Pensionist vaba aja veetmiseks ei piisa

Kultuuriürituste külastamiseks, näiteks teatrietendustel või kontsertidel käimiseks, on pension piisav vaid viiele protsendile pensionäridest. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Kuigi statistikaameti andmetest lähtuvalt tegi keskmine pension 15 aasta suurima tõusu, kasvades selle aasta teises kvartalis aastavõrdluses 20,3 protsenti 715 euroni, selgub SEBi korraldatud uuringust, et praegusest pensionist reisimiseks ja vaba aja veetmiseks paljudele ei piisa.

Välis- ja kodumaal reisimiseks, kultuuriürituste külastamiseks, hobidega tegelemiseks ja sportlikeks tegevusteks pole praegune pension piisav, leidis valdav enamus panga küsitlusele vastanutest.

Üle poole (53 protsenti) vanaduspensioni saajatest kinnitas, et suvisteks välisreisideks pensionist ei piisa, 15 protsendi jaoks pigem ei piisa.

Pool vastanutest ei saa endale lubada ka Eestis reisimist (31 protsenti vastas, et pensionist ei piisa üldse, 26 protsenti, et pigem ei piisa).

Vaid üks protsent vastanutest leidis, et praegune pension võimaldab reisimist välismaal, ning kuus protsenti, et praegune pension on piisav Eestis ringi reisimiseks.

Kultuuriürituste külastamiseks, näiteks teatrietendustel või kontsertidel käimiseks, on pension piisav vaid viiele protsendile pensionäridest. Veerand vastanutest ei saa endale kultuuriüritusi lubada.

Hobidega, näiteks aianduse või käsitööga tegelemiseks peab pensioni piisavaks kümme protsenti vastanutest. Sarnasesse suurusjärku jäävad perekondlikud koosviibimised – pereüritusteks on pension piisav kümne protsendi vastajate arvates. 17 protsendil pensionäridest ei ole võimalik pensioni hobidele kulutada ning 14 protsenti leidis, et sellest ei piisa pere­üritustekski.

Ka sportlikud tegevused, olgu ujumine, tants või rattasõit, jäävad pensionieas raha tõttu tagaplaanile – 15 protsendil pensionäridest ei ole nendeks tegevusteks piisavalt raha. Vaid neli protsenti vastanutest leiab, et pension on sportlikeks tegevusteks piisav.

Kolme Balti riigi tulemused on sarnased

Uuring tehti kolmes Balti riigis ja tulemused on sarnased: Läti pensionäridest viiel protsendil jagus pensioni välisreisideks, Leedus kaheksal protsendil. Kodumaal saab reisimist lubada 22 protsenti Läti ning 13 protsenti Leedu pensionäridest. Nii Lätis kui ka Leedus märkis vaid viiendik pensionäridest, et neil piisab pensionist valitud hobidega tegelemiseks.

SEB varahalduse äriarendusjuhi Peeter Schamardini sõnul on hiljutised uudised eluea tõusu kohta rõõmustavad. Kuid see tähendab ühtlasi, et järjest rohkem inimesi peab veelgi pikemat aega hakkama saama väiksema sissetulekuga kui see, millega nad olid harjunud tööl käies.

„Sissetuleku järsk vähenemine pensionile jäädes mõjutab elukvaliteeti ja inimesed ei saa tihtipeale jätkata harjumus­päraste tegevustega vaba aja veetmiseks.

Vanemas eas rahalise iseseisvuse säilitamiseks oleks mõistlik tulevikule mõelda juba praegu. Mida varem säästmisega alustada, seda vähem peab igakuiselt kõrvale panema, sest kogunenud raha jätkab kasvamist,” nentis Peeter Schamardin.

Võrreldes tänavuse aasta esimese kvartaliga kasvas keskmine pension sel aastal 16,1 protsendi võrra, selgub statistikaameti andmetest. Keskmine vanaduspension oli teises kvartalis 728,2 eurot, kasvades aastaga 21,4 protsenti. Kvartalivõrdluses oli kasv 16 protsenti. Viimati tõusid pensionid samas suurusjärgus 2007. aastal, 20,5 protsenti.