/nginx/o/2023/10/10/15645284t1h9dbe.jpg)
Väike-Maarja on paljude Eesti jõgede ja rabade süda. Siinkandis elasid nii Eesti kui ka kogu maailma jaoks tähtsad inimesed – suurkujud, keda meenutavad mälestuskivid ja -tahvlid.
REISILUGU ARHIIVIST ⟩ Väike-Maarja mailt saavad alguse paljud jõed ja suurkujude jäljed
Kultuurilooliselt on piirkond väga rikas. Siin elas ümbermaailmasõitja admiral Johann Adam von Krusenstern, maadleja Georg Lurich ning õpetas Jakob Liiv. Lasila mõisa tegi tuntuks perekond von Baer, kus oma lapsepõlve veetis embrüoloogia looja Karl Ernst von Baer. Siin on sündinud 20. sajandi mõjukas arhitekt ja laulukaare looja Alar Kotli ning Eesti hea populariseerija Jaapanis sumomaadleja Kaido Höövelson.
Praegugi elavad Väike-Maarjas inimesed, kes loovad uut ja põnevat. Rakkes aastakümneid kohalikku haridusseltsi vedanud Aime Kinnap ütleb, et siin ei ole ainult lubjatolmu, vaid ka kultuurikiht on paks. Rakke muuseum, mis alustas koolimuuseumina, kogus vanu õpikuid ümberkaudsetest koolidest, tahvleid ja õpilaste valmistatud kaarte kohalikel teemadel, näitab seda veenvalt. Peagi on oodata uue muuseumi avamist.
Karjapoisist lubjakuningaks
Rakke sümbolina seisab püsti vana lubjavabriku korsten. Sellega on seotud aegade kõige napima haridusega eesti miljonär, kes alles elu lõpuaastatel oma allkirja kirjutamise selgeks sai – Karl Kadak. Temast on Aime Kinnap kirjutanud raamatu „Karjapoisist lubjakuningaks”, selles räägitakse, kuidas sünnipärane ärivaim, auahnus, töökus ja küllap ka soodsad olud andsid Kadakule võimaluse rajada Baltimaade suurim ja moodsaim lubjatööstus. Rakkest kujunes tüüpilise arhitektuuriga töölisasula, sellisena näeme seda tänapäevalgi. 2019. aastal avati Kadaku 160. sünniaastapäevaks paekivist mälestuspink, mille valmistas Porkuni mees Ain Aasa, avamisel osalesid ka Kadaku lapsed ja lapselapsed. Pingilt avaneb suurepärane vaade kõikidele endise peremehe ehitustele. Praegu jätkab lubjavabriku tööd AS Nordkalk.
/nginx/o/2023/10/10/15645294t1h7e95.jpg)
Puust kujud väärtustavad kultuurielu
Ökokunsti suurobjektina asub Rakkes kujude allee, mille ääres kirjas: „Sisene siia puhaste mõtetega.”
„Loodushoid ja austus elava looduse vastu on meie aluspõhimõte. Muidugi väärtustame kohalike inimeste kultuurielu. Seda põlistame puuskulptuuridena seltsides ja seltsingutes,” ütleb Piret Smagar.
Kujusid on paarikümne ringis. Kunstnikud Hando Kuntro ja Piret Smagar toovad Peetli rabast rabajuurikaid ja looduslikke materjale. Juurikad valitakse nende looduslikku ilmet ja vormi jälgides. „Aga eks saag ja kirves ole ikka tublid abimehed, nagu ka haamrid, naelad, trellid, kruvid, kobad ja pintslid,” lisab Piret.
