/nginx/o/2024/01/19/15838237t1he0a2.jpg)
Vormsi roostikke, rändrahne, majakaid ning kadakavälju ja mereäärseid aasasid on kõige parem avastada jalgrattaga. Ratta saab Vormsil rentida Sviby sadamast kohe pärast praamilt mahatulekut.
REISILUGU ARHIIVIST ⟩ Vormsi – omanäolise loodusega ja inimese loodud viperustega väikesaar
Praamisõit Vormsile kestab 45 minutit, meritsi on saar mandrist 12 kilomeetri kaugusel. Praam kannab saare rootsikeelset nime Ormsö ja on Skandinaavia päritolu.
Legendi järgi andis saarele nime Islandi viiking Orm (Madu), keda olevat ka Ussikuningaks kutsutud. Teine legend räägib, et nimi tulevat Püha Olavi saagast tuntud mereröövel Ormi järgi. Vormsit kutsutakse ka Ussisaareks.
Saart valitsevad ilm ja rahu
„Siin saab elada ilma ja tuju järgi,” ütleb päästeameti kohalik pealik Kaido Valm. „Hommikul vaatad, kas lähed kalale, jahile või tööle. See on Vormsi võlu, et elad oma tahte järgi.”
Peale selle saab saarel nautida rahu ja vaikust. „Seda hindas rootslanna Maria Murman, Vormsi Kihnu Virve, kes kogu oma pika elu elas Vormsil ja jäi saarele ka siis, kui enamik põgenes,” pajatab Marju Tamm Vormsi Talumuuseumist.
Legendaarsest Mariast tehti film, teda kutsuti üritustele tsitrit ehk kandlesarnast sõrmlauaga keelpilli mängima ja rootsikeelseid laule laulma. Maria sõprusringkonda olevat kuulunud Rootsi kuningas ja kuninganna.
Maria hoidis kogu oma elu rannarootslaste keelt, kultuuri ja Vormsi rahvariideid, mis on jõudnud talurahvamuuseumi. Säilinud on tema vardakotid, selletaolisi saab vallavalitsuse käsitööpoest osta. Vardakotti kutsutakse pindbongeniks. Kootud voodriga kotti kaunistavad Vormsi siksakilised ussimustrid. Endine vallavanem Ene Sarapuu ütleb, et temal on lausa viis-kuus vardakotti. Iga perenaine saab ise oma mustri välja mõelda, tavaks on, et põhi on punane.
Et erinevaid lõngavärve saada, tuli vanasti palju vaeva näha. Piduriided olid algselt sinised. Ene Sarapuu meenutab toredat salmi raamatust „Kodunurga laastud”: „Oh, palu, ristiinime, et sünniks lammas sinine. Siis poleks naistel värvimist ja meestel kuse korjamist.”
Miks pidi kust korjama? Inimese uriini on kasutatud lõnga indigosiniseks ehk potisiniseks saamisel. Uriin hapendati potis koos peenikeseks hõõrutud sinikiviga. Lisada võis ka hariliku sinerõika lehti. Uriinil on redutseeriv omadus indigo lõplikuks eraldamiseks ja värvaine kiududeni viimiseks.
Suitsusaun, talumaja ja linapõld
Marju Tamm sattus Vormsile oma vanemate kaudu. Ta peab Vormsit oma sünnisaareks ja teab Vormsi kultuurist hästi palju. Vormsi muuseumi pärl on töökorras traditsiooniline suitsusaun, mida nii mõnelgi laupäeval endagi tarbeks köetakse.
2022. aastal tuli muuseumi varadesse Põhjamaade ühisprojektiga üks ruutmeeter linapõldu, mida Marju lapikeseks kutsub. „Külvasime, sügisel kitkume ja vaatame, kas õnnestub ka lina töödelda.”
Vormsi talus ei tuntud pikka rehielamut. Hea näide, milline Vormsi talu välja nägi, ongi talumuuseum Pearse talus (Pearsgården) Sviby külas, mis taastati fotode ja kirjalike allikate järgi ning rannarootslaste mälestuste põhjal.
„Saarele on imbumas uusi trende,” ütleb Marju, „aga seda päris tõelist ja tüüpilist taluarhitektuuri siiski veel näeb.” Selle üle on Marju väga uhke.
Tõelisel Vormsi talul on rookatus. Praegused katused on autentselt renoveeritud, kohalike meistrite kohalikust pilliroost tehtud. Katusemeistrid Ants ja Algor Streng ütlevad, et kui rookatust hästi hooldada, kestab see kaua.
