/nginx/o/2023/10/03/15629873t1h99cb.jpg)
Ei ole vist ühtegi teist Eesti piirkonda keset soid ja rabasid, mida Eesti kirjandus nii värvikalt on jäädvustanud. Sealt pärit „Tõe ja õiguse” tegelastes kajastub just Kesk-Eesti eestlasele omane mõttelaad, pidev töörabamine, alalhoidlikkus ja püsivad väärtushinnangud.
Ent ainuüksi ühe päevaga võib Järvamaalt ära käia Norras. Järvamaa servas on Norra-nimeline küla, mis on ümbritsetud rikkalike allikatega.
Õige nimega Norra-Oostriku allikad on Eesti kõige sügavamad ja veerohkemad. Siin purskab iga tund maapinnast välja ligi miljon liitrit vett. Allikatega ühenduses oli ka keerukas tiikide ja kanalite süsteem Norra mõisapargis.
Algne mõisa nimi Kaltenborn kui külmaläte oli samuti allikatega seotud. Mõisa nimi Norra pärineb aga pikaaegsetelt omanikelt perekond Knorringitelt, kes seal 300 aastat majandasid. Praegu on mõisast säilinud varemed ja värvikad mälestused Helgi Laimetsalt: mustrilisest kiviparketist, kahhelkividest kaminahjudest, maalitud seintest. 2006. aastal jutustas ta Järva Teatajale oma ehmatusest, kui ta end kooli tutvustama tuli: „Tollane juhataja oli teinud remonti ning lasknud kõik seinamaalingud tumerohelise ja paneelid tumesinise õlivärviga üle võõbata ja kahhelahje välja lõhkuda.”
Silmapaistev piimandusmaakond
Norra mõisa viimane omanik oli Bernhard Maydell, kellele kuulus ka Udeva mõis. Parun Maydelli suureks teeneks loetakse Eesti punast tõugu piimakarja edendamist. Aastakümneid hiljem tegi Maydelli piimakari Udeva sovhoosi ja tema lüpsjad kuulsaks üle tollase Nõukogude Liidu.
Järvamaa paistab silma ka praegu. E-piim on üks Eesti suuremaid juustu, või ja proteiinipulbri tootjaid ning vaatab tagasi sajandipikkusele ajaloole. Ettevõte loodi aastal 1910, kui asutati Põltsamaa meierei. „Praegu vuravad autod pidevalt piimaga Leetu,” ütleb E-piima juht Jaanus Murakas, sest Eestis toodetud piimakoguse töötlemiseks ei ole seni võimekust. See muutub aga ülejärgmisel aastal, kui valmib E-piima moodne kõrgtehnoloogiline piimatööstuskompleks. „Ehitus on üks suuremaid investeeringuid Eesti tööstusesse viimaste aastate jooksul,” ütleb peatöövõtja Nordecon ASi juhatuse esimees Gerd Müller.
Eesti Piimandusmuuseumis saab ise E-piima koorest jäätist valmistada. Samuti saab endisaegses Imavere meiereihoones proovida, kui lihtne või raske on käsitsi lüpsta. Piimandusmuuseumi kenas helerohelises kleidis giid Mille Pullisaar juhib läbi ruumide, mis on täis ajalugu ja kunagisi töövahendeid.
/nginx/o/2023/10/03/15629875t1h7ba2.jpg)
„Vanematel inimestel kulub rohkem aega meenutusteks nõukogudeaegsete eksponaatide juures, lapsed imestavad puidust ja metallist koorelahutajate üle,” ütleb ta. Anneli Siimussaar piimandusmuuseumi juhina lisab akordionilugudega meeleolu. „Olen vaimustuses, et elutee on mind toonud tagasi piimandusse,” särab Anneli, kes on lapsena olnud karjak, päevavalves, lüpsja ja torudepesija ning jõudnud olla ka abivallavanem ja linnapea Võhmas.
