Miks tuleb talvel tolmuga eriti aktiivselt võidelda?

Puhastus­ekspert Helge Alt jagab lihtsaid nippe kodu koristamiseks. Foto: Tairo Lutter

„Tolm on mustus, millel võib olla meie tervisele otsene mõju. Peale tolmuallergia on sellel otsene mõju ka täiesti tervete inimeste tervisele, kuna tolmustes ruumides võib olla koos tolmuga ühendeid, millega organismil on raske toime tulla,” hoiatab puhastusekspert Helge Alt.

Näiteks hallituseosed. Tolmu ja eoste sissehingamisel kulub inimesel jõuvarusid nendega toimetulekuks ning selle tulemusena tema immuunsus langeb. Kui sellises kurnatud olekus puutub inimene kokku mõne viirusega, siis haigestub ta suurema tõenäosusega,” ütleb staažikas koristajate koolitaja, puhastusekspert Helge Alt.

„Tolmuses ruumis tunneme sageli ennast ka väsinuna. Uuringute kohaselt on eriti tähtis tolmu regulaarselt eemaldada kõrgetelt tasapindadelt ja raskemini ligipääsetavatest kohtadest, näiteks kappide, ventilatsioonitorude ja kardinapuude pealt ning radiaatoriribide vahelt. Seda seetõttu, et vana tolm jõuab enda külge siduda rohkem organismi kurnavaid osakesi,” selgitab puhastusekspert. „Uuringud näitavad, et inimesed, kes viibivad ruumides, kus kõrgemad tasapinnad on tolmused, haigestuvad hooajahaigustesse kuni 40 protsenti sagedamini.”

Norras tehtud uurimuse järgi vähenes kontoritöötajate nn hooajahaigustesse haigestumine 39 protsenti, kui hakati rohkem tähelepanu pöörama kõrgete tasapindade regulaarsele puhastamisele. Lisaks paranes ka töötajate tööviljakus ja keskendumisvõime.

„Eriti oluline oleks puhas hoida magamistoa kõrgemad tasapinnad, kuna magades veedame kodus tõenäoliselt kõige rohkem aega. Värske tolm on tavaliselt hele, mõnda aega seistes muutub see hallikaks ja lõpuks üsna mustaks. Sellisel viisil saame aimu, kui vana tolmuga on tegu. Umbes kord kuus tasuks raskemini ligipääsetavad pinnad puhastada, nii ei jõua tolm ladestuda. Kui kõrgemad tasapinnad on puhtad, on vähem tolmu ka alumistel pindadel, kuna õhu ringlemisega langeb osa vanast mustusest tahes-tahtmata ka teistele pindadele,” räägib Helge Alt.

Ka kodukoristust tuleb alati alustada suunaga ülalt allapoole – suurpuhastust tehes alati esimese asjana seina- ja raamatukappide ülemised osad ette võtta.

„Kes armastab kodus tihti praadida ja küpsetada, peaks kõrgele köögikapi otsa laotama kihi vanu ajalehti. Kord kuus need siis ettevaatlikult kokku rullida, ära visata ja ongi puhas, pole vaja küürida.”

Teine nn mustus, millele tasub tähelepanu pöörata, on pesuruumides pesitsevad mikroorganismid. „Soojades määrdunud niisketes ruumides – WCs, duširuumis, samuti leiliruumis – saab ühest mikroorganismist kaheksa tunniga 16 miljonit, millest üks kuni viis protsenti on erinevate uuringute andmetel patogeensed,” nendib koristusekspert.

Iga algaja profikoristaja õpib koolitusel juba esimeses tunnis, mis on Sinneri ring. Nimelt määratles Henkeli kontserni üks peakeemikuid dr Herbert Sinner juba 1959. aastal tõhusa koristuse alused ja nimetas selle Sinneri ringiks. Aeg, kemikaalid, temperatuur ja mehaaniline jõud on tegurid, mis puhastamise käigus üksteist mõjutavad. Kui ühte tegurit suurendada, siis teised tegurid automaatselt vähenevad. Kui näiteks lasta ainel mõjuda, piisab vähemast aine hulgast ja pole vaja pindu tugevalt küürida. Mida kuumem on pesuvesi, seda intensiivsem on reaktsioon puhastusaine ja puhastatava pinna vahel. Näiteks aitab kuumem vesi paremini rasva lahustada, ka mikrokiudlappe ja moppe pestes on soovitatav kasutada kuumemat vett. Kõige olulisem on tänapäeval aga ajafaktor. Et igapäevasele koristusele võimalikult vähe aega kulutada, tulebki puhastus­aineid, sooja või isegi kuuma vett, ka mõjuaega, kasutada teadlikult ning määrdunud pindade küürimise võiksid meie eest ära teha tolmuimejad ja põrandapuhastusmasinad.