/nginx/o/2023/10/10/15645290t1h8e70.jpg)
/nginx/o/2023/10/10/15645293t1h2579.jpg)
/nginx/o/2023/10/10/15645299t1hc78c.jpg)
Alguse sai kõik mõttest teha vallas midagi ühist – seltsid said öelda, mis kuju neid iseloomustaks. „Jahiselts sai metssea. Selle sees on puidust konstruktsioon, kuhu laotakse känd peale,” selgitab Hando. Allee avati 2012. aastal, praegu renoveeritakse kujud igal kevadel, töödeldakse tõrvaõliga ja kõik näeb välja nagu uus. Viimati valmis avatud raamatu kuju Pandivere Arengu ja Inkubatsioonikeskuse sünnipäevaks. Salla tsaariaegse väljanägemisega seltsimaja jaoks tehti hobune. „See sümboliseerib kõige paremini Salla töökust, nii tahame endid näha,” ütleb Hando Kuntro. Näkiuurimiskeskus sai näkikuju. Seal asuv kalaspordimuuseum on kaks aastat vähifestivali korraldanud.
Hando Kuntro on kogu hingest Salla elanik. „Oleme siin kõik vaprad ja ilusad. Siin on suurepärased inimesed, kes hoiavad kokku.” Ta lisab muheledes: „Covid oli kõige parem regionaalminister.”
Igal majal on oma puu
Salla sai Hando ja Pireti algatusel Eesti 100. sünnipäevaks oma kultuurisalu – igal majal on oma puu, nii nõukogudeaegsel majal kui ka mõisal, eestiaegsel hoonel ja Salla kuursaalil. Igaühel on oma lugu. Tammed kaevati välja Emumäel. Puud on paigutatud nii, et drooniga vaadates moodustavad nad arvu 100.
Tammesid leiab ka Väike-Maarja emakeelepargist. Aastast 1989 antakse väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel välja soome-ugri keeleteadlase F. J. Wiedemanni keeleauhinda. Iga laureaat on istutanud keeletammikusse oma tamme. Tammed istutati ka Jakob Liivi parki (aastatel 1993–1996) ning Väike-Maarja Vabadussamba parki (aastatel 1989–1992).
President Arnold Rüütel istutas parki oma tamme, president Lennart Meri tamm kasvab muuseumi juures. 2013. aastal pani oma tamme mulda president Toomas Hendrik Ilves. 2018. aasta septembris pärast Georg Lurichi ausamba avamist istutasid spordisangarid Lurichi tamme. Laureaat Jüri Viikbergi tamm kasvab Väike-Maarja Vabadussõja mälestussamba juures aastast 2021.
Väike-Maarja muuseumi juhataja Edgar Tammus iseloomustas tammikut sõnadega: „Tammik on nagu eesti keel – mõni puu on pikem, mõni lühem, mõni elujõulisem, mõni aga veidi kiduram. Kui hoolega kuulata, siis puud isegi sahisevad erinevalt.”
Edgar Tammus on pärast aastakümmet Haapsalus elamist Väike-Maarjas muuseumit juhatamas. „Juured tõid tagasi,” ütleb ta. Uuendamisel on näitus niinimetatud miljonärkolhoosist, millega kolhoosi hiilgeajal tegi algust tolleaegne esimees Boris Gavronski (1934–1999). Hea ärimehevaistuga juhi käe all sai kolhoosist üks edukamad majandeid. „Vana õppekeskus saab uue sisu, millest saab esimehe omaaegne kabinet – tegemist on kolhoosiesimehe autentse kabinetiga, mis spetsiaalselt loodi,” selgitab Edgar Tammus. Milline oli elu suurfirmas, seda näitavad ERRist saadud arhiivimaterjalid. Boris Gavronski nimetati ka valla esimeseks aukodanikuks.
Väike-Maarjas tasub jalutada mööda Pikka tänavat, mille äärde jäävad valla vanimad majad, seltsimaja ja koolimajad ning majaase, kus sündis Georg Lurich.
Muuseumi juurde kuulub filiaalina Vao tornlinnus – üks paljudest, nagu neid ehitati keskajal maa- ja veeteede julgestamiseks, samuti paikadesse, kuhu polnud tarvis arvuka meeskonnaga suuri linnuseid.
