/nginx/o/2023/06/02/15364312t1h8092.jpg)
Baltimaade ainus kindlustorn, matkapealinn ja ökomeistriteos, sinisilmsed koerad ja porgandikohv, kunstisadam ja Eesti Vabadussõja murdelahing raudteejaamas – see kõik ja rohkemgi veel on osa Harjumaast.
REISILUGU ARHIIVIST ⟩ Harjumaa – pärleid täis tikitud looduskaunis kant
Et saada ettekujutus, kui suur on piirkond, mis kuulub Harjumaale, olgu ära toodud, et Harjumaa piirneb mitme maakonnaga: edelas Läänemaaga, lõunas Raplamaaga, kagus Järva- ja idas Lääne-Virumaaga.
„Vaga vesi, sügav põhi” ütleb eesti vanarahvas. Sel põhjusel tuleb Harjumaa pärlite sära hindamiseks silmad lahti hoida.
Tallinna-Narva maanteed mööda sõitjale ümbrus oma saladusi ei reeda – igav loopealne ja tasane maastik. Tegemist on aga Eesti ühe vanima kultuurmaastikuga, mis enam kui 5000aastase inimasustuse tulemusena on meie ajani säilinud. Harjumaa leiab äramärkimist juba Henriku Liivimaa kroonikas ja Taani hindamisraamatus.
Kui keerata vanale teele, mis kulgeb paralleelselt kiirteega, leiab sealt tornelamu, mida peetakse Baltimaade vanimaks kindlusehitiseks. Veel hiljuti võis Kiiu tornis kohata kaht lahket ja entusiastlikku daami. Mare Muruväli ja Lehta Parve on seal 28 aastat pirukaid küpsetanud ja „Kiiu torni” likööri pakkunud. Külalisraamatute seast leiab Mare õiged köited ja näitab tänukirju. Neil on käinud külalisi nii Jaapanist kui Hiinast, peale selle Eesti kuulsused ja naabrid Venemaalt. Tillukese kindluse ees on seisnud kuni kuus bussi korraga.
/nginx/o/2023/06/02/15364323t1haca5.jpg)
Selfi ja liköör
Praegu on torni haldamise enda kanda võtnud Kristjan Nikker ja Rando Karpalov osaühingust Haljason, nemad ütlevad, et tunnevad Kiiu torni ümbrust kui oma taskut. Tornist saab Kuusalu valla värav ja väike pits likööri kuulub sinna juurde igal juhul, sest Soome turist ei kipu torni ronima, vaid teeb likööri kõrvale selfi ja ongi õnnelik, räägib Kristjan muheldes.
Tornist paari sammu kaugusel on kaunilt restaureeritud hallides toonides mõisahoone, praegune vallavalitsus, kus 14 aastat oli vallavanem Urmas Kirtsi, kes ajaloohuvilisena pani kokku raamatu „Kiiu lugu”. „Läks 500 aastat, enne kui Kiiust eestikeelne raamat ilmus,” lisab ta ise.
/nginx/o/2023/06/02/15364346t1h299c.jpg)
Legend
Kiiu mõisa omanik oli suguvõsa kuulsamaid mehi, krahv Hans Heinrich von Tiesenhausen ehk Ivan Andrejevitš Tiesenhausenina keisri kammerhärra ja Paul I õukonnaülem, abielus õuedaam Katharina von Stackelbergiga. Peale ametikohustuste sidus teda pealinnaga sõprus keisrinna Katariina II armukese vürst Grigori Orloviga, kes kuuajalisel Tallinna reisil viibis ka Tiesenhausenite Kiiu mõisas.
Mõisahoones, mille kohta näitleja Andrus Vaarik on kord öelnud, et Anija mõis on kõige kaunimalt räämas maamõis, on praegu renoveerimistöö lõpetatud. Nime sai Anija mõis väikeselt Hanijõelt. Haned kaunistavad pragugi Anija valla vappi.
Härrastemaja läänetiivas tegutseb romantiline Anija Mõisakohwik, mille spetsialiteet on porgandikohv. Nüüd viib elamuslik püsinäitus „Mõisa aja lugu” mõisaolustikku, saatjaks Juhan Maiste raamat „Anija mõisa ajalugu. Aadel ja talupoeg” – justkui härrasrahvas oleks äsja söögilauast tõusnud ja jalutuskäigule suundunud.
