Meistrite hoov – ilma Vene matrjoškade ja merevaiguta
Tallinna vanalinnas asuvast Meistrite hoovist on 30 aastaga saanud käsitööliste kvartal, kus saab näha, mida Eesti kunstnikud ja käsitöölised oskavad. Eesmärk on säilitada ajaloolisi käsitöötraditsioone ja tehnikaid.
"Osa on varisemisohtlikud ja tühjad, osa on kasutusel puukuuridena, sest allesjäänud korterites on külm vesi ja ahjuküte.” Sedasi kirjutati Meistrite hoovist 1993. aastal. Ka aasta 2000 ei toonud veel suurt muutust ja sel olid oma põhjused. Mõte hoovile uus hingamine anda oli juba õhus.
Idee sündis reisidel
Ehtekunstnik Jaan Pärn, praeguse Meistrite hoovi asutaja ja looja, ütleb, et oma reisidel nägi ta mitmeid tänavaid ja õuesid, kus tegutsesid käsitöölised. Sellist hoovi oli tema meelest vaja ka omaaegsele hansalinnale Revalile. Jaan Pärn leidis, et taolises käsitöömeistrite kvartalis võiksid oma ala asjatundjate käe all valmida ilusad esemed ja kunstiteosed, et meie igapäevaelu kaunistada.
Teades kõiki õuesid Tallinna vanalinnas, langeski Jaan Pärna valik Vene tänav 6 hoovi kasuks. Praegu on sissepääsu seinal kiri „Meistrite hoov”. Kuidas hoov välja nägi ja milline töö ees ootas, seda näeb mustvalgelt fotolt maja fassaadi vasakul poolel, enne kui silmale avaneb terve õu.
Hoovi auväärne ajalugu
Hoovil on märkimisväärne ajalugu. Ajaloolaste väitel pärinevad selle vanemad ehitised 13. sajandist. Esimesed kirjalikud teated kinnistust on aastast 1371. Järgnevate aastasadade jooksul oli tehtud palju ümberehitusi, järgides ajastu moodi, arhitektuuriarengu kapriise või omaniku vajadusi.
Hoovimajade omanike hulka on kuulunud bürgermeister Rotgherus de Lapide, raehärra Conradus Kegheler, kullassepp Herman van Corne, Mustpeade vennaskonna liige Hans Luhr, Nottbeckide perekond, kes kuulus Revali raehärrade sotsiaalsesse kihti, raehärra August Heinrich Koets ja parun Victor von Maydell. Perekonnalegendi kohaselt pärineb nende nimi ja vapp Saksa kuninga Heinrich I Linnupüüdja (916–936) ajast. Väidetavalt saabusid Maydellid Eestimaale ristisõdijatena 1219. aastal Taani kuninga Valdemar II ristiretke ajal.
20. sajandi alguses tegutses Vene tänav 6 hoones Petrogradi-Riia Kommertspanga Tallinna osakond. Enne teist maailmasõda asusid seal ka Tallinna Juudi Ühispank ja aastani 2013 Tallinna Toomklubi. Mõned hooned on ammu kadunud, aga tänaseni on alles keskaegsed võlvkeldrid, Jaan Pärna galeriisse viiv ringtornitrepp, tahutud kivist aknaraamid, massiivsed talalaed ja raidkiviaknad paljude muude detailide kõrval.
Raske võitlus poliitika ja linnavalitsusega
„Minu idee oli luua Hansa Liidu linnade traditsiooni kohaselt kunstnike ja käsitöömeistrite keskus, idee teostamise taust oli juba olemas, kuna olin kogu elu kunsti ja käsitööga kokku puutunud,” meenutab Jaan Pärn.
„Algas see eelkõige kuue aasta pikkuse võitlusega linnavalitsuse ja erinevate „poliitiliste” otsustega, kuni 1999. aasta tõi lõpuks kaasa pikaajalise lepingu kõigi kaheksa sisehoovis asuva hoone rentimiseks kokku kuuekümneks aastaks koos kohustusega,” lisab ta.
