/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/07/15872156t1hdc83.jpg)
60+ veebruarinumbris jagab oma arvamusi tundliku ja loomingulise sulega ajakirjanik Märt Treier. Ta usub, et millegi nautimiseks tuleks meelt teravdada, aga see ei ole alati mugav. Ta peab silmas kujutlusvõimet, mida praeguses maailmas kipub vähe olema.
"Meie tänapäevast elutempot võiks võrrelda Maurice Raveli "Boleroga". Kogenematu dirigendi käe all kipub esitus muudkui kiirenema, professionaal oskab tempo hoida aga kontrolli all. Elukogemus on siin asendamatu. Minu meelest on just vanavanematel oskus olla meie ajas targemad, aga tuge vajavad kõik. Igaüks saab midagi teha. Mängin oma Vikerraadio laupäevastes saadeteski rohkem rahulikku muusikat," ütleb saatejuht ja nüüdseks juba mitme populaarse jutukogumiku autor Märt Treier.
"Tolm on mustus, millel võib olla meie tervisele otsene mõju. Peale tolmuallergia on sellel otsene mõju ka täiesti tervete inimeste tervisele, kuna tolmustes ruumides võib olla koos tolmuga ühendeid, millega organismil raske toime tulla," hoiatab ajakirja veebruarinumbris puhastusekspert Helge Alt. Ta toob mitu argumenti, miks tuleb tolmuga talvel just eriti aktiivselt võidelda. Viimastel kuudel on ka Eestis hakanud suuri probleeme tekitama voodilutikas. Kuidas neist lahti saada? Milline on lihtne harjumus, mis hõlbustab küürimist? Kuidas puhastada väga räpast vannituba? 60+ veenruarikuu ajakirjas on ära toodud puhastusainete ABC, rida moodsaid puhastustarvikuid ja mikrokiudlappe ning veetemperatuurid koristamisel, mis kõik hõlbustavad kodu koristamist.
Viimastel kuudel on ka Eestis hakanud suuri probleeme tekitama voodilutikas. Kuidas neist lahti saada?
Mida kiiremini aastad mööduvad, seda kriitilisemalt end peeglist vaatame. Tahame teada, kuidas vanadus välja paistab. Esimesena hakkab silma nahk. On see ikka endiselt prink? On see kortsus? Kui palju kortsus? Lõtv? Kas seda märkab ka võõras silm? Mida saaksin ise teha, et nahka kauem pringim hoida? Psühholoog, tervisevõimlemise treener ja terapeut Reet Pool toob 60+ küünlakuu ajakirjas rea harutusi, kuidas ennast ise masseerida, et sel moel oma ihu ja hinge trimmi tõmmata.
Hambakliiniku hambaarst dr Eva-Susanna Huntsaar tõdeb veebruarikuises ajakirjas 60+, et hammaste tundlikkuse kaks peamist põhjust on kulunud või õhenenud hambaemail ja igemete taandumine. Selleks, et hammaste tundlikkust vähendada, on võimalik ka ise nii mõndagi ära teha. Läänemere hambakliiniku hambaarst Eleri Valliste lisab, et nooremas vanuserühmas võib tihti kohata hambaemaili kulumist tugeva harjamise ning happeliste jookide tarbimise tõttu. Vananedes on see aga pigem seotud hammaste kulumise ning igeme retsessioonidega, kus hambajuure pind paljastub. Millist rolli mängivad hammate tundlikkuses hambapesu, söömine ja ravimid?
Päris hiljuti oli Eestis aeg, kus juba vanuses 50 pluss inimesi peeti töötutul kõlbmatuks. Küll kaheldi nende mõistuses, eitati nende võimet õppida ja areneda. Vägagi julmalt tegid noorukesed tööandjad platsi puhtaks. Vanakesed – koju! Kui plats puhtaks löödud, hakkas selguma, et töötegijaid napib üha enam. Noored koolilõpetanud nõudsid kogemuste puudumisele vaatamata ulmeliselt kõrget palka, lihttööd tegema ei olnud enamus nõus. Ehitatakse aina uusi kaubanduskeskusi, paraku töötajaid nendesse otsitakse tikutulega.
Puudus on koristajatest, nõudepesijatest, hooldajatest. Ja viidigi ellu uus kampaania – pensionärid, tulge tööle tagasi! Oleme jõudnud olukorda, kus tööjõupuudus on, aga eakatele sobivaid töid vähe. Kirjutab Marika Hiiesalu, kes on terve elu töötanud haiglates õena, viimased 15 aastat hooldusravisüsteemis. Tööaastate jooksul on tal kogunenud palju muremõtteid meie meditsiinis toimuva pärast. Nüüd on ta need mõtted arvamuste kujul kirja pannud
Veebruarikuus seikleb 60+ Jõgeval. Lugeja saab ajakirja veergude kaudu uudistada Jõgeva kuuekorruselist kirikut ja külmasammast.
Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kirjutavad veebruarinumbris sellest, kuidas söömise kellaaeg meie tervist mõjutab. Professor Mihkel Zilmer ja toitumisspetsialist Tagli Pitsi kirjutavad tsingist ja sellest, et tsingi vajalikuks päevakoguseks piisab kahest suurest räimest.
Värskelt sadanud pehme lumi teeb pimedapoolse, vähese päikesevalgusega talveaja kahtlemata helgemaks, kuid toob kaasa ka külmakraadid, niiskuse ning vahel külma tuule. Sellest tingituna oleme vastuvõtlikumad haigustele ning hingeliselt haavatumad, mida soodustab lisaks välistele faktoritele meie seesmine ja emotsionaalne tasakaalutus. Hiina traditsioonilises meditsiinis nimetatakse kolme talvekuud talletamise ja sulgemise perioodiks. Talvehooajal soovitataksegi võimalikult palju toetada oma tervist toitumise ja elustiiliga. Toitumisterapeut ja diabeedikooli kogemusnõustaja Maire Vesingi kirjutab külmaajatoitudest ja jagab huvitavaid retsepte.
60+ veebruarinumbrist ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna. See ootab lugejat lahendama.