Kuuma ilmaga hakkab süda soojust ära andes kiiremini tööle

Palavus. Foto: Dmitri Kotjuh (Järva Teataja)

Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port nendib, et probleem pole palavus ise, vaid see, kuidas inimkeha kuumale ilmale reageerib ja kas ta on suuteline termoregulatsiooniks. „Kui inimese kehatemperatuur on umbes 37 kraadi ning mõnel päeval ulatuvad õues (või toaski) soojapügalad 27–28 kraadi kanti, on see vahe nõnda väike, et kehal on raskusi liigse soojuse eraldamisega.”

Seepärast hakkame higistama. See on kasulik termoregulatsiooni mehhanism – keha oskab end ise jahutada ja higistades teebki seda. Püsivalt kuumade ilmadega on see mahajahutamine aga organismile väga koormav. Nimelt hakkab süda soojust ära anda püüdes kiiremini tööle.

Ent kuumus võib tervisele ka halba teha, põhjustades hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigestumise sagenemist ning suurendab suremust õnnetuste tõttu. Ägeneda võivad ka potentsiaalselt eluohtlikud kroonilised haigused.

Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port nendib, et meie ajutise kuumalaine ajal tasub eeskuju võtta rahvastest, kes on harjunud aastaringse või pikalt kestva sooja ilmaga, ning pidada siestat. „See tähendab, et pärastlõuna paiku võetakse aeg maha, puhatakse tööst või isegi magatakse paar tundi.” Konstantin Sednev/Postimees Foto: Konstantin Sednev

Kiirabiarstide sõnul on kõige haavatavamad patsiendid seeniorid, kes on näiteks kukkunud ja jäänud kuumas suletud akendega ruumis tundideks abitult lebama. Neil võib kehatemperatuur pikaks ajaks üle 40 kraadi tõusta. Samuti insuldi saanud inimesed. Kahjuks ka liigselt napsitanud, kel päikese käes tukastamine on põhjustanud koguni organikahjustusi.

Mure on üksikute inimestega

„Probleemsed on kindlasti üksikud inimesed, sest nendega võib midagi juhtuda ja keegi ei tea, et nad võivad abi vajada. Liikumispuudega inimesed, kes ei saa valida asukohta. Tajuhäiretega inimesed, kes ei saa aru, mis nendega toimub, ega suuda end kaitsta. Samuti südame- või kopsuhaiged,” lisab Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port.

„Kõige enam vajavad inimesed arstiabi kuumarabanduse ja sellest tingitud aju vereringe häirete, ajurabanduse ja insuldi tõttu. Neli-viis päeva kannatavad inimesed kuuma ära, aga edasi muutub veri vedelikupuudusest viskoosseks, et tekivadki ajurabandused ja insuldid.”

Kuumaga tuleb rohkem vett juua

Inimene kaotab higistades vett, veri võib hakata paksenema ning see juhtub vedelikupuuduse tõttu – paksemat verd on südamel raskem pumbata, mistõttu kulutab keha veelgi rohkem energiat. Lisaks toob paksem veri kaasa trombiohu, mistõttu on palavate ilmadega vaja tarbida vedelikku rohkem ja tihedamalt kui tavaliselt.

„Piiratud liikumisvõimega kaasneb pikaajaline ebapiisav ja ühekülgne söömine, seetõttu on keha tegevuse, kohanemise ja taastumise võime juba eos piiratud,” hoiatab professor Kristjan Port. Pikaajalised kuumad ilmad tekitavad aga mineraalide kadu kehas, kuna inimene higistab rohkem ning mineraalid kaovad läbi higi.

Kõige tähtsamad mineraalid, millele tuleks soojadel päevadel tema sõnul rõhku panna, on magneesium ja kaalium. Nende vaegus võib tekitada südame rütmihäireid nii noortel kui vanadel, ka treenitud inimestel.

Üldiselt kohaneb inimene kuumaga umbes kuu aja jooksul ning siis ei mõjugi see ehk enam nii lämmatavalt. Paraku jääb Eesti suvi palavusega kohanemiseks liiga lühikeseks. Meie ajutise kuumalaine ajal tasub aga eeskuju võtta rahvastest, kes on harjunud aastaringse või pikalt kestva sooja ilmaga, ning pidada siestat. „See tähendab, et pärastlõuna paiku võetakse aeg maha, puhatakse tööst või isegi magatakse paar tundi,” soovitab Kristjan Port.