Endise Vao mõisapargi serval kõrge nõlvaku kaldal räägib linnuse väljapanek ümberkaudsete külade ja mõisa viimaste omanike von Rennenkampffide loo. Säilinud on rahvapärased nimetused, nagu Kõnksusilla koht ja Vitsakopli. Eduard Lepik kogus talude ja loodusobjektide rahvapäraseid nimetusi, nende digitaliseerimine on käsil Väike-Maarja muuseumis.
Elukutselise maadluse legend
22. aprillil tähistatakse maadluslegend Georg Lurichi sünniaastapäeva. Aastad 1900–1914 olid elukutselise maadluse kuldaeg, mil see spordiala äratas suurt publikuhuvi. Lurich oli kehalise kasvatuse propageerija, seda ajal, mil tavaline meesterahvas erilise füüsilise atraktiivsusega silma ei paistnud. Tema aga oskas leida efektse esinemismaneeri, saades niiviisi ülipopulaarseks.
/nginx/o/2023/10/10/15645285t1h9a83.jpg)
Väike-Maarjasse sattus ta oma pikkade rännakute vahel rammu koguma. Legend räägib, et mõnikord, kui hobused künnist väsisid, asunud Lurich ise nende asemele. Ja kui vägimehe isa uut maja ehitas, toonud poeg palgid metsast seljas koju, nagu ka ehitusel vajaminevad kivid.
2021. aastal kogusid Väike-Maarja valla elanikud Lurichi tähtpäeva auks kokku 65 180 tervisekilomeetrit, see on võrrelduna umbes poolteist tiiru ümber maakera.
Meridiaanikaar ja eriline veski
Kui Liivika Harjo ja Kalev Viiksaar kunagi möldri maja ostsid, ei teadnud nad, et just nende aias asub Struve kaare punkt. Struve kaar on Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel.
Sellest hetkest, kui Struve kanti UNESCO maailmapärandisse (2005), ilmusid kohale esimesed huvilised otse Jaapanist. „Iga suvega tuli üha rohkem külalisi ja nemad koos sügava huvi ja toredate küsimustega andsidki inspiratsiooni, et tuulik restaureerida,” räägib Liivika. 2020. aastast on tuuliku kolmel korrusel näitus, mis räägib meridiaanikaare mõõtmisest, mida Simunas ja Võiveres tehti. Liivika lisab uhkusega, et see on kõige suurem näitus üldse, mis kajastab Struve teadustööd. „Kõige põnevam on näitusel kuulata väljavõtteid Struve enda päevikutest,” tutvustab Liivika. Aga muljet avaldab ka see, kui pühendunult tähendas Simuna kirikuõpetaja kirikuraamatusse üles suurmehe Friedrich Georg Wilhelm Struve külaskäigu.
„Oleme unustanud, et tollel ajal tehti olulisi asju, küll pikema aja jooksul, tulemuseks saadi ikka täpselt see, mis tänapäevalgi,” rõhutab Liivika. Väike-Maarja muuseumi direktor Edgar Tammus meenutab, et Struve mõõtmine erineski ainult ühe meetri võrra praegustest. Kaar ulatub üle kümne riigi Põhja-Jäämerest Musta mereni. Struve kaare punkt ise on kohe veski kõrval. Ka Võivere veski on eriline, see kuulub Eesti kolme veski hulka, kus ahjuga soklikorrusel asus möldrile mõeldud eluase.
/nginx/o/2023/10/10/15645289t1h640e.jpg)
Kiltsi mõisast üle maailma
Ladinakeelne sõnapaar admiral Krusensterni isiklikult vapilt: Spe fretus – lootusele tuginedes. Krusensterni juhtimisel toimus esimene, 1095 päeva kestnud Vene ümbermaailmareis (1803–1806), tänu oma aja ühe harituma mehe, krahv Nikolai Rumjantsevi toetusele. Aastatel 1816–1822 elas kuulus meresõitja Kiltsi mõisas, kus valmisid tema tähtsamad tööd, nende seas ka „Lõunamere atlas”, mis jäi kõige täpsemaks merekaartide kogumikuks Vaikse ookeani kohta kuni 20. sajandi alguseni.
