

Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kirjutavad veebruarinumbris sellest, kuidas on ööpäevarütm, ainevahetus ja söömine omavahel kooskõlas. Professor Mihkel Zilmer ja toitumisspetsialist Tagli Pitsi kirjutavad sellest, kuidas kuigi "väike ja tähelepandamatu tegelane", on vask väga vajalik mineraalaine.

Piduliku laua katmine on rohkem kui lihtsalt nõude ja söögiriistade asetamine; see on terviklik kogemus, mis loob õhkkonna ja meeleolu, mis muudab iga söögiaja eriliseks ja meeldejäävaks. Millest laua katmisel alustada ja mida ei tohkiks kindlasti unustada, kirjutab ajakirja 60+ märtsinumbris Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õpetaja Kaiti Pirs ning annab lugejale ühe kevadise menüü retseptid.

60+ märtsinumbrist ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna. See ootab lugejat lahendama.