/nginx/o/2023/10/03/15629882t1h2777.jpg)
Kui aknast välja vaadata, juhib Anneli tähelepanu õues kõrvuti seisvatele Piimatüdrukule ja Tikupoisile, see on vihje heale koostööle ristmikul asuva Eesti suurima teeäärse tanklarestoraniga Tikupoiss.
„Siin mägi, seal mägi…
... kaugemal kolmas, pahemat kätt neljas, paremat viies ja nende taga kuues, seitsmes ning veel rohkemgi,” kirjeldab Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse” esimeses osas.
Kes Türi poolt üle Reopalu Väätsa poole suundub, näeb sama pilti, nagu nägi Tammsaare esiisa Suure-Jaani poolt Vargamäe suunas liikudes. Eesti 100. aastapäevaks ja 2019. aasta parima filmi auhinna pälvinud mängufilm Eespere Andrese ja Tagapere Pearu elust ja tegemistest valmis aga hoopis Võrumaal Vastse-Roosa külas. Seal on praegu filmi-Vargamäe 12hektarine külastuskeskus, kus saab näha filmist tuttavaid kohti, kompleks ühendab autentse osa Eesti talumajapidamisest filmimaailma hoonete ja rajatistega.
„Kuigi ka Järvamaal on palju metsi maha võetud, siis lagendiku taga on ikka veel mets,” ütleb Järvamaa giid Ülo Ormus. Seal leiab sagedamini kui mujal ilvesejälgi. Kevadest jaanipäevani näeb rohkelt käpalisi ja orhideesid, näiteks Rava tammikus, kus kasvab 92 kaitsealust põlist tamme, 16 suurt lehist ja üks mitmesaja-aastane mänd.
„Tammikut külastades mõistad looduse igavikulisust: inimene kaob, aga puud jäävad,” tõdeb Ülo Ormus. Seda saab kogeda ka Kõrvemaal – oosid ehk vallseljakud, mõhnad, väikevoored, otsamoreenid, lavaoosid ning kõikvõimalikud muud künkad ja kõrgendikud koos nende vahele jäävate orgude ja lohkudega pakuvad teadlastele siiani huvi. Kohanimed, kus sees sõna kõrve, viitasidki vanasti paksudele metsadele ja karulaantele, kuhu inimesel harva asja oli.
Legend räägib, et Valgehobusemägi kui Kõrvemaa kõrgeim tipp (107 meetrit) sai nime sellest, kui Kalevipoeg künniväsimust puhkas ja hundid tema valge hobuse maha murdsid. Hobuse kerest saanudki Valgehobusemägi, pooleli jäänud künni tõttu aga ollagi maastik muhklik.
Suured loomad ja elamustoitlustus
Mõne aasta pärast võib ehk matkata kuiva jalaga Paide Vallimäelt mööda ajaloolist taliteed otse läbi Mündi raba Valgma külla või karata saunalavalt laukajärve.
/nginx/o/2023/10/03/15629880t1haea1.jpg)
Hindreku talu pakub elamustoitlustust räätsaretkel Mündi rabas ja rabarestot kanuumatkal mööda Esna jõge. Tänu peremees Margo Klementale märkab matkaja metsas kobraste langetustööd ja tema on ka see, kes hõrgud road valmistab, rabaresto metsaköögi kolmekäiguline menüü on inspireeritud kaunist Esna jõest.
/nginx/o/2023/10/03/15629877t1hf017.jpg)
/nginx/o/2023/10/03/15629878t1hd66c.jpg)
Perenaine Tuuli on kõik 19 Eesti veinitootjat oma tiiva alla võtnud ja pakub sommeljeena ehk veinieksperdina rabaski toidu kõrvale sobivaid veine. „Pool tundi pärast Valgamaa Murimäe veinidega tutvumist tuli uus kontseptsioon väärindada koos Eesti puu- ja marjaveine ning aina arenevat viinamarjakasvatust,” räägib Tuuli. Endisest suveköögist sai veinikamber. „Eesti on nüüd ka ametlik veinimaa,” rõõmustab ta, sest 2022. aastast sai Eestist kõige põhjapoolsem maa viinamarjakasvatusvööndis.