„Mulle on meie pärandkultuur tähtis,” lausub Marju ja toob kõige olulisemana välja Vormsi looduse, „see on unikaalne ja armas, seda tasub hoida ja kaitsta.”
Puna-valge-must riidekirst
26. juulil peeti Vormsi Talumuuseumis kultuurikohtumist „Öppna Ormsökistan!” ehk „Avagem Vormsi kirst!”. Kohtumise idee autorid olid vormsirootslane Elisabeth Hedfors ja pärimusmuusik Sofia Joons Gylling, kes kutsusid kokku vormsilased nii saarelt kui Rootsist.
Puna-valge-must Vormsi riidekirst sümboliseerib Vormsi ajaloolisi juuri, elu ja kultuuri. Paljud vormsirootslased panid tähtsama kraami oma kirstu teise maailmasõja ajal, enne kui pageti Rootsi.
Pärandkultuuri väärtustab kõrgelt ka Henry Timusk, kes loob liiva- ja jääskulptuure. Teda seob Vormsiga enam kui 40 aastat, kui tema vanemad saarele lagunenud talumaja ostsid. „Praeguseks on sellest saanud päris ilus koht,” tõdeb ta, „siia on heameel tuttavaid kutsuda.”
Tema sõnul on aegamööda kõik algse pärandi järgi taastatud, mõningate mugandustega vastavalt ajastule ja maitsetele, aga siiski on algupära säilitatud. „Kuni 2005. aastani oli Vormsi koht, kuhu sai muu maailma eest pakku tulla, sai omi asju teha,” meenutab Henry. Nüüd muretseb ta saare muutumise pärast. „Vormsi-sugusel saarel, millel on nii rikkalik ja pikk ajalugu, saab arengust rääkida siis, kui toetame tegevust selles suunas, mis siin on olnud ehk ajalise pärandi väärtustamist ja säilitamist.” Muidugi tuleb tema sõnul mõelda praegusele elukvaliteedile, turismi, meelelahutuse ja ettevõtluse arendamisele, aga algmõte peaks lähtuma pärandkultuurist, leiab ta.
Elu ja kultuuri muutnud misjonär
Kui aega võtta, näeb saare randades imelisi päikeseloojanguid ja pilvemänge. Keegi ei kiirusta. Jalgrattaga kulgedes saab heita pilke vasakule ja paremale.
Vormsi kiriku väravas kasvab kaks jändrikku mändi. Nende all asus kunagi häbipost, mida kasutas aktiivselt misjonär Österblom. Evangeelse Isamaafondi misjonär Lars Johan Österblom saabus saarele Rootsi ärkamisliikumise ajal. Tema lõi karskusseltsid, et vähendada alkoholi tarbimist, propageeris talutubade koristamist, suitsutarede asemel hakati ehitama suurte akende ja korstnaga maju. Misjonär keelas ära vanad paganlikud rahvakombed, mille vastu ta võitles karistuste ja häbistamisega. Selle raames põletati ära muusikainstrumendid talharpad ehk Hiiu kandled, sest Österblom pidas neid saatana tööriistadeks, ka rahvalaulud ja -tantsud olid kurjast. Sel ajal kadus keskaegne talusoeng kringliga, pea peale seotud patsidega. Vormsi giidid teavad, et traditsioonilise rahvarõiva varrukaid pidas misjonär liialt siivututeks, sest kuskilt võis vilksatada keha. Need muudetigi kombekamaks. Kes astub vallamajja, näeb seal Vormsi rahvarõivaid, nii traditsioonilisi kui neidki, milliseks Österblom need muutis.
/nginx/o/2024/01/19/15838251t1hec4b.jpg)
Österblomi abikaasa avas õmbluskooli, kus ta õpetas valmistama uusi rahvarõivad, mille hulka hakkas kuuluma sitsijakk nagu Kihnuski. Österblomi mälestuskivi asub paar sammu kirikust. Kui selle ümbert mõnikord niidetakse, paistab see rohkem silma.
Kiriku uus punane kivikatus
Vormsi traditsioonilisel olavipäeval 29. juulil õnnistati sel suvel sisse Püha Olavi kiriku uus punane kivikatus. Kõlasid Vormsi neidude põlise viikingipilli talharpa helid. Kiriku uuel katusel toimetas meister Aare Laanes, Resteh OÜ objektijuht. „Nagu iga vana asja juures, oli palju nuputamist,” rääkis ta vallalehele ja lisas: „Huvitav avastus oli, et risti ja tuulelipu alla oli pandud jalgratta õhulohv, et ühendus vett peaks. Töövõtted olid õiged, aga käepäraste vahenditega tehtud,” muigas ta.
