Peale rohkeid pidusööke sobiks kerge ning vitamiini- ja mineraalaineterikas toit, mille valmistamiseks võib abi leida ka sügavkülmast.
Pärast pidusööke võtame kergemalt
Jõululauas kipume tihti vanade traditsioonide kohaselt endale söömisega liiga tegema. Meie tavapärased peolauad on enamasti loomse toidu kesksed, rasvarohked ning toidukogused on liiga suured. Järgmistel päevadel pärast tõsisemaid pidusööke võiks eelistada taimseid, toitainetihedaid ja kalorivaesemaid kergemini seeditavaid toite.
Esikohal on väikese glükeemilise koormusega köögiviljad, mis on peamised vitamiinide, mineraalainete ja antioksüdantide allikad. Lisaks teraviljadest täisteratooted: tatar, rukis, oder ja kinoa, aga ka seemned ja pähklid, magustoiduks puuviljad ja marjad.
2023. aastat alustasin 60+ köögilugudes köögiviljateemat („Köögiviljad sobivad iga toidu sisse”). Need retseptisoovitused sobiksid ka sellesse teemasse: püreesupid, suvikõrvitsanuudlid, porgandiplaadipirukas, „lillkapsariis”, lillkapsakaste ja lillkapsapõhjal pitsa ning norirullid lillkapsaga, köögiviljarull, küpsetised ja magustoidud erinevate köögiviljadega ning mitmesugused köögiviljamäärded.
Soovitatakse süüa vähemalt viis portsjonit (üks portsjon on 80 g) puu- ja köögivilju päevas ning kui teha seda võimalikult „värviliselt”, on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid. Parim oleks, kui suurendaksime portsjonite arvu seitsmele.
Tavaliselt hoolitsetakse selle eest, et kodus oleks köögiviljadest kartul, porgand ja kapsas, vahel ka peet. Peale nende on muidki imelisi köögivilju. Lisaks sügavkülma marjadele võiks külmkapis alati olla vähemalt kolm-neli köögivilja vabal valikul: paprika, varsseller, juurseller, suvikõrvits, lillkapsas, brokoli, porrulauk, fenkol, sibul, küüslauk jt.
Lisaks kaunviljadest läätsed, aedoad ja herned, mis on võrratud vitamiinide, mineraal- ja kiudainete ning valguallikad. Kui kaunvilju kombineerida teraviljadega, saame kätte kõik inimorganismile vajalikud aminohapped. Samuti täidavad kaunviljad kõhu pikaks ajaks, nii et peale sööki ei teki tunne, et tahaks veel midagi „head” nokkida.
Samuti tarbida värsket salatimaterjali: erinevad kapsad, lehtsalatid, spinat, tomat, kurk, redis, idandid, avokaado jne.
Augustikuu numbris oli samuti juttu hapendamisest („Lisaks kurgile ja kapsale võib hapendada teisigi köögivilju”), ka hapendatud köögiviljad sobivad kergeks kõhutäieks peale rohket pühadetoitu. Hapendatud toitude kiituseks meenutan, et need on kergesti seeditavad, kuna hapnemise käigus paljunevad seedimist soodustavad piimhappebakterid. Lisaks on hapendatud toidud talvel põhiline C-vitamiini allikas.
Et kääritatud toitudest võimalikult palju kasu saada, peaksime neid sööma kuumutamata kujul toatemperatuuril. Kuumutamine deaktiveerib toiduensüümid, mistõttu tuleb jälgida, et sööksime kuumutamata ensüümirikkaid toite iga päev piisavalt.