Jõgeva – kuuekorruselise kiriku ja külmasambaga loojate linn

Jõgeva linna piirile Piibe maantee äärde on paigaldatud külmasammas, millel kirjas 1940. aastal mõõdetud Eesti külmarekord. Foto: Lea Pihlak

Suvepealinna, talvepealinna ja Euroopa spordipealinna kõrval, mille tiitli saab aastal 2025 Tallinn, on Eestis ka külmapealinn. Üle 80 aasta tagasi mõõdeti seal Eesti külmarekord, mis oli –43,5 °C.

Jõgeva linna piirile Piibe maantee äärde on paigaldatud külmasammas, millel kirjas 1940. aastal mõõdetud Eesti külmarekord. Nagu sellest veel vähe, on lisatud temperatuurinäit –37,6 °C, mis mõõdeti aastal 2003 samuti Jõgeval.

2023. aasta viimastel päevadel sai Jõgeva veel ühe uue maamärgi. „Meie tegime seda tagurpidi,” ütleb Georg Glaase, EELK Jõgeva koguduse õpetaja. „Enne ehitasime torni ja siis lõime selle ümber kiriku.”

Jõgeva kuulsa kuuekorruselise kirikutorni vaateplatvormilt paistab linn nagu peo peal ja ilusa ilmaga on näha isegi Vooremaa maastiku kõrgeim voor – 144 meetri kõrgune Laiuse mägi. Trepiastmetele on märgitud ehitust toetanute nimed, igaüks neist on saanud omanimelise astme. Torn ootab veel kirikukelli, mis leiavad kodu kas 4. või 5. korrusel, et hakata torni tõusjate pilke püüdma.

Läinud aasta jõuludeks valmis uus kirikuhoone, mille peapiiskop Urmas Viilma õnnistas sisse ning pühitses altari ja kantsli ning õnnistas altari kohal nišis asuvat vitraaži pühast perekonnast. Sibeliuse ja Vivaldi loomingu kõrval kõlas toona ka Urmas Sisaski helilooming.

Kirik kui kaunite kunstide kodu

Kirikust on saamas kogukonna kooskäimise hoone, sest uutes ruumides hakkavad tegutsema kohalik kooliteater ja mitu rahvatantsurühma. Maja ongi kiriku kõrval kutsutud ka kaunite kunstide koduks ja perekeskuseks. „Selle eesmärgiga ta tehtud oligi,” kirjeldab Georg Glaase. Hoonena, mida koos jagavad kogudus ja kogukond, toob peapiiskop Urmas Viilma näiteteks Peterburi Jaani kiriku, mille algne kontseptsioon toetus samale mudelile. „Ka Hiiumaa Kärdla kirik, kus ühine sihtasutus ühendab kultuurilist tegevust kogudusliku eluga,” lisab peapiiskop. „Mõlemad peavad ära mahtuma ja mahuvad ka. Kui on koostööst huvitatuid, siis see mudel ka leitakse ja töötab.” Piiskop Tiit Salumäe lisab avamisel, et selline kiriku ja kogukonna ehitis annabki ühtlustunde.

Jõgeva kirikust on saamas kogukonna kooskäimise hoone, sest uutes ruumides hakkavad tegutsema kohalik kooliteater ja mitu rahvatantsurühma. Hoonet ongi kutsutud kiriku kõrval ka kaunite kunstide koduks ja pere- keskuseks. Foto: Erakogu

Uues kirikus on ka kontserdisaal ja välisteks kontsertideks amfiteatri kaarega pingid. Kohalike seas on palju kõneainet pakkunud kiriku ülimoodne, suurte avarate akendega arhitektuur, mille kohta õpetaja Georg Glaase ütleb, et klaasfassaad on kindlasti sümpaatne, aga talle on ikka veel südamelähedased keskaegsed kirikud.

Kirikuõpetajale Jõgeva meeldib. Kevadel ja sügisel naudib ta jalutuskäike Piiri pargis. Teisele poole raudteed ta õieti jõudnud polegi.

Enne veel, kui kiriku avamine aset leidis, peeti külmalinna uusimas hoones Betti Alveri luulepäev „Tähetund”, mille tunnusmõte oli, et südamed sünniksid uuesti.

„Luulepäeva traditsioon on Jõgeval väga tugev,” ütleb Betti Alveri muuseumi direktor Toomas Muru, ja see rõõmustab, sest Eesti kirjanduse osa on koolitundides kokku tõmmatud, aga Jõgeval on Betti Alveri looming hästi tuntud.

Ka sel päeval, kui vestleme, tulevad muuseumi 5. klassi õpilased, kellele Toomas Muru räägib Betti Alveri elust Jõgeval, ning peatub ka mõne silmatorkava eksponaadi juures, nagu näiteks Riiast pärit kuldsed kohvitassid. „Bettile, kes armastas öösiti töötada, oli kohv oluline töövahend,” ütleb Toomas Muru. „Tähtsal kohal olid ka tindipott, sulepea ja märkmik.” Jaanipäeva paiku andis Jõgeva sordiaretusjaama akadeemik, kõrge teaduskraadiga Ants Küüts need kingitused Betti Alverile üle. Lisatud poetessi kommentaar, et hea kirjutusvahendiga mõte lausa lendab.