REISILUGU ARHIIVIST ⟩ Narva ei ole enam välismaa

Narva on küll väga eriline, kuid kõige paremas mõttes tavaline Eesti linn. Foto: Thea Karin

„Meil Narvas, teil Eestis,” kuulsin külaskäigul Narva. See äratas huvi – tuleb minna, et näha, kuidas Narva on muutunud.

„Narva ei ole enam välismaa,” ütleb Katri Raik, hiljutine Narva linnapea, kes on selle linnaga üle kahekümne aasta seotud olnud. „Narvas saab ellu viia asju, mida mujal ei saa, tuleb lihtsalt suurelt unistada,” väidab ta. „Aga tuleb teada, kui oled selle valmis saanud, pead sellega ka elama,” vihjab Karti Raik Tartu Ülikooli Narva Kolledžile, mida ta juhtis aastatel 1999–2015. Teiseks tema ettevõtmiseks sai sisekaitseakadeemia õppehoone, millest on saanud üks Narvas rohkelt pildistatud koht. Selle ees on hiigelbetoonpadi, mis lihtsalt kutsub poseerima.

Peeter Esimene, Paul Keres ja Lenin

Teiste tuntud vaatamisväärsuste hulka kuulub skulptuur Peetri platsil – kes ei oleks Narvas uurinud, mis käik on Paul Kerese ees malelaual, mis kujutab 1975. aastal Vancouveris aset leidnud Paul Kerese ja Walter Browne’i matši reaalset mänguseisu.

Narva peaväljaku juurest algab Puškini allee, mille äärde jääb kohvik Bellaria. „Piirilt tulevad inimesed otse meie juurde,” ütleb müüja. Seal saab maitsta Narva eritoite ja veidike nõukogude parimat nostalgiat.

Puškini tänaval on Aleksandr Puškini skulptuur, mille autor on vene skulptor Mihhail Anikušin, kelle kuulsaim skulptuur on Puškini pronkskuju Peterburi Kunstide väljakul.

Puškini tänaval on Aleksandr Puškini skulptuur, mille autor on vene skulptor Mihhail Anikušin, kelle kuulsaim skulptuur on Puškini pronkskuju Peterburi Kunstide väljakul. Foto: 2 × Thea Karin

Puškini tänav on üks Narva pikimatest, seda mööda jõuab Narva Aleksandri kirikuni, mis valmis mälestuskirikuna pärast tsaar Aleksander II surma 13. märtsil 1881 Peterburis. Abipastor Vladimir Batuhtin muheleb, et tema annab selgitusi Narva eesti keeles, milles on mitu keelt läbisegi. „Kui keeled segi lähevad, sünnib kokteilkeel,” ütleb Ingerimaa juurtega kiriku abipastor. Ta tööb näite: „Vala mulle kibetka.” See tuleb sõnast kipit, keema. Abipastor on uhke, et kirikus on lift, teine lähim on Riias Peetri kirikus. „Me oleme kahekordsed tšempionid,” naerab ta, „sest meil on laekuplis ka Ida-Euroopa suurim 520ruutmeetrine videoinstallatsioon.” „Taevas Narva kohal” tutvustab Narva ajalugu ja Narva erilist suhet veega.

Vladimir Batuhtin tuli 2002. aastal koos Soome pastoriga Narvasse soome jumalateenistusi pidama, 2013. aastast toimuvad teenistused soome, vene ja eesti keeles.

Vitraažid, mis kirikus kohe pilku haaravad, on teinud Dolores Hoffman. Vitraažid on trikiga. „Tähed on jumalaema vitraažil kokku sobitatud nii, et lugeda saab nii Maria kui ka Narva,” näitab Vladimir Batuhtin. Lifti on kirikusse kindlasti vaja, sest kõrgema korruse aknast paistab nn viiekroonise vaade: teispool Narva jõge asuv Ivan­gorodi kindlus. See vaade oli Eesti viiekroonise tagaküljel. Muuseumis saab aga ülevaate kõikidest kunagistest Narva kirikutest ja Ingerimaa ajaloost. Viiekroonise vaadet saab nautida ka Narva lahingu mälestusmärgi „Rootsi lõvi” juurest, kus Lipovka ehk Jõeoru saartel meenutavad puud rohelisi brokoliõisikuid.

