Dieet – kuidas me sööme, mitte kuidas me nälgime

Köögiviljad. Foto: Arvo Meeks

Dieet on see, kuidas inimene sööb. Seda sõna defineerivad inimesed üldiselt erinevalt. Tihti tõlgendatakse seda kui enese näljutamist.

Eesti keeles on definitsioon, et dieet on teatud piirangutega, ettekirjutatud toitumiskord või -viis, mille eesmärk on parandada tervist, ennetada haigusi, muuta toitumisharjumusi või võtta kaalus alla.

Miks ei võiks lihtsalt süüa?

Dieetidest räägitakse palju ning siin on mängus psühholoogia ja tänapäevase tööstuslikult toodetava toidu rohkus. Dieete on nii palju, et neid võiks jaotada tervist toetavateks dieetideks ehk tervislikuks toitumiseks, haiguspuhusteks dieetideks ja kahtlase tervisekasuga dieetideks.

Ühiskondlikult on surve „tervislikkuse” poole – selgitamata ja teadmata täpselt, mis see on. See mõjutab inimesi psüühiliselt. Mõned levinumad uskumused on näiteks, et kaalus juurde võtta on lubamatu, alati peab kaalus alla võtma. Iluideaal on olla kõhn ja treenitud, siis saadab inimest edu. Samuti mängib suurt rolli hirm haiguste ees. Haigustest räägitakse kõikides meediakanalites, vähe räägitakse aga päriselt tervise hoidmisest ehk haiguste ennetamisest.

Dieetide soovitajad propageerivad igasuguseid dieete, äärmuslikumad neist võivad olla tervisele suisa kahjulikud. Inimesed tunnevad survet äärmuslikult muuta oma kehamõõtmeid ja seda tehakse vahendeid valimata Kehakaaluga tuleb tegeleda, kui see on vajalik tervise parandamiseks. Kui inimesel on loomult suurem kehakaal ning tema kaal on tegelikult normaalne, ei oleks kindlasti vaja dieeti pidada.

Hoolitsemine, mitte kontroll

Toidule lähenemise peamine algne tahe võiks olla enda eest hoolitsemine, mitte enesekontroll. Dieedikultuurist tuleks vabaks rabeleda. Toitumisega tegelemine toetab heaolu, see on tegelikult oma keha eest hoolitsemine. Menüüs võiks olla piisavalt tervislikku toitu, et söömine rahuldust pakuks, ja piisavalt ruumi ajus, et keskenduda elus ka teistele olulistele asjadele.

Dieeti peetakse peamiselt kaalus alla võtmiseks. Lisaks on elu- ja mõtteviisist ning usust tulenevad söömisharjumused. Omal kohal on haiguspuhused dieedid või eritoitumine. Igasugused paastud võime ka dieedipidamise valdkonda arvata.

Kuni viimase ajani on osatud kaalu langetada peamiselt vaid väikese kalorsusega toite propageerides ja rangeid dieete soovitades. Lähtudes tõsiasjast, et üks gramm rasva annab üheksa kilokalorit, valk ja süsivesikud aga ainult neli, on peetud õigeks väga väikese rasvasisaldusega dieeti, mille soovitajaid leidub Eestis veel praegugi.

Tänu teadmisele, et rasvad ei ole kaalutõusu peasüüdlased, on saanud Eestis populaarseks ka liigse rasvasisaldusega dieedid (LCHF, low carb high fat). Peamine dieet, mis hästi kaalu langetab ja mida Eestis praegu ka laialt propageeritakse, on nn Atkinsi dieet ehk „valgudieet”.