REISILUGU ARHIIVIST ⟩ Otepää – Eesti kõrgeim linn
152 meetrit üle merepinna asuvas Eesti kõrgeimas linnas Otepääl tundub maailm justkui peopesal olevat.
Legend räägib, et Linnamägi on andnud Otepääle nime, sest mägi meenutanud külje pealt vaadates karu ehk oti pead.
Linnamäel asus Muinas-Eesti üks tugevamaid linnuseid, mis oli 12.–13. sajandil tähtis Kagu-Eesti keskus. Siit on leitud teadaolevalt maailma vanim tulirelv. Kaunis vaade avaneb läbi National Geographicu kollase raami, mis asub Otepää Maarja kiriku ja Otepää Linnamäe vahelisel alal.
Praegu on Otepää Eesti kõrgeim linn, asub 152 meetrit üle merepinna. 19. detsembril 2021 võttis Otepää koos teiste Eesti pealinnade esindajatega juba 25. korda vastu talvepealinna tiiti. Otepää talve juurde kuulub tähtsündmusena talvine Euroopa saunamaraton, mis on muutunud rahvusvaheliseks.
Rahvusvaheline saunamaraton
Otepää saunamaraton sai alguse 2010. aastal, mil kohalikud ettevõtjad pidasid talvefestivali. Idee autor oli tänaseks manala teele läinud Indrek Vähi. Järgmistel aastatel vedas Euroopa saunamaratoni Otepääl valla kultuurijuht Sirje Ginter, viimased aastad on selle üle võtnud Otepää Kultuurikeskuste juhataja Jorma Riivald valla kultuuritöötajate ja Otepää piirkonna saunaomanikega üheskoos.
Aja jooksul on saunamaratoni kajastanud eri maade telekanalid, alustades BBCst ja lõpetades Venemaa TV1ga, Reutersist ja Saksa ZDFst rääkimata. Saunamaratoni on näidatud USA, Kasahstani ja Jaapani televisioonis. Eestis aitas saunamaratoni edule kaasa Kanal 2 uudistesaade „Reporter”.
Viimane saunamaraton leidis aset 2020. aasta talvel. XI Euroopa Saunamaraton toimus 15. veebruaril. Rajale läks 162 neljaliikmelist meeskonda, läbida tuli 19 saunapunkti. Eestlastele lisaks osales maratonil ameeriklasi, soomlasi, pakistanlasi, itaallasi, venelasi, jaapanlasi, sakslasi, poolakaid, udmurdte, lätlasi, rootslasi, inglasi, leedukaid, taanlasi, iirlasi, hispaanlasi, norrakaid ja keenialasi. Soojemate maade esindajad on küll öelnud, et siin on külm, aga nad on võistlusest vapralt osa võtnud.
Saksamaa telekanali ZDF korrespondent Gert Anhalt tegi maratonist filmi, pannes selle nimeks talvehullus. Osavõtjad valivad endale kostüümid, muunduvad nunnadeks, haiglaõdedeks või lihtsalt kirjudeks fantaasialennulisteks tegelasteks ning tormavad oma märgades kostüümides saunadesse, kus igas neist tuleb viibida vähemalt kolm minutit. Otepää lipuväljakul asuvad saunad üksteise kõrval. Ühest tünnisaunast saab näiteks astuda kilesauna või autosauna. Teised saunad tuleb endal ümbruskonnast üles leida. „See on nagu lõbus orienteerumismäng,” ütleb Monika Otrokova, Otepää valla kommunikatsioonijuht.
Otepää piirkonnas on üle 70 sauna – Soome, Vene ja Türgi saunad, elektri- ja puuküttega, suitsu-, parv- ja tünnisaunad.
Peaauhind kümblustünn loositi välja võistlejate vahel, kes läbisid kõik saunakaardil märgitud kohad, võistlesid reeglite järgi ja lõpetasid finišis kell 17.30. Kuidas küll pärast säärast päeva keegi haigeks ei jää, vangutas saksa kaameramees pead ja imestas entusiasmi üle, millega maratoni lõppedes kohe järgmise aasta ettevalmistustega alustatakse. Saunamaraton tugevdab immuunsüsteemi ja lisab õnnehormoone, tegid osalejad saksa filmimehele selgeks.
Eelmisel ja sel aastal jääb Otepää lipuväljak saunadest kahjuks tühjaks. Ainuvalitsejaks on kauaooatud karupurskkaev „Lõbus Ott” – karu, vihmavari käes. Lõbus Ott ootab käpasügamist, et reisiõnne ikka jätkuks.