Vormsi Püha Olavi kiriku kõrval asuv Vormsi kalmistu on Eesti üks omapärasemaid ja ainulaadsemaid. Küsimusele, kus asuvad rõngasristid, pidi Aare Laanes sageli vastama. „Surnuaiale oleks vaja suurt viita. Me oleks siis tööga kiiremini valmis saanud, kui poleks pidanud pidevalt teed juhatama.”
/nginx/o/2024/01/19/15838247t1h61f7.jpg)
Kalmistu vanemas osas leiab hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste, millest mõnel külanimi, alati aga peremärk. Kokku on rõngasriste 330, vanim neist aastast 1743. Ühe vallavanema initsiatiivil sai rõngasristist Vormsi vallavalitsuse ümber olevate pinkide kujunduselement. „See nõudis harjumist,” meenutab endine vallavanem Ene Sarapuu, „tekkis tunne, nagu surnuaed oleks sealt alanud.”
Vormsil vuravad maanteemuhud
2022 oli esimene aasta, kui Muhuklubi traditsioonilise ürituse raames maanteemuhud ehk Zaporožetsid hulgaliselt Vormsi teedel vurasid ja end Borrby külas rivvi seadsid. Kes tol juulipäeval praamiga saarele tuli, sellele torkasid need värvikad sapakad, õige nimega ZAZ 965, teiste vahel silma.
/nginx/o/2024/01/19/15838242t1hc9c2.jpg)
Muhuklubi president Imre Nõmmik ütleb, et need on hea tuju autod, eriti auklikel kruusateedel, mida mööda sõitmiseks see masin hästi sobib. „Paremini kui linnamaastur, igal juhul,” leiab ta. Saarel ringi vurades tegid maanteemuhud nii mõnelgi tuju heaks. Imre ise meenutab sapakate värvika rivi ees seistes, et need on olnud osalised isegi filmides, nagu „Georg” ja „Pank”. Jutuks tuli seegi, kui kaua tal tuli oodata, et lõpuks kauaigatsetud esimene maanteemuhk kätte saada. See sai restaureeritud. Auto teenis teda uhkelt pikki aastaid.
Maanteemuhklased meenutasid, et saarele pandi esimene valgusfoor siis, kui Põrnikad ehk Volkswagen Beetle’id Vormsile kokku sõitsid. Töötavat foori pole saarel praegu enam ühtegi.
Enne ja nüüd
Vormsil vändates tasub jalgrattalt seal maha tulla, kus on üles pandud „Kadunud vaated”. Need on 80 fotot infotahvlitel, mis meenutavad saare ajalugu, mis kunagi selle koha peal oli ja milline paik siis välja nägi. Ene Sarapuu viib ühe erilisema juurde Borrbys, kus on tähistatud vana palvemaja ja koolikoht kadakate, laua ja korstnaga.
„See meeldib mulle eriti,” ütleb Ene, „ei ole tavaline.” Ta juhib tähelepanu ka Vormsi talule Norrbys, kus elavad Berggrenid: „See on tüüpiline Vormsi talu, kus kõik, mis talu juurde kuulub, on olemas. Teele paistavad eraldi majad: saun, aidad ja laut, puuviljaaed ja aida taga asuv puisniit.” Vormsi rohtaedades on palju sorte, selgitab Ene. Tänu Johann Spuhl Rotaliale, kes asutas Hosbysse suure viljapuuaia ja puukooli ning ühena esimestest tutvustas aiandusteadmisi eesti keeleski.
/nginx/o/2024/01/19/15838241t1h83a7.jpg)
Hingelähedane rabarberisaar
Sirje Veedler saabus saarele paar aastat tagasi. Ta ütleb, et temast sai kiiresti kaunilt renoveeritud Magnushoovi puhkemaja perenaine. Kui ruumidest läbi kõndida, leiab seinalt suure noorusaja foto, kus Sirje istub mootorrattal. Sirje meenutab, et tollal oli tal Vormsil peigmees. Seeläbi saigi naine teada, et see on põnev saar, kuhu paraku sel ajal ei pääsenud. Nii vaatas ta aastaid Haapsalust igatsuse ja uudishimuga Vormsi poole.
