/nginx/o/2023/05/26/15346657t1h251b.jpg)
Peaaegu iga Eesti linn on omamoodi pealinn. Raplast on saanud korvpallipealinn, sest ette on võetud midagi sellist, mida nii väikesest kohast tavaliselt ei leia. Eesti korvpalli 100. sünnipäeval sopsatas Rapla keskväljakul 114 357 vabaviskest korvi 1817. Korvpallisõbrad ootavad pikisilmi Guinnessi rekordi ametlikku kinnitust.
„Alguses oli Rapla minu kui noore inimese meelest nõme paik. Kui ma Rapla mehega abiellusin, suutsin esimesed viis aastat Raplat vältida,” meenutab praegu Raplas elav Maria Mettus. Katrin Klaebo lisab, et kui ta töö tõttu Raplast läbi sõitis, ei tahtnud ta isegi peatust teha, sest siin tundus kõik nii hall: ei kino ega muuseumi, teatrit ega söögikohta. „Ja palun väga, nüüd teeme siin koos suuri asju,” naeravad mõlemad naised.
/nginx/o/2023/05/26/15346674t1h843d.jpg)
Särasilmse Katrin Klaebo elu on taasiseseisvunud Eestis olnud põnev nagu filmis. Ta on juhtinud suurt mööbliettevõtet, pannud õla ala naisettevõtlusele, leidnud Norrast elu armastuse. See paneb ta pöialt hoidma hoopis Norra olümpiakoondise suursoosikule Johannes Klæbole, kelle vanaisaga ta abielus on. Katrin Klaebo on olnud pikalt seotud Raplamaa ettevõtlike naiste organisatsiooniga: 11 aastat, 150 sündmust, 70 liiget – praegu Eesti suurim naisorganisatsioon.
Suurimaks ettevõtmiseks peab Katrin filmifestivali NÖFF. Katrin Klaebo tuli ideele üle maailma rohkem kui sajale naiste filmifestivalile ka Raplasse üks juurde tekitada. Naiste Ööde Filmifestival seob kokku töötoad, raamatuesitlused ja kunstifestivali. Ühe toreda Rapla vanaema mälestuseks on lapselaps loonud marmelaadikommide firma Minna Sahver, mis NÖFFile ekstra mustasõstramarmalaadi teeb.
NÖFFiga on seotud ka Katrin Klaebo tiitlid: 2019. aasta naine, samal aastal koos korraldusmeeskonnaga pälvitud aasta tegu ja aasta tegija nominatsioon. Lisaks sai Katrin Klaebo kodanikupäeva hõbemärgi. Seda jutustades istub Katrin Rapla Kultuurikeskuse kinosaali esimeses reas kohal number 6. „See number lihtsalt meeldib mulle, veidi ümmargune,” naerab ta, „see toob õnne”. Eraldi rõhutab ta: „Ärge alahinnake naiste suurt osakaalu ja koostöövõimet! Kui mehed midagi koos teevad, hakkavad nad kohe võistlema, naised tulevad kokku, et koos ära teha.”
„Ma ei oleks nii tubli, kui mul ei oleks nii toetavat naiskonda,” üteb ka Maria Mettus, kui me Katrin Klaeboga töökoja salongi diivanil maandume. Maria Mettuse meistrikoja nimi on TaevaniMaani. „See ei ole lihtsalt sõnakõlks,” selgitab Maria.
/nginx/o/2023/05/26/15346672t1h29ca.jpg)
TaevaniMaani on just Maria sõna, kirjeldab kõige paremini seda kõige-kõiget. „Oleksin nagu janustele kõrbes vett andnud,” kirjeldab Maria Mettus alguskontserti Siiri Sisaskiga. Nüüd on neist saanud oma nime ja mainega TaevaniMaani kontserdid, kuhu tullakse üle Eesti. Meistrikoja suures saalis on kaetud laud savinõudega. Laudade taga toimetavad keraamikahuvilised, teemaks roosid. Tasub heita pilk ka tualettruumi eesruumi, sellelgi on imeline kujundus.
Tegus naine Inga Hermanson võttis kätte ja koolitas end sommeljeeks, kes nüüd oma veini- ja õllepoes LaCopita aitab raplalasi maailma jooginaudingutes orienteeruda. Samas ei unusta ta joogikultuuri koolitustel kohalikku jooki ja toetab ka NÖFFI.
Rabavad rabad ja laulvad pingid
Rabamaastiku pilt hoone seinal ja oranžid korvpallid murul – see on Rapla keskväljak, osa suurest installatsioonist. Kui siseneda Raplasse ükskõik mis suunalt, torkavad muruplatsidel ringteedel silma oranžid korvpallid, tehtud täisbetoonist. Väljak ise on ikka veel nagu kunstiteos, peategelaseks kümne veejoaga ümmargune purskkaev.
