Unistus saada vanaisaks ja liigesevalu

Iginoor Boris Lehtlaan läheb hea meelega esinema, kui kutsutakse. Eriti väiksematesse kohtadesse, kus ta saab kuulajatele silma vaadata. "Ma ei vahetaks suure staadionikontserdi vastu ühtegi väikest silmast silma kohtumist Eestis." Boris Lehtlaane kontsert Nõmme vaba aja keskuses. Foto: Endel Apsalon

Paljude seenioride lemmiklaulja Boris Lehtlaan on hämmastavalt tagasihoidlik mees. Telefon on tal enamasti välja lülitatud, intervjuusid annab pika hambaga või keeldub neist üldse.

Ta ei uhkusta, et pälvis hiljuti Tallinna teenetemärgi ja et ta annetab juba 15 aastat kõikide oma esinemiste honorarid ja autoritasud Tallinna Lastehaiglale. Parema meelega räägib hoopis sellest, kui head ja andekad on meie noored lauljad.

Üks radikaalne idee on Boris Lehtlaanel ka: „Jaanipäeval ja jõulude ajal peaksid kõik tasuta esinema!” on ta veendunud. „Tuntud Eesti artistid teenivad nagunii piisavalt palju. Ja paratamatult peavad inimesed valima, millisele kontserdile minna. Mul on pikka aega olnud selline unistus, et meie parimad muusikud tuleksid üheks õhtuks jõulude ajal kokku ja annaksid suure ühiskontserdi. See oleks jõulude vääriline ja inimesed saaksid kas või ühe korra aastas kõik meie tuntud solistid ära näha ning kauneid jõululaule kuulata. Ja kui keegi soovib heategevuseks või muidu sel üritusel raha annetada, siis olgu ka selleks võimalus,“ arvab iginoor Boris Lehtlaan ajakirja 60+ septembrinumbris.

Emakeelne haridus kõigis kooliastmetes on eesti rahvuse ja kultuuri alustala, mis annab kindluse, sügavama sisu ja pikema tulevikuvaate nii meie iseolemisele kui riigile tervikuna.

Võitlus omakeelse haridussüsteemi loomise eest algas aga ammu enne seda, kui omariiklus võimalikuks sai. Kunstiteadlane Anne Ruussaar jätkab meie seltsiliikumise lugudega, 60+ septembrinumbris on kõne all võitlus emakeelse hariduse eest.

Hiljutised uuringud on näidanud, et aroonia on üks vägevamaid relvi vananemise vastu.

Hiljutised uuringud on näidanud, et aroonia on üks vägevamaid relvi vananemise vastu, sest selle antioksüdantide tase on maailma marjadest kõige kõrgem, lausa 16 mikromolekuli 100 grammi kohta. Kahjuks on arooniate viljelemine vajunud ajahõlma, kuigi tegemist on väga väärtusliku marjakultuuriga. Milliseid haigusi aitab aroonia ennetada? Millised on aedaroonia kasutusvõimalused toitudes ja hoidistes, saab lugeda värskest 60+ numbrist.

Esimesest valust kuni liigese proteesimiseni võib kuluda üks-kaks või ka 10–15 aastat. Millest see sõltub? See sõltub inimesest: mis tööd ta teeb, kui palju ta liigest koormab, milline on tema geneetiline eelsoodumus, tõdeb 60+ septembrinumbris perearst Eero Merilind. Vastused saab ka küsimustele, millal peaks proteesile mõtlema, kui pikk on Eestis endoproteesimise järjekord ja kas ooteaega on võimalik ka kuidagi lühendada ning milline Tervisekassa uus edoproteesimise teekond?

Septembrikuus jätkab 60+ ringreisi Suurupil. Mille poolest on see saar huvipakkuv ja mida seal avastada, saab teada värskest 60+ numbrist.

Meditsiiniteaduste doktori Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer teevad kokkuvõtte maailma erinevatest regioonidest riikide toitumisjuhised ja jõuavad järeldusele, et riigid soovitavad normaalselt süüa.

Naatriumi saamisega ei ole probleeme, pigem kipume seda saama liigagi palju. Ajakirja 60+ septembrinumbris kirjutavad professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi, et kaaliumiga ei teki probleeme normaalsel söömisel, kuid nüüdisaja naatriumirohkuse „surve” tõttu peaks kaaliumirikaste toitude söömisele kindlasti suuremat tähelepanu pöörama..

Hoidistamine on minu hobi, mis pakub loomisrõõmu ja naudingut. Vahel nostalgilisi hetkigi. Toitumisterapeut ja diabeedikooli kogemusnõustaja Maire Vesingi jagab ajakirja 60+ septembrinumbris vanu ja häid ning päris uusi ja põnevaid magusate, aga ka soolaste hoidiste retsepte ja annab häid nippe, kuidas suvemagus purki panna.

60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.