Rõõmusõnum meestele: uue mudeli kohaselt kestab noorus 70. eluaastani
/nginx/o/2023/12/08/15769514t1h0c63.jpg)
Kui varem algas mehe keskiga pärast 50. eluaastat ning 72aastast meest peeti juba vanainimeseks, siis tänapäeval on seoses keskmise eluea pikenemisega kasutusele tulnud uus mehe arengukõvera mudel.
Selle kohaselt on 25−48aastane mees noor, 49−72 eluaastat on täismeheiga, 73−96aastane mees on elukogenud mees ning alles pärast 96. eluaastat algab vanuripõlv. Need on traditsioonilisest Hiina meditsiinist üle võetud tarkused. Väga oluline muutus, sest tervise koha pealt märgib suurt rolli ka see, millisena end tajume. Kui mees lepib mudeliga, et 50aastane mees on vana, siis on see tema tervisele katastroof.
„Mehe jaoks on kõige olulisem pika ja õnneliku elu allikas hea partnersuhe. Minu kõige keerulisemad ja raskemini aidatavad patsiendid on olnud üksikud mehed,” ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi professor dr Margus Punab (pildil). „Lahutus kahekordistab mehe enesetapuriski. Ka on uuringud näidanud, et suur osa vanemaid mehi sureb aasta jooksul pärast elukaaslase surma.”
Mehed elavad kauem tervena
Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mil inimene tõenäoliselt elab ilma igapäevategevuse piiranguteta. Olgugi et meeste eluiga on sünni hetkel viimase kümne aasta jooksul kaks aastat kasvanud, jõudes 73 eluaastani, elavad nad siiski ligi üheksa aastat vähem kui naised. Üsna suur osa sellest kulgeb koos tervisest tingitud piirangutega.
Eesti mehed elasid 2022. aastal keskmiselt 16 aastat haiguste või piirangutega. Viimase kümne aasta jooksul on meeste tervena elada jäänud aastate näitaja paranenud kiiremini kui oodatav eluiga ja suurenenud viie aasta võrra: 54 eluaastalt 58 eluaastani.
Kui võrrelda Eesti meest keskmise rootslasega, on Eesti mehe oodatav eluiga 72,8 aastat, rootslasel 81,2 aastat. Eestis on naiste ja meeste oodatava eluea vahe 8,6 aastat, Rootsis aga vaid 3,6 aastat. Rootsi ja Eesti oodatava eluea vahe on tervenisti 8,4 aastat. Milles on probleem?
„Tegime 2020. aastal arvestatava valimiga meeste tervise uuringu − küsitluses osales 3195 meest vanuses 40−49. Mis selgus? Vererõhk oli normist kõrgem 54 protsendil vastanutest! Kusjuures 40 protsenti neist märkis ankeeti, et neil on juba varasemast ajast diagnoositud kõrge vererõhk. Nad teadsid seda, aga mitte midagi polnud ette võtnud! Veel hullem oli asjaolu, et kolesterool, üks inimese terviseriskide kõige sensitiivsemaid näitajaid, oli normist kõrgem 73 protsendil vastanutest. Metaboolne sündroom ehk ainevahetussündroom, mis on otseselt seotud vöökoha rasvumise ja sellega kaasnevate ainevahetuse muutustega, oli 16 protsendil. Maksanäitajad olid normist väljas kuni 17 protsendil ning eeldiabeet neljal protsendil uuringus osalenud meestest.”
Ülekaal on suurim terviserisk
Tänapäeval on meeste tervise kõige suuremaks riskiks tõusnud suitsetamise asemel ülekaal. „Uuringus osalenud meeste keskmine pikkus oli 181 cm, kaal 91 kg, vööümbermõõt 99 cm, keskmine kehamassiindeks 27,8 kg/m2 ja rasvaprotsent 23 protsenti. Vööümbermõõdu ja pikkuse suhe oli normist kõrgem kolmveerandil uuringus osalenud meestest. Normaalkaalus mehi oli vaid 28 protsenti! Siin on see klaaslagi, millest me kuidagi oma tervisenäitajate poolest rootsi meestele järele ei jõua,” ohkab dr Punab.
Vähemalt üks androloogiline mure esines ligi 71 protsendil meestest, tõsisemad androloogilised mured 32,5 protsendil, need mured mõjutavad kindlasti mehe elukvaliteeti. „Mis on seda kurvem, et Eesti noormehed on meheikka jõudes Euroopa ühed kõige parema tervisega noored. Seega võib öelda, et Eesti meeste tervis on meheea alguses väga hea, vanuses 40−49 probleemne, aga eluiga kokku katastroofiline.”