/nginx/o/2024/01/19/15838249t1h39f9.jpg)
Praegu on Sirje siin ja leiab, et Vormsi on väga hingelähedane. Aega jääb siin lausa väheseks, et kõik tegemised tehtud ja huvitavate inimestega räägitud jõuaks. „Vormsi on hea rabarberisaar,” ütleb Sirje, kes on suvel sellest valmistanud nii siirupit kui põneva maitsega rabarberinapsu.
Kui Vormsi Kalapüüdjate Ühing 2022. aasta aprillikuus üle-eestilise kalasadamate päeva korraldas, sai Sirje Demo Kaevult, kes lisas saare kalapäevale kokana vürtsi, teadmisi äkise valmistamiseks. Koostööd teeb Sirje Veedler ka Vormsi saare ehitusnõuniku Riina Ernesaksaga. Saare loodus paneb Riina vabal ajal maalima. Pärast suurt näitust rahvamajas on Magnushoovis Riina maalid üles seatud.
Saare mõisa süda
Magnushof on endine mõisa süda, millest on alles jääkelder ja kastelli-tüüpi karjalaut koos ümbrusmüüriga. Alles on park ja vanad tiigikohad, mis viitavad mõisa tegemistele.
Kumb Magnus aga Magnushofile päranduseks oma nime jättis, selle osas ei ole veel otsust langetatud: kas oli see esimene Magnus, perekonnanimega Brümmel või temale järgnenud Magnus de la Gardie.
Rälbysse jõudes ei torka silma mitte ainult pukktuulik, vaid ka rootsipunast värvi bussipeatus, kuhu kohalik oskuslik puutöötegija Rein Lvoschkin on riputanud puidust nikerdatud haugi. Sel aastal lisandus peatuse kõrvale musta kassi kuju.
/nginx/o/2024/01/19/15838239t1hfd5e.jpg)
Pukktuulik on taastatud vanade jooniste järgi. Fikseeritud on seal talude nimed aastast 1930. Rohuplatsil seisev külapuu näitab saare järjepidevust. „Seal on kirjas 2018. aasta talunimed, kus elu sees,” ütleb Ene Sarapuu. „See oli huvitav kingitus „Eesti Vabariik 100” raames, sest oleme uurinud, kuidas on nimed aastatega muutunud.”
Praeguse seisuga on Vormsile registreeritud 444 elanikku. Ene Sarapuu, kes on vallavanema ametit juba kolmel korral pidanud, meenutab president Lennart Meri Vormsil käiku. Sel ajal oli igas külas üks telefon. Naabrid otsisid Ene siis üles, et teada anda: kahe tunni pärast on president kohal.
Kõige eredama mälestusena on Enel meeles presidendi saarevisiit 2000. aastal. Siis jahvatati just valmis saanud pukktuulikus koos presidendiga jahu. See ei ole lihtne ülesanne, sest nõuab nii möldrioskusi kui seda, et tuulikutiibadesse tuule saaks. „Meil läks tol päeval hästi,” meenutab Ene.
Mis on Vormsi kaubamärk?
„Vormsi on viimased kakskümmend aastat tormiliselt arenenud,” ütleb praegune Vormsi elanik Barbi Pilvre. „Sadam oli veel aastaid tagasi kitsukene, nüüd on korralik muul ja sadamahoone.”
„Autentsust on palju kaduma läinud. Selle koha eripära on ikka rannarootslaste kultuur koos oma lugudega, mida tuleks rohkem tähistada,” leiab Barbi.
„Minu poolest võiks siin ka nõiduseäri olla, siin elas ju Vormsi Enn kui kaubamärk, ja nõid Hannes ... Tšakrad võiks juba praamil avada, miks mitte!” muigab Barbi. „Igas külas võiks olla mingi teenus, nagu kaardipanemine ja õlid, mis sind nooremaks teevad, ja seened, mis lendama viivad,” loob Barbi visiooni.
Ene meelest on Vormsi väärtus saare puutumatu loodus ja inimesed koos väikeste viperuste ja vigadega. Katusemeister Aare Laanes lisab saarel viibitud aja kohta: „Huvitav oli, et kõik viipavad, kui autoga sõidad. Algul mõtlesime, et meil on kellegagi sarnane auto, kuid siis saime aru, et siin ongi nii kombeks, ja järgisime eeskuju. See loob hea tunde. Kõik on justkui suured sõbrad.”
60+ soovitab
/nginx/o/2024/01/19/15838248t1h0a55.jpg)
Kus ööbida?
Hosby Päkapikumaja – kuue voodikohaga kämping.
