REISILUGU ARHIIVIST ⟩ Rakvere – linn nagu seelikutriipudega tüdruk
/nginx/o/2023/06/16/15393876t1h9dfa.jpg)
Linna sisse sõites vaatab tulija peale kõrgelt alla seitsmetonnine tarvas, tema taga on häälekas keskaeg hanede ja lammastega. All-linn võtab aina moodsamat kuju ja peagi on oodata esimest kliimaneutraalset omavalitsust Eestis – see on Rakvere.
„Kui saaks, müüks kõrtsi kohe maha ja hakkaks ainult lambaid pidama,” ütles Ilmar Uldrich juba aastaid tagasi. Abikaasa Monika naerab, et sellised mõtted tulevad neile igal aastal. Tegelikult oli kõrts lapsepõlveunistus. „Eks ta Thijl Ulenspiegeli lugudest alguse sai, sellest, kuidas nad Lammega ringi rändavad ja igal õhtul eri kõrtsis peatuvad.”
Praegu on pubist Kurva Kodu saanud Rakvere vanim söögikoht, mis avas uksed 1996. aastal. „See on olemuselt nagu ajaleht,” sõnab Monika Uldrich. Igaüks saab vajalikku informatsiooni. Monika on siin ka kokk. „Nii olulist tööd ei saa kellegi teise kätte usaldada,” ütleb ta ja hoiab kunagise sepikoja firmaroa Sepa kotlettide kvaliteeti kõrgel. Tema poistevägi joob piima ja keefiri, et näidata, kui tublid nad on, naerab Monika.
Pikka aega oli Rakvere ainuke väikelinn Euroopas, millel oli oma täismõõduline professionaalne repertuaariteater. Kuulsust on linnale toonud ka Baltoscandal, punklaulupidu ning meeste tantsupidu, aga ka tollase linnakunstniku Teet Suure jõulukuuseinstallatsioonid, mis Rakvere lausa maailmakaardile viisid.
Teatri kõrvale Rakvere mõisa tõllakuuri lähedale kerkis ajakohane kino ja täismõõdus proovisaal. Traditsiooniliselt müüriti Rakvere kinomaja nurgakivisse Virumaa Teataja, teatri mängukava, raha ja muud ajamärgid, mulda sängitati tagasi üle 400 aasta vanad skeletid, mis leiti arheoloogiliste väljakaevamiste käigus ja olid arvatavasti pärit samas paigas tegutsenud frantsiskaani mungakloostrist. Ka siis, kui hoone uksed suletud, saab läbi suurte klaasakende vanadele müüridele pilgu heita.
Rakverel on püha reliikvia
Rakverel on ka oma reliikvia: 2003. aastal kaevati Rakvere linnakalmistult välja 1918. aastal Rakveres enamlaste mõrvatud ja Moskva sinodi poolt pühakuks kuulutatud preestermärtri Sergius Florinski (kodanikunimega Сергей Фёдорович) säilmed. Tollane linnapea Andres Jaadla mäletab üllatust, et reliikvia leiti eest nii heas seisus.
Arheoloog Sergei Beljajev selgitab, et õigeusu traditsioonide kohaselt kandub pühadus üle inimese maisele kehale ja säilib ka pärast surma. Pühade säilmete kummardamise komme on pärit 4. sajandist, mil Roomas kaevati välja märtrite säilmed ja viidi need pühamutesse. Pärast väljakaevamist säilmed puhastatakse ja pestakse roosiveega. Preestermärter asetati spetsiaalses kirstus ja vaimulikurõivastesse riietatult Rakvere Jumalaema Sündimise Kirikusse.
„Suur osa linna kortermajadest on muutunud elanikele energiasäästlikumaks ja saanud kena väljanägemise ning muutnud linnapilti ka külastajatele atraktiivsemaks,” ütleb Andres Jaadla, Rakvere abilinnapea uhkelt, sest tema kui Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe südames ja mõtetes on kortermajade arendus. Esinduslik näide on Pika tänava kaunid fassaadid, rohked istumiskohad, uus valgustus. Siin tasub väikeseid peatusi teha, et lugeda majaseintelt toredaid lugusid omaaegsete majaomanike kohta või heita pilk tänava kivisillutisele, et avastada sealtki plaadile kirja pandud lugusid.
Võtame sõrmejälgi ja lahkame südant
„Ah, mis siin näidata tahtsin!” hüüatab muuseumi direktor Andrus Eesmaa entusiastlikult ja tutvustab suurimat relva. „Kuigi linnusel on hulgaliselt raudkuule ja meil ainult üks, siis meie oma on popim,” naerab ta.
Teatri ja Pika tänava vahele jääb Politseimuuseum, mille piletikassa asub toreda nimega Õllepruuli tänaval. Eesti Politseimuuseumi fassaadi roosamanna moodi värv on petlik, sest selle taga saab kehastuda täiemõõduliseks politseinikuks: võtta sõrmejälgi, tuvastada valeraha, lahendada kriminaalseid mõistatusi, saada teada, kuidas kuulivesti tulistada, ja lahata nii südant kui ka silma, nagu päris kohtuarst seda teeb.
