Mineraalainete vajatav hulk sõltub inimese vanusest ja soost
:format(webp)/nginx/o/2014/10/09/3416457t1h7f81.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/21/13739548t1h8ca4.jpg)
9. juuli 2023, 08:00
/nginx/o/2023/07/07/15439911t1h8163.jpg)
Inimorganism vajab eluks toitaineid, mis jaotatakse makro- ja mikrotoitaineteks.
Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained. Need ei anna küll toiduenergiat, kuid on äärmiselt tähtsad ainevahetuse normaalseks toimimiseks. Vitamiinidega ja nende saamise väga heade allikatega saite tutvuda vitamiinide sarjas ilmunud lugudes. Järgnev lugudesari on mineraalainetest kui väga vajalikest toitainetest, seda enam, et inimorganism neid ise ei sünteesi.
Inimese organismis on teada üle 70 keemilise elemendi. Toitumisega seonduvalt nimetatakse neid ühiselt mineraalaineteks. Inimorganismile on tarvilikud neist vähemalt 20. Need kõik tuleb saada toiduga. Mineraalained jagatakse toidust saadava vajaliku koguse alusel kahte gruppi:
1) makromineraalained (kaltsium, kaalium, naatrium, magneesium, fosfor) – päevane vajadus enamasti milligrammides,
2) mikromineraalained (raud, tsink, vask, jood, seleen, mangaan jt) – päevane vajadus mikro- või milligrammides.
Mineraalained kuuluvad peamiselt luustiku, kehavedelike ja paljude ensüümide koostisesse ning reguleerivad ka ensüümide tööd.