Magnushofi Puhkemaja endise mõisapargi põlispuude all.
Norrby Apartemendid keskusest veidi eemal.
Sarapuu Puhkemaja on avatud aasta ringi.
Kõhutäis
Krog 14 ehk kõrts. Nimi pärineb legendist, mille järgi vormsilased olnud väga lõbujanuline rahvas. Saarel olnud 13 kõrtsi, igas suuremas külas üks.
Suvise kõhutäie saab Tare-Tarekesest ja Hullo Trahterist (ettetellimisel).
Vormsi pood ehk kaubamaja on avatud aasta läbi.
Kuhu minna?
Allika matkarada – saab näha Vormsi allikaid ja praegu veel nähtavat laguunjärve. Kolm allikat: lubjakünka-, suur- ja raviallikas.
Üle 400 miljoni aasta vanal Huitbergi paekühmul paljanduvad korallid.
Saxby tuletorni tipust saab nautida vaadet Hiiumaani välja.
Ülemine Norrby tuletorn moodustab sihi
Norrby alumise tuletorniga.
Hea teada
/nginx/o/2024/01/19/15838253t1h4b3a.jpg)
• Rahvamajas on juuksur Andra.
• Vormsi Kra:m tutvustab Vormsi toodangut, talvel ühised teemapõhised söömingud ja iga kuu toidulaat.
• Vormsi mesi tuleb ökoloogiliselt puhtast loodusest.
• Vormsi bussiliin nr 37 sõidab mööda Vormsi 8-kujulist mustkattega teed, mida kohalikud lõpmatuseks kutsuvad. Bussiajad on sätitud praami graafiku järgi.
• Talumuuseum on avatud septembri lõpuni, info koduleheküljel.
• 2022. aasta Läänemaa tipptunnustuse – sädeinimese tiitli – sai vormsilane Liina Jutt.
• Vormsil kohtab sümpaatse olekuga Šoti mägiveiseid, kohalikus keeles karvikuid, nii Rälby sadamaäärsel karjamaal kui ka rannaniitudel ja vees sulistamas.
• Festival Vormsi Vaib tõstab esile saare omapära. Järgmine vaib toimub 15. juulil 2023.
• Uuskasutusbutiigi moto on „Too oma vanad asjad ja vaata, mis sealt sulle sobib”. Hooaeg suvel.
• Rälby küla kogukonnale kuuluvas saunas saab ihu harida ehk saunatada. Oma puud tuleb kaasa võtta.
• Ajaloohuviline võib lugeda Barbi Pilvre raamatut „Minu Vormsi”.
Fakte Vormsi kohta
/nginx/o/2024/01/19/15838252t1h34bf.jpg)
• Esimest korda on Vormsit kirjalikult mainitud 1391. aastal. 1938. aastani elas Vormsil paar tuhat inimest, enamik rannarootslased (kuni aastani 1944) ja paarsada eestlast.
• Ormsö vabad talupojad elasid Rootsi õiguse järgi, mis tähendas väiksemat maksukoormust, soodsamat maad ja suuremat isikuvabadust.
• Suulise rahvapärimuse kohaselt koosnes Vormsi kunagi kolmest suuremast üksteisest veesilmadega eraldatud saarest, mille vahelt sai lahedasti paadiga läbi sõita.
Legend
/nginx/o/2024/01/19/15838243t1hb935.jpg)
Mõis, mis vahetas ühtepuhku omanikke, oli Magnushof. Enne kui uus omanik kohale jõudis, oli mõis kaardilauas juba järgmisele maha mängitud. Pole teada, kas krahvinna Aurora Königsmarck, kes oli üks mõjukamaid daame Euroopa ajaloos, saarele jõudis.
Legend räägib, et kui Karl XI mõisareduktsiooniga võeti mõis Rootsi riigile, võlus silmapaistvalt ilus Aurora selle vene aja algul Peeter Esimeselt tagasi. 1747. aastal ostis Rootsi major ja vabahärra Karl Wilhelm von Stackelberg mõisa, mis jäi ligemale 150 aastaks nende suguvõsa valdusesse. Legend räägib, et mõisa mängis kaardilauas Stackelbergi pojale maha Aurora Königsmarcki ja Poola kuninga August II poeg krahv Moritz. Seejärel müüdi Magnushof riigimõisaks ja mõisahoonesse asutati 1905. aastal aadlipreilide sanatoorium.
Artikkel ilmus ajakirjas 60+ 2022. aasta septembrikuus