Eesti lipu häll
Otepää on tuntud kui Eesti lipu sünnipaik. Sinimustvalge lipu aastapäevi tähistatakse traditsiooniliselt rongkäigu ja kontserdiga. Otepää motoklubi liikmed sõitsid 2021. aastal Eesti lipu auks Otepää vallas marsruudil Otepää-Sangaste-Puka-Otepää. 2021. aasta lõpul külastas president Alar Karis koos oma Läti kolleegiga pastoraadihoone liputuba.
Trikoloor
Eesti lipu ajaloost
Lipu õmblemise idee algatas Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann, kes koos Emilie Beermanni ja Miina Härmaga selle Põltsamaal valmis õmblesid. Sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli kaasas seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima.
Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu pühitsemine ja õnnistamine. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: „Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida!” Pärast pühitsemist peideti lipp aga ära oma aega ootama. Pika arutelu järel andis Eesti Vabariigi riigikogu 27. juunil 1922 sinimustvalgele lipule riigilipu staatuse.
Heitlikel okupatsiooniaastatel õnnestus esimene riigilipp peidus hoida, selle asukohta teadsid vähesed. Nüüd asub lipp Eesti Rahva Muuseumi lipusaalis.
20. mail 1997 istutasid kolme Balti riigi presidendid kirikuaeda tammed. Pastoraadis asuvad lipumuuseum ja Jakob Hurda tuba, pühendatud Otepää kirikus tegutsenud esimesele Eesti soost pastorile ja rahvaluulekogujale.
Otepää uuenenud keskväljakul seisab Eesti kõrgeim lipumast, selle tipus Eesti riigilipp. 20meetrisesse masti heisati lipp Eesti lipu päeval, 4. juunil 2009, mil möödus 125 aastat esimese trikoloori pühitsemisest ja õnnistamisest. Lipu kõrval on infostendid Eesti lipu looga ning sealsamas Kogukonnaaias rohkelt fakte Otepää ajaloost.
Otepää energiajõud
Otepää on tuntud energiaväljade tõttu. Otepää energiasammast peavad paljud Eesti võimsaimaks. Sama paljud aga leiavad, et tegelikult on seal vaid üks kord reaalne energiavägi olnud – siis, kui sammas püstitati, ja sedagi tänu kohale tulnud inimestele. Pärast seda sündmust jäi sinna kõigest üks maasse löödud post Apteekrimäe kõrval Mäe tänaval. Sammas avati 1. oktoobril 1992. Skulptuur kujutab endast palgist sammast, millele on kinnitatud 12 karuteemalist sepist, mis valmistati Otepääl 1993. aastal toimunud seppade konkursiks. Sensitiivid määrasid energiavälja istumiskohad.
Energiasammas
Kuidas energiat ammutada?
1. Leia sulle sobiv koht kahe tamme vahel. Püüa kujutleda end üheks looduse osaks, näiteks väikeseks tammepuuks. Sule silmad ja püüa koguda endasse energiat. Tunned kergust ja peopesad muutuvad soojaks, isegi külma ilmaga.
2. Aseta käed puust sambale, tammepuule või maapinnale. Leia sobiv asend. Püüa kujutleda, et ammutad energiat peopesade kaudu. Sind läbib meeldiv tunne, mis haarab kogu keha. Püüa vabaneda halbadest mõtetest. Mediteeri. Kujutle end osana universumist.
3. Vali endale istumiseks meeldiv pink. Istudes või pingil lamades suuna peopesad allapoole, püüa ammutada endasse energiat. Keskendu sellele, millest püüad sinusse voolava energia abil vabaneda.
Ühe teise samba juures toimus 3. oktoobril 2021 mälestusüritus Pühajärve pargipoolsel rannal. See sammas meenutab Tiibeti rahva- ja usujuhi Tema Pühaduse dalai-laama Tenzin Gyatso ajaloolist külaskäiku 1991. aastal. Tollal õnnistas ta 3. oktoobril kell 10.45 ka Pühajärve.
Kuidas Tiibeti usujuht 30 aastat tagasi Otepääle sai, meenutas toonane linnapea Jaanus Raidal, kes haaras tookord kinni orientalist Linnart Mälli ideest. „Dalai-laama oli tollal paguluses, nii et tema kohalesaamine oli omaette kunsttükk. Olin jõudnud linnapeaks olemise ajal sõlmida sõprussuhteid teiste riikide esindajatega ja tänu sellele sai dalai-laama külaskäik siia võimalikuks.” Ka praegusel Otepää vallavanemal Jaanus Barkalal on üritusest oma mälestused. Tema oli tollal kaitseliitlasena dalai-laama turvameeskonnas. „Dalai-laama külaskäigu tähtsusest saame aru alles praegu, see oli toona suur ja tähtis asi,” mainis ta mälestusüritusel.
