Kuhu sobib Ants ja Reet, kuhu Tiina ja Maret?

Keedetud kartulid. Soovitatav kaaliumi päevane tarbimiskogus sisaldub keskmiselt viies keedetud kartulis. Foto: Shutterstock

On aretatud mitmeid ilusate nimedega kartulisorte. Mõni sobib paremini salatiks, teine jälle pudruks.

On aretatud mitmeid ilusate nimedega kartulisorte. Mõni sobib paremini salatiks, teine jälle pudruks.

Head salatikartuli sordid on ilusa kuldkollase sisu ja ümmarguse kujuga maitsev sort ‘Ants’ ning kollase sisu ja madalate ühtlaselt paigutunud silmadega maitsev sort ‘Tiina’.

Pudru valmistamisel võiks eelistada ümmarguse kuju, ilusa kollase sisu ja jahuse tekstuuriga keskvalmivat sorti ‘Reet’, samuti jahuse tekstuuriga sorti ‘Maret’.

Väga head küpsetuskartuli sordid on ovaalse kuju ja kollase sisuga ‘Piret’ ning ümara kuju ja sügavate silmadega keskvalmiv sort ‘Väike verev’.

Keedukartuliks tasub valida varajane kartulisort ‘Red Sonia’, heade maitseomadustega varajane kartulisort ‘Birgit’, ovaalse kuju ja kollase sisuga keskvalmiv sort ‘Teele’, kollase sisuga hiline sort ‘Anti’ ja ümmarguse kujuga heade maitseomadustega väga hiline kartulisort ‘Jõgeva kollane’.

Kas keeta või praadida?

Kartuli kuumtöötlemisvõtetest võiks eelistada keetmist. Võrreldes küpsetatud või friikartulitega saame keedukartulist vähem rasvu ja mõju veresuhkrule on kehasõbralikum.

Keetes kartulit koos koorega on tulemuseks suurem C-vitamiini sisaldus (keedetud kartulis 12 mg, toores 14 mg). B-vitamiini ja muude mineraal­ainete sisaldus aga märgatavalt ei muutu. Kartul sisaldab rohkelt kaaliumi, 100 grammis 211 mg.

Krõbedaks ja pruuniks küpsetatud kartulid, friikartulid ja kartulikrõpsud sisaldavad akrüülamiidi, mida peetakse vähkitekitavaks ja närvisüsteemile toksiliselt mõjuvaks ühendiks. Seetõttu oleks soovitatav piirata selliste kartulitoitude tarbimist.

Maavitsalised kartul, tomat ja baklažaan sisaldavad glüko­alkaloide, mis võivad suurtes kogustes mürgised olla. Neid on rohkelt valmimata tomatites ja tomatitaime lehtedes, roheliseks tõmbunud kartulis (valguse toimel tekkinud), kartuliidudes ja mugulatel kohtades, kuhu idud kinnituvad.

Töödeldud ja töötlemata süsivesikud

Eri viisil töödeldud kartulite süsi­vesikusisaldus on erinev. Kartuli tärklisesisaldus on samuti sorditi erinev, näiteks rohkem tärklist sisaldab ‘Maret’ (15,9%), vähem aga ‘Satina’ (10,5%). Kuna süsivesikute rafineerimine suurendab nende imendumiskiirust, soovitan eelis­tada kartulipüreele keedetud kartulit. Seda selgitab asjaolu, et töötlemata tärklisel on korrapärane struktuur ja seda on organismil raskem omastada: seedeensüümidele on niisuguse tärklise lõhustamine keerulisem. Pikaaegne kuumtöötlemine lõhub tärklisemolekule, põhjustades neis omastamist hõlbustavaid muutusi.