Viidumäe – paik, kus saab kuulata vaikust
/nginx/o/2024/01/12/15826120t1hd70e.jpg)
„Vaadake, seal lendab merikotkas,” osutab Anni Filippov ja me suuname pilgud taeva poole.
Anni Filippov, Riigimetsa Majandamise Keskuse külastuskorraldusosakonna teabetöötaja Saaremaal, lisab, et merikotkas on tema hingelind. Iga kord, kui ta tuleb grupiga Viidumäele, ta kindlasti näeb seda rangeima kaitsekategooria liikide hulka kuuluvat suurt lindu.
Teaduslikuma külje pealt räägib Anni Filippov, et kotkas kasutab ära õhuvoolud ja ju satubki siia ajal, mis kotkale on kõige sobivam. Meie murele, kust ta siis paksu lume seest toitu leiab, vastab Anni, et erinevalt Eesti kolmest väiksemast kotkaliigist on merikotkas paigalind ning võimeline toidupoolist hankima ka talvel, eriti kui on jahihooaeg.
Astangust alla platvormile
Astume seejärel sisse endisse Viidumäe looduskaitsekeskusse, lükates ukse lahti Lümanda poolt. Aru saame sellest siis, kui keerame end ringi ja vaatame Saaremaa reljeefset kaarti seina peal, kus ukse juures ongi paigana ära märgitud Lümanda. Vaatame, kuhu samme seadma hakkame. Näpp peatub Alliksoo õpperajal. Anni tutvustab, et kõige vahvam sellel teekonnal on see, et tee läheb kuulsast Viidumäe astangust alla platvormile. „Mulle meeldib selle raja puhul, et ta on nii mosaiikne. Lähed 20 meetrit edasi – on uus pilt, teistsugune mets, lähed veel 20 – juba teine mets ja allikasoo.” Astangupealne mets on ka seetõttu põnev, et seal on alusmetsa noored ja vanad tammed kõrvuti vanade kuuskede ja mändidega.
1969. aasta orkaani moodi torm lükkas Viidumäe metsad ümber, aga mõned vanad astangu ääre pealsed säilinud männid võivad olla lausa mitusada aastat vanad.
Milline lind laulab?
Jõudnud järsust kitsast trepist alla, võtab Mahe Metsalu kotist välja linnukujud ja meie arvame, kelle laul kõlab. Tunneme ära metsvindi ja saame teada, et metsvint hakkab ka kunstlikule linnuhäälele kohe vastama, aga kui lasta kõlada sellesse metsa mitte kuuluvat häält, jäävad linnud vakka ja mõtlevad, et ei tea, kes see nüüd on. Meie aga ei tundnud kohe ära rähni häält, kes ometi elab selles metsas.
Mahe Metsalu on põline sõrulane ja tema kohta kirjutab kohalik leht: „Metsas ning mere äere peel kasund Mahest on saanud Saaremaa looduse tundia-oidia ning oma teedmiste teistel edasi andia Keskkonnaammedis”.
Mahe Metsalu rõhutab, et Allikasood on üle maailma haruldased paigad. Ta teab rääkida ka puude vaigutamisest, neid on tee ääres näha. Vaigutaja elukutse oli veel nõukogude ajalgi hinnas. „Kuna see aga nõrgestab puud, peeti vaigutajaid halbadeks inimesteks ja sageli ei tahetud neid endi sekka, kuigi vaiku võeti puudelt, mis pidid järgmisel aastal maha võetama,” selgitab Metsalu.