Järvamaa piiril asub Eesti suurim (928 hektarit) eraomanduses olev metsloomapark –Toosikannu. Siin kohtab Eesti metsades elavaid suur- ja väikeulukeid – põtru, punahirvi ja metskitsi. 11 kilomeetri pikkusel rajal on kuus söödaplatsi, kus võib näha neid kauneid suurte sarvedega loomi. Ainuüksi punahirvi elab seal üle 600.
/nginx/o/2023/10/03/15629873t1h99cb.jpg)
Kes tähelepanelikult vaatab, võib märgata punahirv Hubertit, kelle sarvekroon on väga eriline. Millist rolli mängivad geenid sarvede kasvamisel, sellest kuuleb juba kohapeal.
Rada saab läbida jalgratta, auto või viiekohalise UTVga, ootamas on ka kollane retrobuss, millest avaneb kõrgemalt hea vaade.
Tõnu Steinberg, Toosikannu müügijuht, ütleb uhkusega, et 28 hirveliigist on Toosikannul esindatud 26, seda küll seintel topistena. Sealt leiab ka põdra ja kui arvata, et Eesti põder on suur uhke loom, siis Kamtšatka põder on veel võimsam.
Kohapeal saab maitsta hirveliharoogasid ja põdralihapirukaid või meisterdada sarvedest endale suveniiri. 2021. aasta lõpus avati 400kohaline konverentsiruum, väiksema seltskonnaga saab aga mõnusalt aega veeta Karupahna või Ale-Sepa puhkemajades.
Esna Kodugaleriis kohtuvad aga puit ja kuninglik ülipeen kunst. Kunagise Esna raudteeasula kaupluses on praegu põnevate näituste galerii. „Et huvi meie vastu ka Eestist väljapoole ulatub, ei osanud me paari aasta eest ette näha,” ütleb omanik Martin Bristol. Äsja esines näitusega tunnustatud Läti viltija. Galerii inspiratsiooniks olid Liliani Bristoli kuldtikandid, suviti saab osa võtta töötubadest ja kullakunstiga tutvuda.
Martin jagas tunnustust, et Esna külanaiste algatusel loodi raamatukogu, külanaised tõid kodudest raamatud ja annetustena tuli juurde hulk põnevaid teoseid. „Ja raamatukogu võti,” ütleb Martin, „on alati telefonikõne kaugusel.”
Sel suvel kolib Kukemuru erilise õhkkonnaga festivalgi Esna kodugaleriisse. Hea teada, et galerii on avatud pühapäeviti kella 12–15.
„Tasub ka minna Väike-Vooremaale Pala küla läbivale Pala oosile,” soovitab Järvamaa giid Ülo Ormus. Kõrge oosi pealt näeb kuni Vallimäeni välja. Seal on Järvamaa kõrgeim paekivist torn ja selles Ajakeskus Wittenstein, mille kaheksa korrust viivad läbi Eesti ajaloo.
Eestimaa Pariis või väike puust linn
Paide on väike puust linn, ütleb ansambel Redel laulus „Tartu”. Paide vanalinn ongi puust majadega. Tutvuda saab nendega linnaekskursioonil – 24 majal on teabetahvel ja QR-koodist andmeid lugedes muutub nutiseade matkajuhiks ja viib majade põnevate lugude maailma. Näiteks Treu majana tuntud Paidele tüüpiline 19. sajandi elamukompleks: eluhoone, kuur ja pesuköök. Paide Raekoja puithoonest sai aga 1925. aasta ümberehituse käigus hilisjuugendliku fassaadiga ehitis.
„Miks mitte! Loosung aastaks 2025 võiks olla: Paide – Eestimaa Pariis,” pakkus Ajakeskuse Wittenstein teadusjuht Ründo Mülts 2021. aastal. „Seda mitte ainult suuruse mõttes, vaid ka olemuselt. Mitte ainult nii, kuidas me välja paistame, vaid inimeste elulaadi ja -kvaliteedi mõttes. Et inimesed tunneksid ennast siin Eestimaa südames just nagu Pariisis. Eelkõige tänu võimalustele ja hüvedele.”
