Piknik, kuumalaine ja tõeline härrasmees

Ehtekunstnik Jaan Pärn ütleb, et lapsepõlves õppis ta kõigepealt heegeldama ja kuduma ning alles siis lugema ja kirjutama. Kui ta praegu heegeldab ühe hõbedast kaelaehte, saab tema oma käsitöö eest rohkem, kui oli tema käsitööõpetajast ema tollane aastapalk. Ometi just emalt Jaan oma oskused sai. Foto: Mihkel Maripuu

60+ juulinumbris jagab oma kaunite ehete loomise saladusi arhitektidiplomiga juveliir Jaan Pärn. Ehtekunstnik, kelle loomingut on kandnud teiste seas ka presidendiprouad.

Jaan Pärna looming lähtub paljuski loodusest. Lilled ja rohelus on Jaaniga lapsest saati kaasas käinud. Tema süda ja töökad käed kuuluvad igal vabal hetkel kevadest sügiseni aiale.

"Vajan seda ilu ja õhku enda ümber lihtsalt iseenda jaoks, mitte teistele näitamiseks," ütleb Jaan Pärn. Kõige suuremat heameelt tunneb Jaan Pärn selle üle, et mõlemad lapsed on endale loonud kaunid kodud ja ilumeel nii toas kui aias on edasi kandunud. Lapselapsedki on juba täiskasvanuks saanud. "Pole ka ime, abikaasaga saab tuleval aastal juba 50 aastat koos elatud," avaldab ehtekunstnik Jaan Pärn ajakirja 60+ värske numbri veergudel.

Estonia, Vanemuine, Endla ja teised Eesti teatrid on meie tänase kultuurielu sümbolid, mis on koduks parimatele siinsetele elukutselistele lavaartistidele. Õhtust õhtusse sünnib neis teatri- ja muusikaime, mille tähendust meie vaimuilma rikkamaks muutmisel pole võimalik mõõta. Alguse sai see ime ärkamisajal asutatud laulu- ja mänguseltsidest, mille eesmärk oli rahvavalgustus kõige laiemas mõttes. Kunstiteadlane Anne Ruussaar jätkab 60+ laulu- ja tanstupeokuu numbris meie seltsiliikumise looga.

Leidkem enda seest üles sisemine suurus, sisemine aristokraat, sest igaühel meist on võimalus kanda krooni isegi siis, kui ei oma kuninga või kuninganna tiitlit. See kroon on nähtamatu, kuid laseb läbi elu käia väärikalt ja enesekindlalt olenemata sellest, milline on positsioon või varaline seis. Etiketireeglite tundmine aitab hoida pea püsti, selja sirge ja naeratuse näol ka kõige raskemal elu momendil, ütleb ajakirja 60+ juulikuu numbris etiketiõpetaja Erika Kolbakov. Saame teada, kuidas erinevad teineteisest tavapärased head kombed ja etiketireeglid, millised on tähtsaimad tervitamise ja kätlemise reeglid, millal sinatada, millal teietada, kuidas käituda ebameeldivas olukorras, millest seltskonnas kunagi ei tohiks rääkida, millised on kõige levinumad eksimused igapäevaelus, kuidas riietuda ja käituda nagu tõeline daam või härrasmees?

Juulikuus seikleb 60+ taas Jõelähtmel – aladel, kus asub Kostivere hõbeaare ja uhke mõis ning Raasiku Smaragd. Mida seal uudistada, millele tähelepanu pöörata ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+ numbrist.

Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port nendib ajakirjas 60+, et probleem pole palavus ise, vaid see, kuidas inimkeha kuumale ilmale reageerib ja kas ta on suuteline termoregulatsiooniks. "Kui inimese kehatemperatuur on umbes 37 kraadi ning mõnel päeval ulatuvad õues (või toaski) soojapügalad 27–28 kraadi kanti, on see vahe nõnda väike, et kehal on raskusi liigse soojuse eraldamisega.

Milliste krooniliste haigustega tuleks kuumaga eriti ettevaatlik olla, miks tuleb kuuma ilma korral rohkem vett juua?

Milliste krooniliste haigustega tuleks kuumaga eriti ettevaatlik olla, miks tuleb kuuma ilma korral rohkem vett juua ja millist nimelt, kas eelistada tavalist kraanivett või mineraalvett, mida süüa ja millal puhata, saab lugeda värskest ajakirjast 60+.

Riik peab aitama hoida rahva tervist, selles on tähtis roll ka riiklikel teaduspõhistel toitumisjuhistel. Kestev vale toitumine mõjutab tugevalt inimeste tervist ja heaolu, aga ka haigestumist ja tervisekadu. Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer tutvustavad ajakirjas 60+ Euroopa riike, kes soovitavad piirata magustatud jookide ja alkoholi joomist.

Inimorganism vajab eluks toitaineid, mis jaotatakse makro- ja mikrotoitaineteks. Professor Mihkel Zilmer ja toitumisspetsialist Tagli Pitsi alustavad ajakirja 60+ juulinumbris mineraalainete tutvustamisega, mille vajatav hulk sõltub inimese vanusest ja soost.

Parimad piknikutoidud saab kergesti piknikule kaasa võtta. Et alati pole võimalust õues toitu soojendada, tuleks see mugavuse nimel söömiseks täiesti valmis teha ning sobivalt pakendada. Aga pikniku üks osa võib olla ka ahjus või õuegrillil rooga valmistada.

Toiduvalik on üpris suur: pirukad, kausisalatid ehk poke-kausid, küpsised, kõrsikud, muffinid, rullid ja plaadikoogid, krõpsud määretega, köögiviljadipid ning puuviljasalat või -vardad, kuklid täidistega, vrapid ning takod, krõbekanad, hakklihapallid, minipitsad ja -hamburgerid, pliinid, kreekerid määretega (retsept varasemas veresuhkru teemaga seotud numbris) ja loomulikult hapukurk ning hapendatud köögiviljad ja salatid.Toitumisterapeut ja diabeedikooli kogemusnõustaja Maire Vesingi jagab ajakirja 60+ juulinumbris mõnusaid retsepte.

60+ juulinumbrist ei puudu ka kolumn. Selle kirjutab muusik Hedvig Hanson. Ja suur ristsõna. See ootab lugejat lahendama.