Euroopa promenaadil jalutades avaneb vaade Venemaale, Hermanni kindlusele, sillale. Foto: Thea Karin

Eesti ühes paremini säilinud kaitseehitises Hermanni kindluses on 2020. aasta juunist üllatavalt mitmekülgne interaktiivne püsiekspositsioon. Miks renoveerimine plaanitust pikemalt kestis, vastab ajaloolane Tanel Murre: linnuse liftišahtide avamisel leiti nõukogudeaegne betoonpõrand, mida tuli mitu kuud käsitsi lõhkuda, sest ei olnud teada, kuidas mehaaniline lõhkumine müüridele mõjuks.

Tavatult algab näitus kolmandalt korruselt ja liigutakse nii-öelda tagant ettepoole. „Praeguseks on linnusest saanud nutilinnus,” ütleb Tanel Murre, kui vaatame humoorikat joonisfimi Peeter I ja Karl XII sõjast. Seal saab külaline ise ilma giidita näitusega tutvuda. „Lenini kuju õue peal,” viitab ta, „hakkab ka unustuse hõlma vajuma.”

Siis kummardub ajaloolane akende kohale ja uurib, mis Narva jõel toimub. „Saared on vee all,” ütleb ta, „see tähendab, et lüüsid on avatud.” See on põhjus, miks tuleks kiirelt Kreenholmi poole tormata. „Kunagi,” meenutab Tanel Murre, „avati lüüsid võimsaks veemänguks 9. mail, praegu ei tea keegi ette, millal Venemaa poolelt vesi valla lastakse.”

Joa astangud on enamasti kuivad. Aga vaatemäng on võimas, eriti seal, kus jõge poolitab Kreenholmi saar.

Praegu on plaan rajada sinna suurejooneline kultuuri­kvartal, millest esimese ettekujutuse said Jaak Joalale pühendatud etenduse külastajad. Praegu käib arutelu linnaelanikega, et mis siis saab, kui praegusesse rahuliku eluga Kreenholmi kvartalisse hakkab saabuma hordide viisi külastajaid.

Venemaa Rockefeller

• Ludwig Knoop (1821–1894) rajas 1857. aastal Narva Kreenholmi saarele puuvillamanufaktuuri, millest mõne aastaga sai Euroopa üks suuremaid tekstiilitööstusi ja temast endast üks oma aja suurimaid ettevõtjaid Vene impeeriumis.
• Manufaktuur kujundas Narva eluolu 160 aastat.
• Töötajate tarbeks ehitati terve rajoon, mis kujunes linnaks linnas.
• Selle suurejoonelised punastest tellistest hooned avaldavad muljet huvi tänaseni.

On ka vana Narva, räägib meile kohalik giid ja ajaoohuviline Deniss. Paneelmajad on tegelikult ehitatud rootsiaegsete hoonete vundamendile ning mitte ainult tänavasüsteem, vaid ka ajaloolised tänava­nimed on säilinud.

Narval on uhke ajalugu. Pärast Baltimaade pärlina tuntud linna purustamist oli Narva areng aeglane. „Igal asjal kaks külge,” ütleb Deniss ja selgitab, et seetõttu on säilinud linna muljet avaldav kaitsevöönd, mis on kogu Euroopas ainulaadne ning mille võimsaim bastion on Victoria. Maa-alustes käikudes avaneb Narva erilisel moel, eriti siis, kui minna sinna giidiga.