Siniste silmadega koerad
Sinisilmsed koerad ootavad Anijast paari kilomeetri kaugusel Paasikul. Nad on äärmiselt sõbralikud ja tunnevad rõõmu igast külalisest, sest see tähendab, et siis saab jooksma minna. Teadma peab, et matka ettevõtmine tähendab füüsilist tegevust ja vastupidavust, koeri tuleb innustada ja ise kaasa lüüa. Sinisilmsete haskide seast tunneb ilmeksimatult ära karjajuhi Occhi, kes puhevil moega ringi jookseb. Kes Paasiku Koertemõisa kohale jõuab, saab teada, miks haskid ei haugu ja kuidas see huntidega seotud on. Loomulikult saab koertele ka pai teha.
/nginx/o/2023/06/02/15364328t1hc23e.jpg)
Sel suvel pannakse Paasikul rohkem rõhku ka safaritelkidele (mujal maailmas tuntud kui glamping), mille interjööri kujundamisel peetakse silmas külastaja mugavust. Sisuliselt on tegemist klassikalise motelli/hotelli tüüpi toaga. Vahe on selles, et toas viibijat lahutab välismaailmast kivi- või puuseinte asemel üksnes telgikangas. Selline mugavuse ja metsiku telkimise kombinatsioon annab telgis veedetud ööle hoopis teistsuguse tähenduse ja mõõtme.
Ökoehituse meistriteos on Voose Päikesekodu – esimene suurem põhuplaatidest ehitatud avalik hoone, millega ollakse maailmas esirinnas. „Kui ma esimest korda kuulsin, et Tanel Talve Voosel põhust maja ehitab, kangastus mulle muinasjutt kolmest põrsakesest,” vihjas avakõnes Anija vallavanem. Omaaegne uudisteankur ja seejärel parlamenti pääsenud Tanel Talve meenutab, et koos Germo Harroga mõtlesid nad teha midagi ägedat. Nad selgitavad uudishimulikele, et põhumaja ei põle, hiired selle vastu huvi ei tunne ja pole ka hirmu, et kitsed öösel põhu maja ümbert ära söövad. Nad teavad, et uneuuringute kohaselt on just põhumajas hea uni ja ka 5G üle pole muret vaja tunda, sest hooned vähendavad elektromagnetilist kiirgust ning on aasta ringi kasutatavad.
/nginx/o/2023/06/02/15364319t1h0709.jpg)
Matkapealinna süda
Mitme Eesti pealinna seas on Aegviidu saanud matkapealinna tiitli. Ala on põneva ajalooga, alates turbatootmisest limonaadi valmistamiseni välja. Matkapealinna uus süda on Tervisedepoo, mis asub otse raudteejaamas renoveeritud ajaloolises kaunite kaarjate akendega depoohoones, mille ees peatub rong. Kes kohale jõuab, saab rentida spordivarustust ja pärast matka saunamõnusid nautida.
/nginx/o/2023/06/02/15364313t1hc6e1.jpg)
Raudteejaam ja murdelahingud
Kehra on see paik, kus Vabadussõja ajal peatati pealetung Tallinnale. Murdelahingute ajalooga saab tutvuda Kehra raudteejaamas asuvas muuseumis. Seal istub laua taga pöördelahingut juhtinud kindralmajor Aleksander Tõnisson, küll vahakujuna. Et kuju muuseumi saada, aitasid kaasa Kehras kindaid ja sokke kudunud naised. Kudumite müügist saadi kokku puuduv raha. Tumepunastest tellistest ja valgete liseenidega hoone on iseenesest vaatamisväärne. Vahelduvate väljapanekutega tegeleb Anne Oruaas, kes mittetulundusühingu Kehra Raudteejaam juhatuse liikemena peab vabatahtlikuna nii direktori, giidi kui teadustöötaja ametit. Omaaegne eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anne Oruaas meenutab, et näitleja Tõnu Aava sünnimaja teadsid kohalikud kui Aava kauplust, mille omanik oli Kehra rikkaim ja tuntuim kaupmees.