Andrus Eesmaa on eriti uhke õueala ja kohtulabori üle. Õue lisandus tige elevant, mida Jüri Muttika „Ringvaate” saates tutvustas ja mis on tegelikult Poolalt kingituseks saadud veekahur. Selle lähedal on politseikaater ja ronimisseinad lastele. „Siia tulevadki sageli vanaisad ja vanaemad, istuvad pingile ja hoiavad silma peal lapselastel, kellele jagub siin tegevust terveks päevaks, ja nad ei tule mitte ainult üks kord,” muheleb Andrus Eesmaa.
Rakvere tõmbenumber
„Aqva spaahotell on eestlaste lemmik, Rakvere tõmbenumber,” ütleb Lääne-Virumaa üks tuntumaid ettevõtjaid Roman Kusma, kel tekkis mõte luua veekeskus siis, kui tütred olid väikesed. Ordulinnuse ja spordikeskuse vahele jääb Aqva spaa moodne hoone. Selles leiab peale basseinide ka saunad – tugeva ja nõrga auruga saunad, Türgi saunas hamamis saab suurel soojaks köetud kivilavatsil mõnuleda. Selle juurde kuulub ka hiljuti renoveeritud restoran Parqali, sigaribaar Fidel ja Hera ilusalong. Roman Kusma on üks kuuest või seitsmest eestlastest, kes on osalenud kõigil kuuel maailma prestiižikaimal maratonil ja naudib ka ise pärast jooksmist saunamõnusid.
Sama kuulus kui Aqva on üle väljaku asuv Pihlaka kohvik. Kuigi sõõrikuid, mida tollal pontšikuteks nimetati, enam ei ole, ootavad külastajaid 200 muud toodet. Pihlaka kohviku looja Arvo Saul on hariduselt elektromehaanik, ta kolis Kundast Rakverre, lõi kolme inimesega ettevõtte, kus praegu 125 töötajat. Pihlaka on pakkunud üle tuhande magusa ja soolase toote, kõige klassikalisem on kuulus sefiiritort.
Trepid viivad all-linnast üles Vallimäele ja kindlusesse, kus avaneb keskaegne maailm ja imeline vaade all-linnale. Linnuse direktor Kaido Tiirik lausub, et siin ühest korrast käimisest ei piisa. Kõige pikemad programmid on lausa 24tunnised, neid jagub alates mõõgapäevadest kuni õuduseööni. Ringi kõndides saab ilmateate mitte kunagi eksivalt ennustusnöörilt ja suvel avatakse ravimtaimede aed. „Üks kana on meil lendur. Ta arvab, et on kukk. Oleme pidanud nii mõnegi väikese koera kana käest ära päästma,” selgitab ta uudistavate hanede ja lammaste keskel.
Tallinna tänava ääres asub huvitava ajalooga hotell Wesenberg. Andres Ots on hoolikalt hotelli ajalugu kirjeldavaid fotosid kogunud. Igas toas on pilt, mõni isegi 1800. aastate lõpust, kus hoone ees veel munakivisillutis. On ülesvõtteid endisest sööklast. „Oleme hoidnud siin sajandialguse stiili ja seda muidugi ajakohastanud,” ütleb Andres Ots.
Maja kroonjuveel on Arvo Pärdi sviit, kus leiab fotosid ka maestro noorusajast. „Arvo Pärt saabub ootamatult ja ütleb: andke tavaline tuba,” naerab Andres Ots, „aga kokkulepe on, et ta peab ikka oma sviidis olema, kui ta meie majas viibib. Maestro foto fuajee seinal on ka kõige suurem, aga see on juhus,” räägib Andres Ots, sest presidendi kantselei on pärast Lennart Meri ja Arnold Rüütli külastust presidentide fotod saatnud. Presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid ei ole veel Wesenbergi hotelli jõudnud.
Rainer Miltop endise abilinnapeana teab hästi Rakvere salapaiku. Vanim linnaosa Kondivalu sai nime sellest, et munakivisel Tartu maanteel vankris loksudes jäid luud-liikmed nii haigeks, et tunne kandus üle ka linnaosale. Hoonetest on seal alles kunagine Palermo kõrts. Just laadapäevadel tuli linnavahtidel kodanikke korrale kutsuda ja prassijaid karistati vitsahoopidega. „Sanitaride hobused viisid peksasaanud ravile, juba kolm päeva enne laata,” jutustab Rainer Miltop. Kõrtsitagusele kunagisele kartulimaale tekkis Karbiküla. Sealt ei leia ühtegi viilkatusega hoonet, mis on Rakverele omane ehitusstiil. Karbikülast leiab tänavate viisi eri värvi akendega klotsikesi.