60+ soovitab
KUHU MINNA?
Läbi Eesti kultuuriloo saab jalutada Reopalu kalmistul – sinna on maetud Eesti kodu-uurimise rajaja pastor August Wilhelm Hupel, prohvet Maltsvet, nobelist Hesse esivanemad.
MÕISAD JA MUUSEUMID
Türi mõisas eksponeeritakse uhkusega 19. sajandi tunnustatud baltisaksa kunstniku August Georg Wilhelm Pezoldi altarimaale. Siin maalis ta unikaalsed „Kolgata” ja „Püha õhtusöömaaja” (1856).
Aravete muuseum Kurisoo mõisas: ainulaadne eksponaat on lapsevanker, mis kuulus kunagi Kurisoo mõisnikele von Stahlidele.
Jalgrattamuuseumis kunagises maanteekõrtsis leiab nii täismetallist jalgratta kui ka ümber maailma reisinud ratta.
Kärus on kärudemuuseum, mille unistus on saada maailma kõige suuremaks kärude muuseumiks, kus oleks igast riigist vähemalt üks lapsevanker. Praegu leiab samasugused nukuvankrid, nagu olid Vene tsaar Nikolai II lastel, Eesti firma Tormolen & Ko 1928. aasta lapsevankrite originaalkataloogi ja mudeli ning nõukogudeaegsed Pobeda kärud, millel ka suuskade lisamise võimalus.
Järva-Jaani vanatehnika varjupaik, mille juurde kuulub kinomuuseum ja kummaliste kulgurite killavoor.
KIRIKUD
Koeru Maarja-Magdaleena kirikus ilmusid 2020. aasta renoveerimise käigus välja erilised ja ennenägematud seinamaalingud.
Järva-Peetri kirik on suurim kodakirik Järvamaal, mille interjöör erineb kõikide teiste Järvamaa kirikute omast.
Järva-Madise kodakiriku raidportaalid on Eestis ainulaadsed ja käärkambis Järvamaa ainuke piscine (püha kätepesemise anum).
RABAD
Kodru raba Epu-Kakerdi suursoostik, kus leiab küüvitsa ja vaevakase, huulheina ja kanarbiku.
Seli ja Kakerdaja rabad asuvad Eesti suurimal rabamassiivil.
Mündi rabasse viib Hindreku talu peremees, tutvustab ümbruskonda ja pakub rabarestot.
KÕHUTÄIS
Wabakohvik – üle saja-aastase ajalooga majas, Paide keskväljakult paari sammu kaugusel asuv šikk kohvik.
Janune Kägu Koerus kannab edasi vanu postijaama-peatuskoha traditsioone, mahutades ühte majja nii pubi kui ka majutuse. Lihtsad talutoidud.
Paide Vallitorni tipu restoran Ajastute Toidud pakub orduaja või kuningate aja roogi, saab teada ka tollastest kommetest. (Ettetellimisel.)
Toiduait Albu mõisakompleksis on rajatud vanasse mõisa aita.
Põhjaka mõisa restoran kuulub Eesti parimate hulka, taskukohased lihtsad road. Viinaköögis valmivad destillaadid.
Mäeküla kõrtsi populaarseim roog on kebab. WC kohta ei häbeneta siin öelda Kemmerg. Kõrtsi parklas asub elektriautode laadimispunkt. Kuni 30. aprillini kampaania: kella 15–18 kaks suppi ühe hinnaga.
Tikupoiss kasvatab salateid ja maitsetaimi ise, kaasa ostmiseks taluturg ja Järvamaa toodete lett.
Hindreku talu hooviresto: majaperemehe kokakunst loob võrratuid maitseid ümbruskonnas kasvatatud toidust, avatud on Eesti Veini Kamber, kus pakutakse Eesti veinitalude ja -mõisate toodangut.
Kunstihuvilistele on Paides Raija Merilä kodugalerii ning Kilplaste teemapargis saab teada, kuidas rumalusega kuulsaks saadi.
Lugu ilmus ajakirjas 60+ 2022. aasta märtsikuus