Väikese jalutuskäigu kaugusel raudteejaamast on kaunis maakivihoone. Sealses endises mõisalaudas on praegu õmblustöökoda, mis on saanud Harju aasta ettevõtte tiitli – aktsiaseltsi Year juhib Raivo Holm, kelle käe all valminud mantlikollektsioon on saanud moekonkursil Kuldnõel publiku lemmikuks. Need on populaarsed Rootsiski.
President Pätsi silmatera
President Konstantin Pätsi silmateraks nimetati Kehra paberivabrikut. President vajutas nupule ja vabrik alustas 1936. aastal tööd. Veel aastate eest seostati Kehrat paberivabrikust tuleva haisuga. See pidavat iga kohalikku rõõmustama, sest hais sisendavat optimismi ja usku teenimisvõimalustesse. Tänapäeva Horizon Tselluloosi ja Paberi aktsiaselts käivitas 2018. aastal keskkonnasäästlike paberkottide tootmise. Paberkottidele on oma logo trükkinud ka raudteemuuseum. Valmistamiseks kasutatakse vabrikus toodetavat jõupaberit, mida eksporditakse enam kui 70 riiki. Mõnikord satuvad tehast külastama Singapuri ajakirjanikud, sest paljudele tuntud Eesti aukonsul ja pere-ettevõtte Tolaram Group Eesti juht Sonny Aswani on tehasele oma kontserni kaudu kuulsust toonud. Tolaram ise tegutseb 20 maal Euroopast üle Aafrika Aasiani ja on Eestisse investeerinud alates aastast 1995 üle 135 miljoni euro, millest 75 miljonit keskkonna ja kestlikkuse projektidesse. Sonny Aswani asutas 2002. aastal heategevusfondi Padma Devi Foundation MTÜ, mis abistab Toidupanka nii materiaalselt kui ka igapäevategevuses.
Kehras on säilinud kahekorruselistest vanadest tööliselamutest koosnev Vana-asula linnaosa, Jägala jõe paremal kaldal Kirde-Eesti üle kümne meetri kõrgused paberitehase aherainemäed.
Kalatootmisest kunstisadamani
Rootsi maailmakuulsa bändi ABBA omaaegne mänedžer Jaan Manitski tuli president Lennart Meri kutsel tagasi Eestisse. Praegu on ta tuntud ennekõike kui suurepärase kunstikogu omanik. Kunstisadamas on arvult 1000 ja 2000 vahele jääv maalikogu. Jaan Manitski ütlebki muiates, et temal ja Kumu kunstimuuseumil on ühesugune mure – laoruumi on liialt vähe.
/nginx/o/2023/06/02/15364342t1ha5ef.jpg)
Viinistu omaaegsest kalakombinaadist on saanud rannaresto ja hotell, külmhoonest kunstimuuseum, katlamajast teatrisaalid, kalasadamast jahisadam. „Vana suitsuahju korsten – see üks ruutmeeter – on see, mille najal kõike ülal peetakse,” naerab Jaan Manitski – korstna küljes on kolme sideoperaatori mastid. Ümberringi hooned, kus mängitakse teatritükke, nagu ka mereäärses kabelis, millest avaneb vaade lainetele ja lindudele.
/nginx/o/2023/06/02/15364347t1hd8e4.jpg)
Kes Viinistu muuseumialale siseneb, silmab kõigepealt tervet rida betoonist kohvreid. Algselt olid kohvrid paigutatud erinevatesse paikadesse Tallinnas ja küljes oli igaühel silt ühest maailma tuntuimast linnast ning lisatud ka reisija nimi John Smith ehk Jaan Tavaline. Tollane okupatsioonide muuseumi direktor Kadri Viires taaselustas kohvrid muuseumi siseõues, sümboliseerides kodust ja maalt lahkuma pidanud inimesi, mis moodustas sümboolse sideme muuseumi puitkohvrite kollektsiooniga.
„100 kohvrit” valmis aastal 2004 projekti „100 John Smithi” raames koostöös Marko Mäetammega, kui Tallinna XIII rahvusvahelise graafikatriennaali teema oli „Maapagulus”, mis on ka tänases kontekstis oluline teema.
15 minutit kestab sõit üle vee Mohni saarele. „Puidust jalgteed poleks siia vaja, sest laukaid ei ole ju,” selgitab Mati Maasild, kes hoolitseb saarel heaolu eest. „Aga saarele tulijate teadlikkust tuleks saare õrna looduse osas tõsta, et see hoolimatusest kahjustada ei saaks.”