Mitte lossimägi, vaid linnus
„Kui keegi kasutab Rakvere linnuse kohta sõna lossimägi, siis on selge, et tal Rakverest õiget ettekujutust pole,” ütleb endine ajakirjanik Kristi Kool, kes, kuigi nüüd Tallinnas, peab end ikka Rakvere tüdrukuks. Ta meenutab, et tema lapsepõlves olid Vallimäe nõlvad ideaalsed kelgutamispaigad, kevadel sulasid lume alt välja purunenud Salvo kelgud. Praegu tunneb ta Rakverest pärit tüdrukuna suurt rõõmu sellest, et kodulinna on nii palju ilu ja tegevusi juurde tulnud. „Rainer Miltopi lause ajakirjast Pikker, et välja on tulnud uus juustusort, mille nimeks Rakvere auklikud tänavad, on ammu möödas,” naerab ta.
„Üks eriti põnev hoone on Rakvere linnavalitsuse ja volikogu ühine maja. Esimesena Eestis on selles rakendatud liginullenergiahoone põhimõtteid. Vana ajaloolise pangamaja saal on saanud ürituste ja istungite paigaks. Saali elektrisüsteem on juhtmevaba, puldist saab muuta valgustust ürituse eripära kohaselt. Oleme avalikus sektoriks eeskujuks kulutõhusate energialahenduste poolest,” on abilinnapea Andres Jaadla uhke. „Hoone tualettidesse tuleb vihmavesi, katusel on energiatootmiseks päikesepaneelid, kasutame topeltfassaadi, topeltribisid, mis talvisel ajal suunavad päikesekiired seina soojustuseks. Siia tuleb tarkust ammutama palju tehnikahuvilisi inimesi, sest meil on mitmeaastane kasutajakogemus.”
„Rakveres on tammik – üks väheseid linnade maastikukaitsealasid, kus on jalutusrajad, ühendusteed linnusega, loodusturismi rajad. Kui Rakvere saab oma rohelise sihtkoha valmis, siis see kutsub inimesi jääma Rakverre kauemaks kui üheks päevaks,” vaatab Jaadla lootusrikkalt Rakvere tulevikku.
„Linna areng on olnud kiire. Rakverest viib pealinna kvaliteetne maantee, millele mujal Eestis midagi vastu panna ei ole,” lisab linnavolikogu majanduskomisjoni liige Rainer Miltop.
Kõhutäis
Linnuses asuvas Schenkenbergi kõrtsis saab maitsta keskaegsete retseptide järgi valmistatud toite. See väike osa linnusest on avatud ka väljaspool muuseumi lahtiolekuaega.
Kurva Kodu pubi firmaroog endises sepikojas on Sepa kotletid. Ka Kiievi kotlet on tehtud ikka või ja saiakuubikutega.
Pihlaka Café: uusim toode on marja-kohupiimatort, peremehe enda lemmik on passionitort. Minu lemmikud on juba aastaid õhulised seenekesed. Soolastest suutäitest on populaarsemad kartulisalat ja rosolje.
Art Café Art Hotelli vastas. Siin kohtuvad Aet Pieli disain, kunstnike meistriteosed, maja hõrgud küpsetised ja tõsisem söögipoolis.
Restoran Parquali on nime saanud tänava järgi. Restoranis on nüüd ka suur grilliosa steikide ja antrekootidega.
60+ soovitab
Uus
Rakvere teatrikino on rajatud frantsiskaani munkade kloostri varemetele. Sajakilone rauast pealuu kinomaja juures valmis kunstnik Bruno Lillemetsa ja Põvvat Kama ühisloominguna.
Politseimuuseumi tige elevant ehk veekahur on ainult üks paljudest objektidest. Põnevaim koht on kohtulabor, kus saab ülevaate kriminalistika ajaloost.
Linnuses avatakse ravimtaimede aed, sõbralikult kõnnivad ringi haned ja lambad.
1. maist kuni jaanipäevani hakkab Rakvere vallimäe ringlavalt iga päev kella 10–21 kostma muusikat. „Muusikavõlu Vallimäel” toob esimesena kuulajate kõrvu Antonio Vivaldi „Neli aastaega”, mis jääb mängima kaheks nädalaks.
Klassika
Jumalaema Sündimise Kirikust leiab preestermärter Sergius Florinski reliikvia.
Krahv Gustav Dietrich von Rehbinderile kuulunud hoones asub Rakvere Linnakodaniku Muuseum, kus eelmisel aastal tuli krohvi- ja värvikihte eemaldades ilmsiks haruldane seinamaaling hobuse ning ratsanikuga.
Rakvere tammikus on mälestusmärk „Okaskroon” nõukogude võimu poolt represseeritutele, autor Allan Murdmaa.
Saksa sõjaväekalmistule on maetud teises maailmasõjas Saksa vägedes teeninud ja hukkunud sõdurid.
Pikal tänaval asuvad kunagiste jõukate linnakodanike majad: Pikk 7 ja praegune Kaitseliidu maja, selle kõrval puitpitsiga Pikk 17 – enim pildistatud maju Rakveres. Samuti 80sentimeetriste paeseintega kirikukõrts ja linnapea Juhkami maja.
Võtke linnavalitsusest elektrijalgratas ja saate sõita vaatama koske ja vanu tööstushooneid.