Aastaid tagasi kõrgus siin nõukogudeaegne pooleli jäänud hiigelsuur kultuurimaja, mis linnale jutuainet andis. Tuntuim on Toivo Kurmeti unistus teha Raplast väike Hollywood. Kui küngastega kiviplatsi veel polnud, püstitati Vahur Kersna pingikampaania käigus Hollywoodi platsile Toivo Kurmeti (1949–2003) laulev pink, kus lühike ülevaade, miks pink olemas on.
Keskväljaku nurgal, praeguse kultuurimaja ees on Rapla linnapea neljanäoline skulptuur. Selle kinkisid 1993. aastal kuningriiklased, kohustusega see igal jüripäeval puhtaks pesta. Sellest on saanud igakevadine rahvaüritus, Rapla linnapea lööb siis skulptuuri neli nägu šampooniga läikima.
/nginx/o/2023/05/26/15346676t1he5a2.jpg)
Kui hoogu võttis koroonast tingitud maskikandmise vastaste liikumine, otsustas Katrin Klaebo novembrikuu keskel Alu mõishärra skulptuurile maski ette panna. Et oleks suursugune eeskuju.
/nginx/o/2023/05/26/15346658t1h5228.jpg)
„Guten Tag, tere päevast!”
Kui kell lööb 12, ärkavad kaks suurmeest – Alu mõisahärra ja Rapla linnapea. „Guten Tag, es ist 12 Uhr,” (tere päevast, kell on 12) kõlab skulptuuri juures mõisahärra hääl. Eesti keeles vastab talle teisel pool tänavat linnapea büst.
Age Rebel, kultuurikeskuse tegevjuht viib kõigepealt veel ühe Rapla suurmehe juurde Susi Stuudiosse. Nimi meenutab Tõnu Susi (1950–2011), kes oli heli-, valgus-, video- ja lavatehnika rendi ning müügiga tegeleva ettevõtte Eventech OÜ tegevjuht (Baltimaade suurim heli- ja valgusfirma), samas Rapla esimese biitbändi Omega trummimees, vallavolikogu esimees ja linnapea.
„Kui Tõnu meie seast lahkus, ütlesid bändimehed, et Tõnu vääriks oma stuudiot.” Susi Stuudio tapeedil on kujutatud Rapla valla levimuusika ajalugu aastast 1964 koos paljude fotodega. Loomulikult on ühel neist kunagise Rapla keskkooli bändi Omega solist Anne Veski.
Tõnu Susi abikaasa Tiiu eestvedamisel sai alguse Raplamaa kauneima neiu valimine, mis jätkub siiani.
Kultuurseid jalajälgi täis maja
Kultuurikeskusest leiab Rapla linna aukodaniku Linda Rausi (1909–2003) toa. Selle rajas tema õpilane Tiiu Laurimaa Linda Rausi 94. sünnipäevaks, Linda elu oli kui draamakunsti reeglite kohaselt vormitud lavastus. Linda oskas mitut pilli, lavastas laulu- ja tantsupidusid, õpetas rahvatantsu. Linda Rausi rahvarõivad ja vokirattakujuline vaip toas meenutavad tema suurele peole loodud tantsu „Vokiratas”.
/nginx/o/2023/05/26/15346668t1ha2a5.jpg)
Pisike armas tuba selles majas on pühendatud Raimond Valgrele (1913–1949), kes on Raplas algkoolis käinud. „Kui ta ise Raplast ei rääkinud, siis meie räägime temast,” ütleb Age Rebel ja näitab aknalauale toetuvat annetatud akordioni. Komisjonipoe müüja väitel olevat Raimond Valgre sellel sõja ajal mänginud. Piltidel on tuvastatud, et Valgre mängis küll samasugust pilli, aga see oli valge,” lisab Age Rebel, „aga meie tahame uskuda, et see pill kuulus ikka Raimond Valgrele.” Rapla firma loodud tapeedil on eksponeeritud Raimond Valgre elulugu koos fotodega.
/nginx/o/2023/05/26/15346669t1hd96e.jpg)
Miks mitte kosmeetikapealinn?
Rabava Raplamaa Poes võtab vastu naeruhimuline ja mitmekülgne Rikka Toman, kes entusiastlikult tutvustab rabavaid tooteid alates puhta looduse taimeteedest käsitöökosmeetikani välja. „Mehed ise ei julge ostma tulla,” naerab ta, „nemad ütlevad naistele: too sa!” Tema arvates võiks Rapla kosmeetikapealinna nime kanda. LoodusSpa tooted on saanud iluteemandi ja ilulemmikute parima toote tiitli. Trendikaim toode on mesilasvaha rätik. See tähendab, et toote saab külmkappi panna rätiku sees, ilma karbitagi.