Igivanad pärnapuud, metsaalune täis jänesekapsast – kelle hing avaneb, leiab eest imelise maailma.
60+ soovitab
/nginx/o/2023/06/02/15364321t1ha44a.jpg)
Klassika
Kiiu kindlustorn – romantilises välimuses peitub sajanditevanune ajalugu.
Viinistu – vanas kalatöötlemise külmhoones on Eesti kunsti esindamas ligikaudu 2000 maali Pallase koolkonnast kuni tänapäevani välja. Vanades veemahutites ehk nn tünngaleriides vahetuvad näitused.
Hea teada: hooajaliselt toimuvad ka teatrietendused ja saab kuulata kontserte.
Kehra raudteemuuseum – veebruarist uus püsinäitus Kehra ajaloost tänapäevani.
Prangli – saar vanajumala selja taga – on Viimsi poolsaarelt tunnise laevasõidu kaugusel. Pranglil on üle 600 aasta kestnud järjepidev elu, säilinud kohalik dialekt, traditsioonid ja rannarahvakultuur. Prangli on ainuke Põhja-Eesti põlisasustusega saar, kus elatakse aasta ringi. Talvel saab saarel Prangli sauna ja kohalikku napsu proovida.
Uus
Voose päikesemajad – ettevõte Kodu Kuubis soovib tõsta teadlikkust looduslike ehitusmaterjalide kasutamise kohta. Seal saab ülevaate parima võimaliku koduse mikrokliima ja põhuplaatide tervislike omaduste kohta.
Anija mõis – restaureeritud Anija mõisa härrastemajas saab tutvuda mõisakultuuriga.
Aegviidu Tervisedepoo – mitte ainult muljetavaldavalt kaunis hoone, vaid aitab kaasa ka tervislikule eluviisile. Kakerdaja raba, Valgehobusemägi, Kõnnu Suursoo ja Jussi nõmm kutsuvad matkama ja looduse ilu paremini mõistma.
Fred Jüssi pink Voosel – bioloogile ja loodusemehele, kes Kõrvemaa loodusretkedel käis sageli Voosel, avati 2020. aasta sügisel aupink. Pingi tegija Andrus Nilisk tütrega on uhke selle üle, et pingi valmistamisel pole kasutatud ühtki naela ega kruvi. Pink on kohas, kust on hea vaadata loojuvat päikest. Pingi avamise puhul näidati 2020. aastal valminud dokumentaalfilmi „Fred Jüssi. Olemise ilu”.
Paasiku koertemõis – Siberi haski tõukoerte tutvustamine: lood tõust, ajaloost, iseloomust ja kasutusaladest. Võimalus koos haskidega matkale minna.
Kõhutäis
/nginx/o/2023/06/02/15364317t1hfc70.jpg)
Wicca – Laulasmaa restorani Wicca peakokk Angelica Udeküll sõidab mööda Eestit ringi ja uurib kohalike maitsete saladusi telesaates „Suus sulav Eesti”. Tema restorani kodulehel on romantiline menüü kui peakoka maailmavaade: „Wicca on kui metshaldjas, kes toob akna taga loksuvast merest kala ja kannab selle lauale muusikaks. Nopib peenralt ja astumata metsasambla seest kastevärske hommiku ja peidab selle Sinu naeratusse.”
See metshaldjas on viinud Wicca juba kuuel järjestikusel aastal Eesti parimate restoranide hulka. Erandlikult on Angelica Udeküll saanud Le Cordon Bleu auraha, mille väärivad tegusad ja visiooniga kokad.
Anija Mõisakohwiku spetsialiteet on mõisahärra porgandikohv, mida serveeritakse erilisel viisil.
Aegviidu Vana Waksal – rongi- ja toiduturismi ühendamine.
Piibe kohvik – kõik toidud, koogid ja pirukad on valmistatud kohapeal.
Ruhe restoran Neeme külas – kes hindab head kalakööki koos kaluriküla traditsioonidega, leiab selle otse rannalt. Ruhe nimetus iseloomustab hästi seda tunnet, mille tekitab kaunis merevaade (sks Ruhe – rahu).
Artikkel ilmus ajakirja 60+ 2021. aasta märtsikuu numbris.