Seal, kus Kreenholm

Jaak Joala hiigelpilt paistab otse Vaba Lava teatrikeskuse kõrvalt kaugele. Sealt leiame moodsa Restorani No 2. Nime sai söögikoht kunagise salajase postkasti No 2 järgi. Siin püüab peakokk ja omanik Ahto Hinn vene elanikele eesti kööki ja teatrietenduse vaheaja koogi, kohvi ja konjaki traditsiooni tutvustada. „Tahaks, et vene inimene ei telliks enam „šnitslit po frantsuski” vaid näiteks vürtsikat kilusalatit, mis on kaunilt serveeritud.”

Vaba Lava teatrikeskuses kohvikus No2 tutvustab Ahto Hinn eesti kööki. Nimi No2 viitab üleliidulisele militaartehasele Baltijets. Foto: Thea Karin

Vaba Lava teatrikeskuse ja eesti keele maja lähedal elas president Kersti Kaljulaid väikeses külalistemajas Elektra. Tema töine külaskäik 2018. aastal on Narva elanikel siiani positiivselt meeles. „Narva on küll väga eriline, kuid kõige paremas mõttes tavaline Eesti linn,” ütles Kaljulaid. Nii nagu iga Narva külaline käis ka tema jalutamas promenaadil, kus avaneb vaade sillale, mis ühendab Eestit ja Venemaad. Siin on kivisse raiutud kaheksa Narva lõvi Rootsi terrassil. Narva sümbol lõvikuju meenutab 1700. aasta lahingut Põhjasõjas, mis oli Rootsi üks suuremaid võite. Promenaadi mööda jalutades tuleb jalge ette vaadata, et avastada – osa kilomeetripikkusest promenaadist kuulub Euroopa alleele. Hall ilm toob meelde giid Denissi öeldu, et kõige mõttetum asi Narvas on päikesekell, sest narvakad tegelikult ei usu, et päike üldse olemas on.

„Seal teisel pool elasin enne, kui Narva kolisin,” viitab Ljubov Fomina kollasele puithoonele teisel pool jõge. Pikki aastaid töötas ta Narva Soldino Gümnaasiumi direktorina. Kui Maaleht pakkus välja mõtte, et Narvat aitaksid Eestile lähemale tuua kohustuslikud ekskursioonid, siis Tatjana Stepanova, esimese Narva gümnaasiumi, praeguse Vanalinna Riigikooli direktor, arvab nagu Ljubov Fominagi, et ringreisid mööda Eestit võiksid olla kooliprogrammi üks osa. „Meil on hea meel, et Eesti kooliklassid tulevad Narvat ja Kreenholmi külastama. Meie õpilastel seevastu on vähe võimalusi, et minna vaatama näiteks Piusa koopaid ja tutvuda keskajaga Rakvere linnuses,” lisavad nad. Üks põhjus on see, et Narva on paraku praegu üks vaesematest linnadest Eestis.

Arutame haridusprobleeme kohvilaua taga, millele eelnes külaskäik toredasse väikesesse kohvikusse, kus prouad direktorid tutvustasid Narvale omast kondiitritoodet – hallukest. See on nagu ekleer, aga teistmoodi, ütlevad nad, tükike lapsepõlvenostalgiast.

Vaimustav nostalgia

Väga narvapärane kaup ootab kaupluses Kookos. Seal on kõik maiustuste pakendid kaunistatud Narva vaadetega. Neid tehakse eritellimusel. Kuna šokolaadivabrik Kalev ei olnud huvitatud, siis tulevad need Leedust, selgitab müüja Olga. „Narvast lähevad need edasi laia maailma, sest reisile minev narvakas astub ikka meie juurest läbi,” lisab ta.

Ühe kommisordi nimi on isegi „Dochnovenije”. Olga kolleeg Lena räägib, et see tähendab vaimustust, kui kõik soovid täituvad. Soove täidab poes Katafei, kes istub ukse juures. Nii lapsed kui ka täiskasvanud tulevad Katafei käppa silitama ja talle oma soovi sosistama. „See pidavat mõjuma,” naerab Olga.

Katri Raigi soovid täituvad argipäevas imekombel. „Narva inimesed on teistmoodi, paremad,” räägib ta. „Miks ära minna, kui see linn on mind pikki aastaid sidunud. Ma niikuinii tuleksin tagasi.”

