Teeseen – imeelukas, mis pidi aitama saja haiguse vastu

Teeseenejook on saanud peenema nimetuse – kombucha. Foto: Shutterstock

Kindlasti mäletavad palju inimesed teeseenejooki nõukogude ajast, mil see jook oli väga populaarne ning kolmeliitrised purgid pruuni joogiga olid igas hästi varustatud kodus.

Teeseenejook on saanud peenema nimetuse – kombucha ja selle valmistamine on eestlaste seas viimastel aastatel populaarne. Kombucha valmistamiseks on vaja teeseent, seda poest osta ei saa. Teeseent jagatakse käest kätte.

Kust meduusseen meile jõudis?

Tee- ehk meduusseene pärit­olumaa pole täpselt teada. Arvata, et tegemist on buda munkade iidse ja salastatud aretisega, sest looduses seda imeelukat ei leidu. Hiinas tunti teeseent juba 2000 aastat tagasi. Teaduslikult asuti seent uurima 1913. aastal.

Enamasti peetakse teeseene aretajaks siiski Jaapanit, Koread ja Hiinat. On teade, et Qini dünas­tia valitsemisajal (221–207 eKr) hakati tegema jumalate jooki, mis sisaldas maagilist jõudu. Seda said juua üksnes kuningad ja aadlikud. Euroopasse jõudis teeseen Mandžuuriast Venemaa vahendusel.

Välimuselt meenutab teeseen meduusi ja on kollakaspruuni värvi. Ülemine osa on läikiv ja tihe nagu meduusil. Alumine osa on kasvutsoon, millest ripuvad allapoole niidid. Selles tsoonis moodustubki suhkru ja teetõmmise ravijook, mis sisaldab palju raviomadustega aineid.

Kuidas teeseen kasvab?

Teeseen on suhkruga magustatud jahedas tees kasvav mikroobide rühm, mis toodab teevette rohkesti vitamiine ja bioaktiivseid aineid. Teeseen on peamiselt pärmseente ja äädik­happebakterite vastastikku kasulik kooselu ehk sümbioos. Vahel lisandub ka Bacterium gluconium.

Nimetus teeseen, mis on käibel ka saksa, vene ja inglise keeles, tuleb ilmselt sellest, et pärmseente ja bakterite koloonia on pealt sile ja altpoolt sassis­kiuliselt karvane seent meenutav kile, mille söötmena kasutatakse magustatud teed. Mõni Euroopas käibel olev nimetus viitab teeseene idamaisusele: jaapani seen, mandžuuria seen, kombucha, kocha kinoko, haipac.

Teeseenejoogi valmimine on biotehnoloogiline protsess. Koloonias elunevad pärmseened töötlevad suhkru alkoholiks (etanooliks) ja süsihappegaasiks (süsinikdioksiidiks), äädikhappebakterid aga muudavad alkoholi äädikhappeks, lisandub veel pisut piimhapet. Seenetee on hapukas (mida kauem seisnud, seda hapum) ja sisaldab 0,2–0,5% alkoholi. Lisaks sisaldab seenevesi äädik-, glükoon-, sidrun-, oblik-, piim- ja süsihapet, park- ja värvaineid ning antibiootikume. Teeseenejoogis säilivad tees sisalduvad katehhiinid (P-vitamiiniga sarnaselt toimivad ained). Teeseenejook sisaldab B₁-, B₂- ja PP-vitamiini ning vähesel hulgal C-vitamiini. Tähelepanuväärne on joogis leiduvate mikroelementide loetelu: magneesium, mangaan, räni, raud, alumiinium, vanaadium, vask, hõbe, tsink, strontsium, kroom, baarium ja koobalt.