Kulunud liiges – kas tegu on põletikuga või mitte?

Artroos. Foto: Shutterstock

Esimesest valust kuni liigese proteesimiseni võib kuluda üks-kaks või ka 10–15 aastat. Millest see sõltub? See sõltub inimesest: mis tööd ta teeb, kui palju ta liigest koormab, milline on tema geneetiline eelsoodumus, tõdeb perearst Eero Merilind.

Mis on osteoartroos? Inimesel on luud ja liigesed. Noorel inimesel on luud arenemise faasis, täiskasvanutel on need tugevad ja eakamate luud võivad jääda hõredamaks. Luude hõrenemise haigust nimetatakse osteoporoosiks. Luid ühendavad omavahel liigesed ja luude otsas on kõhred. Aja jooksul kõhred kuluvad ja muutuvad õhemaks, kuni kuluvad praktiliselt luu otsteni välja. Selle haiguse nimi on artroos, tutvustab Eero Merilind (pildil).

Artroosi puhul peab aru saama, et muutused võivad toimuda kõikides liigestes. „Kõige sagedamini räägime põlve- ja puusaliigese kulumisest, aga diagnoositakse ka kaela ja seljapiirkonna artroosi,” selgitab perearst.

Tüüpiline kaebus – valu

Tavaliselt algab osteoartroos ühes või mitmes liigeses. Tüüpiline kaebus on valu. Valu süveneb koormuse ajal ja koormuse järgselt ning leeveneb puhkamisega. Viimases faasis võib valu muutuda püsivaks. Valuga kaasneb liigese jäikus, liigesed võivad olla turses ja liigese funktsioon võib olla muutunud. Liigese jäikus süveneb, kui inimene liigub vähe. Osteoartroos progresseerub ja liigese liigutamine muutub järjest valusamaks. Inimene püüab seda liigest vähem koormata ja vähem liigutada, aga see ei ole hea kehakaalule. „Tekib kinnine ring: kaalu tuleb juurde, aga liigutada ei saa,” nendib perearst.

Perearst Eero Merilind. Foto: Sander Ilvest

Kas tekib põletik? „See on kõhre kulumine ja kõhre kulumisest tekkinud muutused. Seda ei saa nimetada põletikuks, põletiku puhul saab rääkida bakteriaalsest või viiruslikust põletikust. Põletikulise liigese diagnoosiks on artriit, kirjeldatu puhul on aga tegemist artroosiga,” lausub perearst Eero Merilind. Artroos on liigese jäigastumine, liigesefunktsiooni muutumine, kõhrede kulumine ja liigese deformeerumine kuni liikumisfunktsiooni täieliku langemiseni.

Kas uut kõhrkude kehas tekitada pole siis kuidagi võimalik?

Eero Merilind ütleb, et vananedes uut kõhrkude ei teki. Arstiteaduses on küll uusi lahendusi, Šveitsis uuendatakse kõhre ja sellise operatsiooni maksumus on ligemale 100 000 eurot. Vana kõhr eemaldatakse ja pannakse sinna plastkõhr. Sel moel püütakse kõhrkude taastada. „Meil nii kaugele ei minda, vaid hävinud liiges asendatakse ja pannakse metallist kunstliiges. Seega, kui liigesed hakkavad valutama, peaks arsti juurde tulema – patsiendile saab anda suukaudseid rohtusid ning teha hormoon- ja vajadusel kõhre kaitsvaid süste,” kirjeldab perearst. Ravimitööstus pakub valu vaigistavate tablettide kõrval glükoosamiini sisaldavaid suukaudseid ravimeid, aga nende efekt on Merilinnu kogemuse kohaselt väike.

Millal peaks proteesile mõtlema?

Esimesest valust kuni liigese proteesimiseni võib kuluda üks-kaks või ka 10–15 aastat. Millest see sõltub? See sõltub inimesest: mis tööd ta teeb, kui palju liigest koormab, milline on tema geneetiline eelsoodumus. Paljud sportlased on oma liigesed ülemäärase koormusega ära kulutanud.

„See pole ainult pluss 65, vaid nüüd ka juba natuke nooremate inimeste teema. Kui liiges valutab, peaks arstiga sellest rääkima. Soovitame valu leevendavaid võimalusi: ravimeid, süste, pakume füsioteraapiat lihaste ja liigeste tugevdamiseks, aga kui see ei leevenda, siis käivitubki endoproteesimise protsess,” kirjeldab Eero Merilind.

Kui perearst on pakkunud kõiki lahendusi, mis on võimalikud, tuleb külastada ortopeedi – Eesti mõistes tegelevad ühed ortopeedid tervete liigestega ja teised liigeste vahetamise ehk endoproteesimisega. Artroosi korral tuleb minna selle ortopeedi juurde, kes tegeleb liigeste vahetamisega. Endoproteesimise teekond võib olla päris pikk protsess.

Kas artroosivalu on võimalik segamini ajada mõne muu valuga? „Ei ole,” nendib Eero Merilind. Inimesed taluvad valu erinevalt, aga kui võrdleme seda valu kõrva- või hambavaluga, siis kirjeldatakse seda kui vastikut närivat valu, hõõrdumist, kriipimist. Muidugi, kui inimene puhkab koormuse järel, siis artroosivalu leeveneb. Kui liiges valutab just koormuse järel, on tegemist artroosiga.

Artroosivalu võib esineda ka öösel ja valu võib olla nii tugev, et inimene tahab võtta valuvaigistit.

Kuna endoproteesimise ehk liigesevahetusoperatsioonide­ järjekorrad Eestis olid pikad ning nii mõnelgi hädalisel tuli uue liigese panekut oodata kaks-kolm aastat, on Tervisekassa loonud uue endoproteesimise standardi või teekonna, mis tähendab seda, et liigese­vahetusoperatsioonile pääsemine toimub uutel alusel.

Nüüd on endoproteesimiseks loodud tsentraalne järjekord ja perearst Eero Merilinnu selgituse kohaselt pannakse inimesi järjekorda vastavalt kaebuste tõsidusele.

Pikk teekond

Milline näeb välja uus endoproteesimise teekond? Vana korra järgi läks inimene perearsti juurde, kes saatis ta ortopeedi vastuvõtule ja ortopeed pani inimese endoproteesimise järjekorda. Nüüd tuleb perearsti juures teha röntgenipildid ja täita kirjalik küsimustik ning Oxfordi põlveskoor. Nende andmete alusel pannaksegi inimene riigi kesksesse endoproteesimise järjekorda.