Õrn ööbik ja vanad suusad
Laulu „Õrn ööbik” tunnevad peaaegu kõik – sellest on saanud omamoodi Otepää hümn. Praegu on Lõhmuse talus selle laulu sõnade autori Gustaf Wulff-Õie muuseum, suviti upub romantiline väike maja taimedesse, maja perenaine on poeedi lapselaps Mari-Ann Karupää, kes elab seal siiani ja võtab meelsasti külalisi vastu. „Nime Wulff vahetasid isa ja tema vend Karupää vastu nimede eestistamise ajal. Vanaisa Wulff oli tulivihane ja lausus, et võinuks siis juba Oinapea nimeks võtta,” pajatas Mari-Ann Otepääd meenutava perekonnanime saamisloost kerge muigega. Karupää nime on ta alati uhkusega kandnud ega ole sellest abielludeski loobunud.
Kolga talus kirjutas aga Eduard Vilde „Prohvet Maltsveti”, loo karismaatilisest usutegelasest. Talul oli kirjandusinimeste hulgas menu, sest nii August Kitzberg, August Alle kui ka August Gailit veetsid seal loomingulist aega.
Tehvandi spordikompleksis asub talispordimuuseum – jäiselt mõjuvates torudes on eksponeeritud talispordialade varustus, väljapanekut tõstavad esile külmad sinised ja rohelised valgusvihud. Valged kott-toolid meenutavad suuri lumepalle ja nende vahelt jookseb põrandale maalitud suusarada. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumile kuulunud väljapanek on saanud lisaks hulga sportlastele kuuluvaid esemeid. Ekspositsiooni kroonijuveelid on Eesti talisportlaste võidetud medalid ja auhinnad olümpiamängudelt ja teistelt suurvõistlustelt. Vaadata saab Eesti suusakuulsuste, olümpiavõitjate Kristina Šmiguni ja Andrus Veerpalu, Jaak Mae ja teiste suusalegendide medaleid ja suusavarustust – perekond Koltšini ning Šmiguni ja Veerpalu trofeede vahele jäävad veel Kaia Parve, Allar Levandi ja Raul Olle auhinnad. Kaasa võib elada lume sünnile ja tutvuda suusamäärimise saladustega. Ekraanidelt saab vaadata videovalikut Eesti talispordi eilsest ja tänasest päevast. Näha saab vanu suuski, vanimad aastast 1870, ja nende kinnitusi, mida noortel on iseäranis huvitav vaadata.
Traditsiooniks on saanud Otepää talveöölaulupidu. Otepää kultuurimaja kultuurikorraldaja Merle Soonbergi sõnul süüdati 23. jaanuarilgi 2022 traditsioonilised laululõkked ning esitati 18 eestikeelset maagilist ja armastatud laulu „Horoskoobi” aegadest. „Neid on rõõm olnud laulda perekondlikel sündmustel, küla- ja vallapidudel üle Eesti ning väljaspool Eestitki,” ütleb Merle Soonberg. „See on kummardus juubilaridele, kes „Horoskoobi” laulud meie südamesse laulnud.” Seepärast oligi 2022. aasta VII talveöölaulupeo nimi „Talvine horoskoop”.
Märtsikuus on tulekul rahvusvaheline laskesuusavõistlus, suvel toimub Otepääl retromuusikafestival Retrobest. Ütlus „Enne kui lähed maailma avastama, käi ära Nuustakul” peab endiselt paika. Siit leiab maailma peopesalt ja kõik on lähedal!
60+ soovitab
KÕHUTÄIS
• GMP Pühajärve restoran kuulub Eesti parimate toidukohtade nimekirja White Guide 2022 ning seda on korduvalt hinnatud üheks paremaks ja stiilsemaks toidukohaks Eestis.
• Otepääl maitsetest puudu ei tule. White Guide’i nimekirja kuulub teinegi söögikoht piirkonnas – Tammuri talurestoran. Tilluke ühemeherestoran kasutab palju oma talu toodangut.
• Vidrike külamajas tegutseb nädalalõppudel itaaliapärane pitsarestoran ja samast kandist leiab Murimäe veinikeldri, kus saab nende toodangut maitsta ja kaasa osta.
