/nginx/o/2023/08/11/15516033t1h5dba.jpg)
Armastatud spordikommentaator Tarvo Villomann aitas Nõukogude Liidu ajal Eesti rahvusliku uhkuse ehk Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna suurvõidu ehk Nõukogude Liidu meistriks mängimise teleekraani kaudu vaatajateni tuua. Enne jaanilaupäeva 83. sünnipäeva tähistanud Tarvo Villomann naasis hiljuti Portugalist, kaelas Euroopa seenioride meistrivõistluste pronksmedal.
„Eks ta vanakeste korvpall ole. Mõned kombinatsioonid ikka on, aga vähem kui meie nooruses. Kuna mäng on aastakümnetega palju jõulisemaks muutunud, siis ei pääse sellest vanakesedki: minulgi on mõni Portugalist saadud sinikas praegu kere peal. Liikumine on aeglasem kui 10 aastat varem, aga tahtmist jagub kõigil piisavalt,“ kirjeldab Tarvo Villomann ajakirja 60+ värskes augustinumbris.
Eesti põllumehed hakkasid seltse asutama pärast 1869. aastal toimunud esimest üldlaulupidu Tartus, kus jäi kõlama mõte, et väikese rahva jõud seisneb tihedas ühistegevuses. Kunstiteadlane Anne Ruussaar jätkab 60+ augustinumbris meie seltsiliikumise ajaloogaga.
Loodusterapeut Mai-Liis Kivistikul tuleb pea iga päev oma koolitustel selgitada, miks ja kuidas nahk vananeb ja miks tekivad kortsud. Vananemine on äge, kui te sel teekonnal ka oma nahka toetate. „Magage alasti, õppige näojoogat, liikuge looduses! Hoolitsege oma naha tervise eest ning püüdke vabaneda halbadest harjumustest,” lisab Mai-Liis Kivistik, loodusterapeut ning joogaõpetaja. Lisaks annab ta häid soovitusi, kuidas oma naha eest hoolitseda alates näost kuni käte ja jalgadeni. Selgub, et mehed võivad ka naiste kosmeetikat kasutada.
Kui uurite erinevate nahahooldustoodete koostisaineid pakenditel, näete isegi, et meeste ja naiste kreemi, palsami, geeli või seerumi põhielemendid on sageli samad.
„Kui uurite erinevate nahahooldustoodete koostisaineid pakenditel, näete isegi, et meeste ja naiste kreemi, palsami, geeli või seerumi põhielemendid on sageli samad. Ning nahka pinguldavad või niiskust suurendavad tooteid vajavad nii mehed kui naised. Näiteks ekseemi või rosaatsea ravimisel sooline erinevus toodetel puudub. Deodorantide koostises on samad higilõhna elimineerijad. Kuidas siis igapäevane nahahooldus peaks meil erinev olema?” küsib ta 60+ värskes augustinumbris.
Ka aiatööd annavad tugevamad lihased ja treenivad südant. „Seenior peaks liikuma juba rohkem kui pool tundi päevas, sest istuvast eluviisist on saanud suur probleem. Elu muutub järjest mugavamaks, aga mugava elu taustal oleme kehaliselt järjest passiivsemad,” nendib Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba. Miks tuleb artroosiga harjuda nagu hallide juustegagi? Kuidas vähendada kukkumisriski ja kuidas muuta liikumine treeninguks, saate teada ajakirja 60+ augustikuu numbrist.
Mida tähendab hooldusvajaduse hindamine? Kes seda täpselt teeb? Kui kaua see aega võtab? Kas meil piisab nendest sotsiaaltöötajatest, kes seda tööd teevad? Kui pikk on järjekord? Mida kodus elamise teenus endast kujutab? Mida täpselt toetatakse? Neile ja teistelegi 60+ lugejate küsimustele vastab augustikuu numbris sotsiaalkaitseminiter Signe Riisalo.
Augustikuus jätkab 60+ ringreisi Romantilisel rannateel. Mida seal avastada, millele tähelepanu pöörata ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+ numbrist.
Nii Soome kui Eesti peavad oluliseks sagedast puu- ja juurviljade ning täisteratoodete söömist. Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer jätkavad 60+ lugejale Euroopa toitumisjuhiste tutvustamist ja kirjutavad, et Eesti on ainus riik maailmas, kuhu on toitumisjuhiste kõrvale lisatud ka puhkamissoovitus.
Ajakirja 60+ augustinumbris kirjutavad professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi, et keedusool pole läbinisti kahjulik.
Augustikuu on hapendamise kõrgaeg. Toitumisterapeut ja diabeedikooli kogemusnõustaja Maire Vesingi jagab ajakirja 60+ augustinumbris hapendaminippe ja annab hulga häid retsepte.
60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.
