Hea teada
• Parkimine on tasuline – parkimispileteid saab poest või tuleb parkida mobiiliga.
• Narva-Jõesuusse saab ka ühistranspordiga: Narva raudteejaamast on otseühendus bussiga.
• Regulaarsed reisid Narva ja Narva-Jõesuu vahel laevaga Caroline algavad 14. mail ja toimuvad maikuus L–P. Juunist sõidab laev iga päev.
• 2021. aastal sai valmis Narvast kuni Narva-Jõesuu lõpuni viiv kergliiklustee. Narvast saab seega tulla mõnusa jõeäärse jalutuskäiguna, rulluiskude või -suuskadega, samuti jalgrattaga, leiab ka jalgrataste hooldusjaama.
• Koduloomuuseum. Vanu postkaarte ja fotosid vaadates saab imetleda endisaegsete tislermeistrite sae ja kirvega loodud mustreid. Tasub jalutada muuseumist edasi Nurme tänavat pidi, seal leiab veel mõne kauni eksemplari.
• Narva-Jõesuus on peene liivaga ja männimetsaga ääristatud rand, mis on Eesti üks pikimaid – 8,5 km. Liivaranna pikkuse kohta on eri andmed: puhkaeesti.ee ja idaviru.ee andmetel 9,5 kilomeetrit mööda Soome lahe lõunakallast.
Kõhutäis
• Franzia: maitsetes segunevad ingeri, eesti ja vene köök, õhtuti soovitatav reserveerida. Gurmaansed maitsed brutaalsel viisil: õhkõrn sametine kuuseriisika-püreesupp, mille sisse on “virutatud” terve röstitud silmukala kogu pikkuses.
• Gruusia kohvik Kakheti sadama lähedal, suviti saab väljas istuda.
• Traffik: kes suppi armastab, saab seal hea ja rikkaliku portsjoni.
• Meretare: erimenüü kalaroogadest, õhtuti imeline vaade aknast merele. Kes süüa ei soovi, saab merevaate juurde kokteile nautida.
• Kala ostmiseks: Sergej Gordejevi Kaluri talu sadama juures pakub mitut sorti kala, selgitusi jagab poeg.
Fakte Narva-Jõesuust
• Esimest korda on seda kanti mainitud Liivi ordu maameistri Wolter von Plettenbergi dokumendis 1503. aastast. Aastal 1686 sai paikkond aga nimeks Hungerburg (näljalinn).
• Nime Hungerburg kasutati esmakordselt 28. augustil 1684. Legendi järgi olid need kaks saksa kaupmeest, kes merehätta jäädes rannast toitu ei leidnud. Ametidokumentides säilis nimi kuni 1922. aastani.
• Esimesed püsivad elanikud olid lootsid, kes enda elatamiseks ka kala püüdsid. Alles 19. sajandil linnapea Hahni tulekuga algas Narva-Jõesuus uus elu.
• Eesti jõgedest on Narva jõgi kõige laiema ja sügavama sängiga. Samuti on Narva jõgi Eesti kõige saarterohkem ja veerikkam jõgi. Narva-Jõesuu sadamast edasi suubub jõgi merre.
Artikkel ilmus 2022. aasta maikuus ajakirjas 60+