Ajaloolane Tanel Murre ütleb: „Ma ei tea, miks ei tulda Ida-Virumaale, mida siin kardetakse? Ida-Virumaa üks kutsung on seiklusmaa. Ida-Virumaa pakubki seda seiklust, mida inimese hing võib ihaldada.

Kõhutäis

Vaba Lava teatrikeskuses tegutseb Restoran No2. Nimi viitab üleliidulisele militaartehasele Baltijets. Kõige kuulsama Pavlova koogi saab sealt.

Narva Muuseumi restoran Rondeel suurtükitornis kuulub Eesti parimate söögikohtade hulka ning on märgitud White Guide’is. Hooajaliselt leiab sealt põnevaid silmu­roogasid.

Restoran Salvador hotellis Inger on saanud nime Salvador Dali järgi, kelle maale söögisaalis näha saab. Köögis on klassikalised Euroopa retseptid, soovi korral saab maitsta traditsioonilisi Vene toitusid.

Fama kaubanduskeskuse esimesel korrusel asub OMA ­tänavatoidukohvik.

Raekoja platsil Tartu Ülikooli Narva Kolledži 1. korrusel on kohvik Muna, kus saab argipäeval kiire lõuna päeva­pakkumistest.

Ro-Ro kõrts on tuntud üle terve Ida-Virumaa oma kontsertide ja erilise õhkkonnaga. Suvebaarist saab nautida vaadet Narva jõele. Kuulsad on nende burgerid.

Bellaria kohvik pakub Narvale iseloomulikke toite ja pirukaid.

Bubliki – Narva ainus käsitsi valmistatud pelmeenide ja vareenikute paik, hea valik teesorte ja Itaalia kohv.

Kookos – Narva maiustuste pood, kus pakendeid kaunistavad Narva vaated.

Gulliveri majas on uus restoran Dve Sestry, kus mõnusas õhkonnas saab nautida tõelist slaavi külalislahkust. Parimad ribid ja ainus koht linnas, kus pakutakse kitsejuustusalatit. Hooajal silmuroad.

60+ soovitab

Paul Kerese skulptuur peaväljakul.

Aleksandr Puškini monument. Kuigi mõned koduloouurijad väidavad, et Puškin sõitis Mihhailovskojest Narva kaudu Peterburi, siis arvatavasti oli tee Pihkva kaudu siiski lühem. Puškin on Narvaga seotud oma õe kaudu, kes kirjutas vennale Narvast ja soovitas vaatama tulla Narva koske.

Victoria bastion – Euroopa võimsaim säilinud bastion, mille käikudes saab kaasa teha põneva ekskursiooni.

Euroopa promenaadil jalutades avaneb vaade Venemaale, Hermanni kindlusele, sillale.

Euroopa promenaadi Rootsi terrassil lamab kaheksa lõvi, siit avaneb samuti vaade Venemaale, Hermanni kindlusele ja sillale. Kes isalõvi pikemalt vaatab, tundvat ära ­Venemaa presidendi näojooned.

Hermanni kindlus: linnuse põhjahoovis tegutseb eksperimentaalne ajalookeskus Põhjaõu, mis asub n-ö ajastute ristumiskohas – tutvustatakse keskaega ja Narva õitsenguperioodi. Läänehoovis asub Linne ürdiaed, mis on inspireeritud Rootsi botaaniku Carl Linne ideest vääristada vanu ruume ilu- ja tarbeaedade rajamise kaudu. 2020. aastal avati uus interaktiivne püsiekspositsioon.

Narva Aleksandri kirik – 2000. a andis president Lennart Meri kirikule nimeks Suurkirik. 2019. aastal pälvis kiriku valgusinstallatsioon „Taevas Narva kohal” kuldse auhinna. Muuseumis saab ülevaate Ingerimaa ajaloost ja Narva kunagistest kirikutest.

Artikkel ilmus ajakirja 60+ 2021. aasta septembrikuus