Mõisas saab külastada muuseumituba. Praegu asub mõisas kool, kus õpetatakse ka noorgiide, seega tunnevad noored giidid hästi mõisat ja oskavad ekskursioone juhtida.
/nginx/o/2023/10/10/15645286t1hf0f7.jpg)
Fakte Väike-Maarja vallast
/nginx/o/2023/10/10/15645291t1hbfba.jpg)
Väike-Maarja vald asub Pandivere kõrgustiku keskmes – sealt saavad alguse Valgejõgi, Loobu, Selja, Jägala, Põltsamaa, Pedja ja Pärnu jõgi.
Väike-Maarja kiriku uues kullatud kuldmunas on vasksilinder ajalooliste dokumentidega ning Eesti ja Euroopa Liidu rahaga.
Väike-Maarjas sadas 1996. aastal 29.–31. oktoobrini 57 tundi järjest. See on Eesti vihmakestusrekord.
Rakke endise hobupostijaama hoones sündis lastekirjanik Marta Sillaots (1887–1969) ja tema vend, eesti hüdrobioloogia rajaja Heinrich Riikoja (1891–1988).
13. sajandist pärit Simuna kirik kuulub koos Tallinna toomkirikuga Eesti vanimate hulka.
Avanduse mõisa ülipikk ja liigendatud historitsistlik peahoone oli 19. sajandil suvekoduks tuntud vene meresõitjale ja Põhja-Jäämere uurijale geograaf Friedrich Benjamin von Lütkele, kes elas mõisas kuni surmani. Praegu on mõis eralvalduses.
1827. aastal mõõdeti Struve juhtimisel Simuna mail praeguse Struve kivisamba juurest Võivere tuuleveskini ulatunud 4,5 km pikkune baasjoon.
60+ soovitab
KUHU MINNA?
• Väike-Maarja metsa saab minna vaatama endise raketibaasi varemeid: säilinud on raketi-, teenindus- ja hoidlaangaare ning stardiväljakuid. Raketiangaaris on välja pandud Nõukogude Liidus kasutusel olnud nelja tüüpi rakette, kaasa arvatud R-12 Dvina.
• Vao kindlustorni saab külastada tellimisel. Imetle ürgajast pärineva paekivi olemust Vao tornlinnuses ja Porkuni paemuuseumis.
• Vao külas Kubja-Reinu talu lähedal asub haruldaselt valge graniitrahn ümbermõõduga 15 meetrit.
• Võivere tuuliku Struve näitust saab külastada juunikuu algusest nädalalõppudel, kokkuleppel ka muul ajal.
• Külasta Tisleri talumuuseumi. Väike-Maarja vallavolikogu otsustas nimetada 2021. aasta teoks Tisleri talumuuseumi digiarhiivi koostamise. Tallu on kogutud etnograafilisi esemeid, vanavara ja apteegiantiiki.
KÕHUTÄIS
• Väike-Maarja keskväljaku ääres ajaloolises Juhan Kotli ärimajas asub Georgi söögituba.
• Väike-Maarja külje all Kaarmal on uue Terminali bensiinijaama kõrval söögikoht Route 22, kus saab nautida Ameerika ja Aasia maitseid.
• Helina köök asub Rakkes bussijaama kõrval. Toidud on head ja kodused.
• Kombucha talu koduköögis Raigu külas Kivimurru talus saab tutvust teha seedimisele kasuliku teeseenejoogiga, millel on erinevad maitsed ja värvid. Hooaeg algab 29. aprillil.
• Simuna bussijaama kõrval Aldari kaupluses on samuti hea söögikoht.
Artikkel ilmus ajakirjas 60+ aprillis 2022.