Igavesti noored mehed ja jõulusära

Lõputult oma välimusega eksperimenteerida Merle Palmistele ei meeldi. Teatris saab näitlejanna liigagi sageli olla eri parukates ja kostüümides. Foto: Erakogu

Näitlejanna Merle Palmiste teab, et naisnäitlejate kõige suurem mure on, et laval inetu poleks. Mehed tahavad laval targana mõjuda. "Õnneks minul seda hirmu pole, jätan mõnuga kõrged kontsad koju," ütleb Merle Palmiste.

„Alati on kaks võimalust − nuta või naera. „Kus vähegi võimalik, tasuks naerda. Oskus enda üle naerda hoiab vaimse tervise korras. Soovitan naistele alati − valetada on inetu, aga ümardada võib. Olen 53, aga kui keegi mu vanuse kohta pärib, ütleb, et saan varsti 60. Küll siis tuleb alles komplimente!” naerab Merle Palmiste ajakirja 60+ detsembrinumbris.

Terve keha ja vaimu poole pürgijad hakkasid võimlema, jalgratastel väntama, maadlema, pommi tõstma ja muul moel füüsilist vormi edendama ning omavahelisi jõukatsumisi korraldama. Sajandivahetusel sporditi aktiivselt juba nii linnas kui maal, loodi omaette seltse ning tegutseti põllumeeste-, karskus- vm seltside juures. Populaarseks said raske- ja kergejõustiku alad ning esile kerkisid meie tulevased maailmarekordite püstitajad ja olümpiasangarid. Kunstiteadlane Anne Ruussaar kirjutab ajakirja 60+ detsembrinumbris meie rahvaspordist ja professionaalidest.

Maagilisel kalendrikuul saab nii mõnigi kodu uue ja piduliku kuue. Üks võimalus kodu jõulutundega täita on panna rõhku väljas asuvatele dekoratsioonidele. 60+ uuris oma ala ekspertidelt, millised õuedekoratsioonid on moekad, mida kaunistamisel silmas pidada ning milliseid vahendeid kasutades saab kõige parema tulemuse. 60+ jõulude eel saavad värskes ajakirjanumbris sõna K-Rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets, Funrent OÜ dekoraator Heidi Aljas ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli aianduse õpetaja Reti Randoja-Muts.

Harrastus, mida saab kõikjale kaasa võtta ning mis on pealegi väga kasulik. Ilmselt juba aimate, millest juttu tuleb. Joonistamisest muidugi!

Olete vahel mõelnud, et oleks tore, kui pikkadel pimedatel talvistel õhtutel oleks mõni vahva harrastus, millega saaks tegeleda ilmast sõltumata? Aga ka sõltumata east ja füüsilisest vormist. Harrastus, millega võiks tegeleda üksinda või koos teistega, mis ei oleks kulukas, ei nõuaks suuri väljaminekuid, ei segaks teisi – ja ei ajaks tuba segi! Harrastus, mida saab kõikjale kaasa võtta ning mis on pealegi väga kasulik. Ilmselt juba aimate, millest juttu tuleb. Joonistamisest muidugi! Kas joonistamisega võiks alustada ka küpsemas eas. Ja mida see meile annab, räägivad ajakirja 60+ detsembrinumbris Mariliis Ruttu, kes on olnud joonistusõpetaja viisteist aastat, praegu annab ta eratunde ja õpetab joonistamist nii lastele kui täiskasvanutele Viimsi Huvikeskuses, kunstnik Kädi Risti, kes teeb äärmiselt meisterlikke ja natuuritruusid joonistusi loomadest ja lindudest ja Aet Alev-Kilg, kes on lõpetanud moekunstniku eriala, kuid avastanud Hollandis elades enda jaoks botaanilise kunsti võlud.

Kui varem algas mehe keskiga pärast 50. eluaastat ning 72aastast meest peeti juba vanainimeseks, siis tänapäeval on seoses keskmise eluea pikenemisega kasutusele tulnud uus mehe arengukõvera mudel. Selle kohaselt on 25−48aastane mees noor, 49−72 eluaastat on täismeheiga, 73−96aastane mees on elukogenud mees ning alles pärast 96. eluaastat algab vanuripõlv. Need on traditsioonilisest Hiina meditsiinist üle võetud tarkused. Väga oluline muutus, sest tervise koha pealt märgib suurt rolli ka see, millisena end tajume. Kui mees lepib mudeliga, et 50aastane mees on vana, siis on see tema tervisele katastroof, kommenteerib 60+ detsembrinumbris Tartu Ülikooli Kliinikumi professor dr Margus Punab.

Jõuluvana Kullo sai aga nime Kulla-Kalli jõuluvana järgi. Tollal ei olnud jõuluvanadel veel aastaringset keskust. Esimesel konverentsil Maria Talus Pärnumaal andis salakõrv perenaisele ja peremehele kuulda, et taolise keskuse järele tuntakse suurt vajadust. Maria Talust saigi jõuluvanadele aastaringne kodu. Taluperemees Enn Rand ütleb: "Õigel eestlasel peab ikka talu olema, jõuluvanal siis ammugi." Detsembrikuus läheb 60+ külla jõuluvanadele.

Päeva ja öö vaheldumine mõjutab melatoniini ja neerupealiste steroidhormooni kortisooli taset vastupidi: hommikuks melatoniin langeb, kortisool tõuseb. See valmistab organismi ette algava päeva aktiivsuseks: intensiivistub südame töö ja ainevahetus, tõusev veresoonte toonus tõstab vererõhku jne. Kortisool osaleb glükogenolüüsi, lipolüüsi, proteolüüsi regulatsioonis, suurendades glükoosi, vabade rasvhapete, aga ka aminohapete kasutamist energia tootmiseks. Seetõttu ongi tema maksimumtase enne ärkamist, langeb tasapisi alates kella 9 ja on madalaim öösel. Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer analüüsivad söömise ajastatust ja rütmilisust.

Fosfor on tavaliselt tähelepanu alt väljas, temast ei räägita. See on tingitud asjaolust, et fosfori defitsiiti inimorganismis ei teki. Nimelt leidub seda laialdaselt mõlemas, nii taimset kui ka loomset päritolu toidus, mistõttu üldjuhul tervel ja mitmekesiselt sööval inimesel selle mineraalaine defitsiiti ei teki. Ajakirja 60+ detsembrinumbris kirjutavad professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi, kui vajalik on tähelepanuta jääv fosfor organismile.

Toitumisterapeut ja diabeedikooli kogemusnõustaja Maire Vesingi tuletab ajakirja 60+ detsembrinumbris meelde emade-vanaemade retsepte ja lisab uusi ja põnevaid retsepte, millega üllatada oma armsaid lähedasi ja kalleid külalisi kõulude aegu.

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.