Ärevus aina kasvab

Ants Kask. Foto: Erakogu

Spetsialistid kinnitavad, et ärevusega seotud vaimse tervise probleemid on aastakümnete lõikes kasvanud. ­Psühhiaatrite sõnul on ärevus­probleemide tõus otseselt seotud sündmustega, mis ühiskonnas ja mujal maailmas aset leiavad.

Psühhiaater Margus Lõokene tõdeb, et sõltuvalt ühiskonnas toimuvatest sündmustest väljenduvad ärevusprobleemid perioodiliselt ja kergelt tõusvas joones. „Viimaste aastate kontekstis räägime peamiselt koroonapandeemia ja Venemaa algatatud sõja mõjudest. Statistiliselt on sellistele mõjuritele haavatavam grupp noorem generatsioon, kuid suundumus avaldub ka vanemaealiste seas,” ütleb ta.

Statistilistest andmetest on Margus Lõokese sõnul siiski olulisemad juhtumid elust enesest ehk igapäevapraktika, kus ärevusega seotud probleemide osakaal on veelgi enam väljendunud ja selgemas tõususuunas, kui ametlikud arvud viitavad. Tervishoiusfääris puutuvad sellega peamiselt kokku perearstikeskused ning väiksemad vaimse tervise keskused. „Ärevushäired on kõige sagedamini esinevad psüühikahäired ja juba vähesel statistilisel tõusul on iga päev üsna suur mõju,” räägib ta.

Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse ülemarst-­juhataja Ants Kase sõnul arvatakse, et vaimse tervise probleemide tõusu on kiirendanud COVID-19 pandeemia. „Läbipõdemise järel tekkiv „pikk COVID” avaldubki vahel ärevuse ja depressiooni sümptomite kujul,” ütleb ta.

Kui vaevused kurnavad, otsi abi

Ärevus on Margus Lõokese sõnul inimesele puhtevolutsiooniliselt vajalik reaktsioon, sest see aitab eluga toime tulla, ohte märgata ja sobivat käitumist valida. Ärevushäire tähendab aga seda, et inimese toimetulek on ärevuse ja sellega kaasnevate sümptomite tõttu raskendatud.

Kui väidetakse, et ärevus on igapäevase elu osa, siis mõeldakse Ants Kase sõnul enamasti ootus-­ või sooritusärevust, kuid sageli aetakse see tunne muretsemise ja hirmudega segamini. Erinevalt hirmust, mille korral saadakse teada ohust, on ärevus ebameeldiv ja ebamäärane tunne, millega ei osata seostada konkreetset põhjust. „Kui küsida ärevalt inimeselt, miks ta on ärev, ei oska ta sellele enamasti vastata,” nendib psühhiaater.

Ants Kask tõdeb, et ärevushäirete korral esinevad lisaks ärevustundele ka teised sümptomid, näiteks pingetunne, kartus üksi olla või kodust eemal viibida. Samuti igasugused teised hirmud, mis avalduvad erinevates situatsioonides või teatud objektide suhtes – foobiad. Raskematel juhtudel kaasnevad ka vältiv käitumine või ärevust vähendavad rituaalid.

„Kui inimene tunneb, et vaevused häirivad ja kurnavad, on mõistlik abi otsida. Ärevushäire diagnoosimiseks peavad sümptomid olema esinenud vähemalt kuue kuu jooksul ja olema väljendunud igapäevaelu häirival määral,” lisab ta.

Margus Lõokese sõnul ei pruugi aga inimene ise esimese hooga taibatagi, et tal on ärevushäiret esinenud. „Kui inimene kogeb n-ö haiguslikku ärevust esmakordselt, siis mõte, et tegemist on liigse ärevusega, ei ole sageli see, mis talle esmasena pähe turgatab. Sellisel juhul otsib ta oma kehaliste vaevuste põhjust ja siin on juba spetsialistide pädevuses nende põhjusena ärevushäiret märgata,” räägib ta.

Psühhiaater Ants Kase sõnul saab ärevushäirete kontekstis rääkida mitmest märksõnast, mis neid esile toovad ja tekitavad. Kolm peamist on ebamäärasus, kontrollitunde puudumine ja muretsemine.

Kolm ohustatud inimgruppi

Margus Lõokene toob välja, et ärevushäirete tekkel on tähtsad nii geneetilised faktorid kui ka elukäigu vältel kujunenud omadused, näiteks inimese varane elukäik, eriti nooremas eas kogetu ja isiksuslikud omadused. „Siin eristuvad kogemuslikud ärevusele vastuvõtlikumad inimtüübid, st isiksuslikud omadused, mille korral esineb liigset ärevust ja ärevushäireid enam.”

Üks grupp, kel ärevushäire tekib, on ebastabiilsed isiksused, kel on juba eos ebakindlus, ebamäärane minapilt ja meeleolu kõikumised. Teine grupp on aga inimesed, kes on pigem ülikorrektsed, tublid saavutajad, perfektsionistid ja heade iseloomuomadustega elus edasi pürgijad. „Kui sellisel inimesel millegi tõttu justkui jalad alt kaovad, siis ta n-ö kukubki kokku, ei saa püsti ja vallandub kliiniline ärevus,” selgitab ta.