Talvevõlumaa oma õuele ehk Kuidas tuua jõulumaagia koduhoovi

Lihtsad jõulutuled, mis toovad pimedasse õhtusse sära ja rahu.  Foto: Urmas Luik/Parnu Postimees

Maagilisel kalendrikuul saab nii ­mõnigi kodu uue ja piduliku kuue. Üks võimalus kodu jõulutundega täita on panna rõhku väljas asuvatele ­dekoratsioonidele.

Ajakiri 60+ uuris oma ala ekspertidelt, millised õuedekoratsioonid on moekad, mida kaunistamisel silmas pidada ning milliseid vahendeid kasutades saab kõige parema tulemuse.

K-Rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets tõdeb, et eestlastel on kombeks talveks õue ehtida elektriliste kettide, elava tule, pärgade, loomafiguuride ja teiste dekoratsioonidega. Praeguseks on peaaegu loobutud elektrit neelavatest hõõglampidest, valdavalt on kasutusel elektrilised leedtuled, aga tema sõnul kohtab ka patareitoitel valgusteid. „Päikesepatareiga töötavad tuled meie päikesevaesel talvel kuigi tõhusad ei ole, aga kui stabiilsus pole oluline, võib neid siiski proovida,” ütleb ta.

Ka Funrent OÜ dekoraator Heidi Aljas rääkis, et õue kaunistamiseks on suurepärane võimalus luua õdus meeleolu valgustusega. Majaomanike seas on levinuim puude ja põõsaste valgustamine. Samuti kasutatakse laternaid, millesse saab turvaliselt elava tulega küünla põlema panna.

„Aina enam kogub populaarsust karkasside ehitamine, riputamine ja neile valgustuse lisamine,” märgib ta. Ta lisab, et mida aasta edasi, seda rohkem kasutavad inimesed fantaasiat ja loovad pimedal ajal enda ümber hubasust.

Dekoraator Liisa Nurme räägib, et inimestele meeldivad ka valgustatud aiakujud, näiteks põhjapõdrad, kitsed ja lumememmed.

Valgusemaagia loomise võlu

Valgustusel nagu kõigil teistel kujunduselementidel algab dekoraator Liisa Nurme sõnul kõik alati sellest, mis on inimese soov, mida tahetakse valguslahendusega öelda. „Ajutisteks valgustuslahendusteks sobivad hästi valgusketid, mida on täna­päeval saadaval kõikvõimalikes värvides valgusega, erineva pikkuse, kuju ja juhtmevärviga, seega valikut on palju,” nimetab ta.

Ta tõdeb, et üldiselt seostub inimesele hubase jõuluajaga soe küünlavalgus. Soovides sedasama meeleolu õue edasi kanda, tasuks kaaluda just sooja valgust või kollaka alatooniga valgustust, nt puude okstele riputatult või õue kohale tõmmatud valguskettidest n-ö katuse näol. „Samas, sinakasvalged külmad toonid rõhutavad talve kargust, meenutades lume enda värvi, muutes selle sobivaks valikuks neile, kes eelistavad klassikalise jõulumeeleolu asemel modernsemat või müstilisemat valguslahendust,” ütleb ta.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli aianduse õpetaja Reti Randoja-Muts soovitab peasissepääsude juurde, trepimademetele ja terrassidele lisaks taimestatud kompositsioonidele ka eri suuruses klaasitud laternaid. Neid saab valgustada kas leedvalgustuskettide või põlevate küünaldega. „Põnevad on ka valgustatud jääskulptuurid, mida on üheskoos põnev valmistada, ja kui külm kestab, püsivad need ilmastikukindla leedvalgustuse abil kaua kenad.”

Ta räägib, et uhked on ka valgusvõrguga korrapäraselt kaunistatud pöetud hekid, kauni tüve ja võraga madalamad puud või põõsad, mis pimedal ajal aiaskulptuuri rolli võtavad. Puude ja põõsaste valgustamisel tasub vältida mööda tüve spiraalina tõusvaid valguskette ja rõhutada just kauni võra oksa­graafikat.

