Talvekartul, jõulukingitused ja ärevus

Mati Narusk. Stsenarist, režissöör, operaator, reporter ühes isikus. ­Kümnendaks sünnipäevaks kingiti talle fotoaparaat Ljubitel, 14aastaselt juba Smena. „Mulle ­tundus, et kino­operaator on maailma tähtsaim ­inimene.” Foto: Erakogu

Legendaarse telesaate "Viljaveski" saatejuhi Mati Naruski sulest on ilmunud kolm raamatut. Neist viimase, "Kirgede karusselli" mõni erootilise alatooniga lühijutt on sündinud kunagistel telekomandeeringutel kogetu põhjal.

Suurem osa neist on aga saanud tõuke kahenädalaste bussireiside ajal pihitud lugudest. “Kuna ma olen 50–60 riiki elu jooksul läbi käinud, siis paljud reisikaaslased on rääkinud mulle, eriti kahenädalasel bussisõidul, asju, mida kellelegi teisele kunagi pihtinud pole. Kui sul öösel bussis und ei tule, mida sa ikka teed. Puistad südant! Mõni lugu on sündinud ka kunagistel telekomandeeringutel kogetu põhjal. Kõik ideed on elust enesest, tegelaste nimed muudetud. Esimene lugeja oli abikaasa,“ jutustab Mati Narusk ajakirja 60+ novembrinumbris.

Citius, altius, fortius ehk kiiremini, kõrgemale, kaugemale (kiiremini, kõrgemale, tugevamini – täpne tõlge ladina keelest). Moto, mis iseloomustas olümpiaideed, oli kooskõlas toonase üleilmselt ärkava spordivaimustusega, millest siinsetelgi aladel. Terve keha ja vaimu poole pürgijad hakkasid võimlema, jalgratastel väntama, maadlema ja pommi tõstma ning ühinesid seltsidesse, millest elujõulisemad on tegevad tänaseni. Meie jätkuvalt aktiivne spordielu annab põhjust tähistada selle aasta 8. detsembril Eesti olümpialiikumise sajandat aastapäeva. Miks ja millal aga sportima hakati? Ja kuidas muutus härrasrahva meelelahutus nüüdisaegseks rekordite purustamiseks? Kunstiteadlane Anne Ruussaar jutustab ajakirja 60+ novembrinumbris meie spordiliikumise loo.