• Otepää kesklinnas tegutseb aga kesvamärjukese valmistamiskoht Nuustaku pruulikoda, kust saab samuti kohaliku õlletoodangut maitsta ja osta.
• Otepää Golfikeskuse restoran Kurepesa toimetab ukrainlasest peakoka juhtimisel ning Sangaste mõisa ringtalli külastuskeskuses tegutsev Mõisaköök paneb rõhku kohalikule ulukilihale. Kui Lõuna-Eesti ühe tähtsaima kultuuripärli Sangaste lossi, mõisapargi ja ringtalliga on põhjalikult tutvust tehtud, läheb ju kõht tühjaks küll.
• Karupesa restoran on Eesti Toidutee osa, siin eelistatakse hooajalist toorainet.
• Ugandi resto on hubane ja mõnus koht, mida armastavad ka kohalikud.
• Tornikohvik – 2006. aastal valmis mõisahoone vana puittorni asemele klaasseintega torn, kus asuvast kohvikust avaneb imeline vaade Pühajärvele ja Otepää looduspargile.
• Edgari Trahter otse lipuväljakul, seal ka Saiapuru Elsa kohvik.
MIDA VAADATA?
• Talvekirik Otepää külas on ehitatud vana kirikumõisa abihoone suurtest maakividest. See väike õdus kirik on valminud tänu soomlaste toetusele. Kirik on pühitsetud 6. detsembril 1992, Soome iseseisvuspäeval. Talvekiriku pühitsetud nimi on „Lesknaise ja vaeslapse kabel”. Lesknaistele on kirik pühendatud sellepärast, et nõukogude korra ajal hoidsid just nemad oma väikese palgaga kiriku hinges. Talvekirikus toimuvad ka kontserdid.
• Armuallikas ehk Veriläte asub Pühajärve Poslovitsa ranna käärus. Rahvapärimuse järgi saanud allikas nime vee võlutoimest: jaaniööl hõbepeekrist jooduna pidavat ta vesi looma suure ja püsiva armastuse. Samuti vaigistavat siinne vesi valu ja tegevat haiged terveks.
• Tehvandi talispordimuuseumi külastusel tasub tellida käik Tehvandi vaatetorni (alates 10 inimesest), mis asub Tehvandi K90 hüppemäel. Siin saab tõusta 34 meetri kõrgusele ja näha suusahüppajaid treeningul või võistlemas.
• Kogukonnaaias saab varjualuste all tutvuda Otepää vanema ajalooga ning Eesti kõrgeima lipumasti juures räägivad stendid Eesti lipu loo. Otepää turismiinfokeskuses saab näha esimese Eesti lipu originaalsuuruses koopiat ning varustada ennast piirkonna kaartide ja suveniiridega.
Sportlik Otepää
Harimägi ja Harimäe vaatetorn, kust 28 meetri kõrguselt avaneb kaunis vaade Otepää kõrgustikule. Harimäe vaatetorni juurde saab Käärikult minna autoga, rattaga või jalgsi. Kääriku spordikeskuses ootavad suusarajad, matkarajad, saunad, palliplatsid ja suur mänguväljak lastele.
Tehvandi hotellis laenutatakse tõukerattaid ja suusavarustust. Lisaks majutusele ja toitlustusele osutatakse ilu- ja heaoluteenuseid. Keskuses on kettagolfipark, maastikurattarada, jooksu-, rullsuusa- ja orienteerumisrajad, välijõusaal ja valgustatud suusarajad. Oma kelguga saab kelgutada Tehvandi Neljakasemäel. Tehvandi külje alt leiab Otepää seikluspargi, mille pikale 350meetrisele õhulennule on vähestel kohtadel midagi vastu panna.
Väikese Munamäe poole minnes leiate Otepää wake-pargi, kus saab lustida oma või pargist laenutatud varustusega. Pakutakse sauna ja majutust. Väikese Munamäe mäesuusakeskus on ka suvel avatud, tõstukisõidul näeb ümbruskonna uhkeid vaateid. Ekstreemspordi harrastajad saavad maastikuratastel mäest alla kihutada.
Munaka Bike & Hike Park laenutab elektrirattaid. Talvel saab suuskadel ja lumelaual lustida, renoveeritud peahoones on suusalaenutus ja uhiuus restoran.
Otepää Winterplace on talvepark, mille tuubinõlvadel Linnamäe orus on hoog vinge ja rajad superhead. Sinna tasub minna terve perega, sobiva ilma korral saab kasutada uisuväljakut.
Artikkel ilmus aastal 2022 ajakirja 60+ detsembrinumbris