Ka kodukoristust tuleb alati alustada suunaga ülalt allapoole – suurpuhastust tehes alati esimese asjana seina- ja raamatukappide ülemised osad ette võtta.
„Kes armastab kodus tihti praadida ja küpsetada, peaks kõrgele köögikapi otsa laotama kihi vanu ajalehti. Kord kuus need siis ettevaatlikult kokku rullida, ära visata ja ongi puhas, pole vaja küürida.”
Teine nn mustus, millele tasub tähelepanu pöörata, on pesuruumides pesitsevad mikroorganismid. „Soojades määrdunud niisketes ruumides – WCs, duširuumis, samuti leiliruumis – saab ühest mikroorganismist kaheksa tunniga 16 miljonit, millest üks kuni viis protsenti on erinevate uuringute andmetel patogeensed,” nendib koristusekspert.
Iga algaja profikoristaja õpib koolitusel juba esimeses tunnis, mis on Sinneri ring. Nimelt määratles Henkeli kontserni üks peakeemikuid dr Herbert Sinner juba 1959. aastal tõhusa koristuse alused ja nimetas selle Sinneri ringiks. Aeg, kemikaalid, temperatuur ja mehaaniline jõud on tegurid, mis puhastamise käigus üksteist mõjutavad. Kui ühte tegurit suurendada, siis teised tegurid automaatselt vähenevad. Kui näiteks lasta ainel mõjuda, piisab vähemast aine hulgast ja pole vaja pindu tugevalt küürida. Mida kuumem on pesuvesi, seda intensiivsem on reaktsioon puhastusaine ja puhastatava pinna vahel. Näiteks aitab kuumem vesi paremini rasva lahustada, ka mikrokiudlappe ja moppe pestes on soovitatav kasutada kuumemat vett. Kõige olulisem on tänapäeval aga ajafaktor. Et igapäevasele koristusele võimalikult vähe aega kulutada, tulebki puhastusaineid, sooja või isegi kuuma vett, ka mõjuaega, kasutada teadlikult ning määrdunud pindade küürimise võiksid meie eest ära teha tolmuimejad ja põrandapuhastusmasinad.