Aiandusõpetaja hinnangul tasub vältida ka kõikide aia väikevormide ja ehitiste valgustamist – illumineeriv valgustus pääseb mõjule ikka pimeduses, aga kui kogu aiaruum on valgussäras, ei tule pimeduse ja valguse efekt esile. „Pole mõtet ka lipumasti, räästast või aknaruutusid valgusketiga nii ehtida, et see jätab lohaka mulje. Suurte lehtpuude valgustamisel peab valgusketti jätkuma igale võra tipust ja kuju joonistavale oksale, seda okste tipuni välja, mitte kahele-kolmele ja sedagi vaid poolde võrasse. Nii võib valgel ajal kauni võraga­ puu eba­õnnestunud valguslahenduse tõttu jätta hoopis köndistatud puu mulje,” hoiatab ta.

Erilisematest ideedest võiks tema hinnangul akendeta ehitise seinale prožektorite abil projitseerida läheduses kasvava kauni võraga puu varju. „Samuti võib elumajast suunata valgusvihu ilusale põõsagrupile,” pakub ta.

Okaspuudest kanarbikuni välja

Aiandusõpetaja Reti Randoja-Muts kõneleb, et kenad on okaspuude, näiteks Kanada kuuskede, kadakate ja ebaküpresside taimenõudesse istutamine, samuti okste pikkimine suvelille­anumate mulla sisse. „Jugapuu- ja nuluokstele annavad kauni tumeda fooni siberi kontpuu erivärvilised oksad. Punast värvi saame siberi kontpuu ‘Sibirica’ ja ‘Westonbirt’ okstega,” ütleb ta.

Ta lisab, et kollast värvi annavad võsund-kontpuu ‘Flaviramea’ oksad ning oranži värvi vereva kontpuu ‘Midwinter Fire’ omad. Püstiste kontpuuokste vahele saab aianduspoest soetada eukalüpti kuivatatud nõtkeid oksi või pajuokstest punutisi. „Ei ole keeruline ka ise okstest kerasid punuda ja neid traadiga okste vahele kinnitada. Moes on traaditud käbide lisamine kompositsiooni. Populaarsed on näiteks rumeelia männi või ebatsuugade ilusad käbid.”

Reti Randoja-Muts ütleb, et taimedest on kõige populaarsemad hariliku kanarbiku erinevad sordid. Eriti efektne on tema hinnangul sort ‘Rasta ­Girls’, mille kasvulaad on rippuv. Ilusate punaste viljadega on lamav talihali ning kollast värvi pakub suureviljaline küpress ‘Goldcrest Wilma’ ja puis­eerika ‘Gold’.

„Puismailastest on kõige tihedama kasvuga ‘Green Boys’. Kui aga otsitakse lihtsat selget koonilist vormi, on sobivaim kalifornia ebaküpress ‘Ellwodii’.

Pärjad tehakse Eveli Uibometsa sõnul enamasti okaspuuokstest, õlgedest, käbidest või kunstmaterjalist. Ta ei soovita pärjas kasutada päris marju, õunu või piparkooke, sest tühja kõhuga linnud kipuvad neid rapsima. Seega võiks kasutada võimalikult eheda moega kunstlikke kaunistusi. „Sel aastal on eriti moes kärbseseened, piparkoogimehed, punase-valgetriibulised elemendid, punased lilled ja marjad. Kõiki neid detaile saab ka ise käsitööna heegeldada või kududa, aga kasutatav materjal peaks olema ilmastikukindel. Kaunistusi on kõige lihtsam kinnitada liimipüstoli või traadiga,” soovitab ta.

Korralik kinnitus paneb i-le täpi

Liisa Nurme sõnul on kena päevane viis aeda dekoreerida näiteks klassikaliste kuuseehete (kuulid jms) kasutamine aias olevate taimede okste kaunistamiseks. „Valida tuleks keskmisest suuremad ja vastupidavamad kaunistused, et neid okste vahelt näha oleks ning et kaunistusi ei peaks poole talve pealt ära viskama,” annab ta nõu.

Seejuures tuleb silmas pidada, et õues olevad kaunistused oleksid korralikult kinnitatud välitingimusteks mõeldud traadiga, vältimaks nende kadumist ja loodusesse sattumist. „Ka karra kasutamisest peaks pigem loobuma, sest esiteks võib see kergesti ära lennata, teiseks aga võivad näljased linnud seda ekslikult toiduks pidada,” hoiatab ta.