Noored kolivad pealinnast Raplasse
„Paljud noored kipuvad Tallinnast Rapla kanti kolima,” nendib Hollivuudi kohviku noor juht Fredi Pihlas. Nagu tema isegi. Tuli Kuressaarest koos abikaasaga Raplasse elama. Siin realiseeris pere oma unistuse elada ümbritsetuna loodusest ja samal ajal restorani pidada. Ja midagi ise kasvatada. „Korterielu hakkas ammenduma,” lisab ta, „noored tahavad ümbruskonda, kus saab ise midagi kasvatada.” Hollivuudi kohviku pere tunneb rõõmu oma väikesest majast ja õuealast. Möödas on aeg, kui Tallinn tundus selleks liiga lähedal, et Rapla areneks. Pigem vastupidi. Alu mõisahärragi võiks praegu oma maavalduse üle rõõmu tunda.
Kapa-Kohilast Kohilani
Siiani on Kohilas säilinud mälestus suuremeelsest kõrtsipidajast Kapa alevikus, kes õllekapa pilgeni täis valas. Kapa-Kohila sai just sel moel tuntuks. Praegu teame Kohilat nii kunstikeskuse kui ka Tohi džinni tõttu.
Peatuda tasub vallas mitme kauni mõisahoone juures. Huvitava ajalooga Raikkülat on nimetatud ka Muinas-Eesti pealinnaks. Sinna võttis reisi ette Saksamaa ühendaja Otto von Bismarck, kui läks külla oma ülikooliaegsele sõbrale mõisnik Alexander von Keyserlingile. Ajalooürikud kõnelevad, oli Keyserling oli ainuke mees, kelle mõttesuurust Bismarck hindas. Kui Bismarck tegi Keyserlingile ettepaneku saada Preisi kultuuriministriks, loobus mees Raikküla kasuks hiilgavast karjäärist.
Tohisoo mõisa suurde parki olevat aga Bismarck istutanud suured puud. Sinna, kus peahoone ees läikleb õpilaste tinutatud elegantne metallist rotiaasta rott. Tohisoo mõisa koolituskeskuse direktor on Inga Heamägi. Ta meenutab, et talle avaldas sügavat muljet siinne vaikus ja imeline vaade läbi pargi Keila jõele. Kõige põnevam paik asub keldris, mis on põrandast laeni huvitavat keraamikat täis.
/nginx/o/2023/05/26/15346664t1h95e8.jpg)
Tohisoo ja rabavad tooted
Tohisool ei saa jätta tähelepanuta Rootsi ajakirjanikku ja seiklejat Carl Mothanderit. „Mulle on ta justkui Indiana Joe,” räägib Inga. Tohisoo mõisnik oli abielus Benita von Wrangelliga ja nad elasid vaheldumisi Tallinnas Toompeal ja Tohisoo mõisasüdames. End nii baltisaksa aadlike kui ka Eesti tööliste-talupoegade seltskonnas vabalt tundev Mothander oskas rääkida lugusid raamatusse „Parunid, eestlased ja enamlased”. Oma toiduvestetes Rootsi ajalehtedele jutustab ta mahlakalt oma hommikusöögist, meenutades lambapraadi võileiva peal, millele asetatud tomativiile hoiab peale puistatud murulauk. Ka Inga Heamägi unistab, et ükskord on mõisaaias Mothanderi peenar rabarberi, maitsetaimede ja murulauguga.
Unustada ei tohi ka valla vaibakunstnikku, põlist Kohila elanikku Ehalill Hallistet. Tema 70 aasta juubeliks trükkis vald Inga Heamägi fotodega kalendri, kuhu valiti rahvuskivi lõikepindadest inspireeritud tööd, mille juurde kuuluvad Ellen Niidu 1965. aastal loodud read: „Paelahmaka põues mu jalge all on merikarpide kohin. Kuid ainult vaikust, mis palgel tal, ma peoga siluda tohin.”
Kunstniku vaibakunsti on kinkinud president Lennart Meri oma riigivisiitidel, mitme välisriigi saatkonnad on valinud Ehalill Halliste töid oma ruume kaunistama.
Tohisoo endise viinaköögi leidis Tohi meeskond juhuslikult. „Vaimustunult ajaloo kuulsatest ja kirevatest isiksustest, kes siin kunagi elasid,” selgitab Tohi Distillery juht ja idee autor Priit Palk, kes on pärjatud Raplamaa 2019. aasta äriteo tiitliga.
„Rabav toode 2019” tunnustuse andis sümboolselt üle Alu mõisahärra ise. Sajand tagasi oleks Priit Palk siin heameelega ise mõisnik olnud. Praegu ikka destilleerija, kelle juhtimisel villitud pudelite logol on perekond Bellingshauseni vapilt laenatud lind, sõrmus noka vahel.
/nginx/o/2023/05/26/15346671t1h2f73.jpg)
Lastepargi Tondiloss on kohtunik Johannes Luugi 1937. aastal valminud maja, tänaval sai kohtuniku järgi nimeks Kohtu tänav. „Vanaisa tahtis hästi keerulist maja, tahtis kõike teistmoodi teha,” teavad lapselapsed. Tegemist oli targa haritud mehega. Andeka noormehena pääses Johannes Luuk tsaariajal Peterburi ülikooli, mille lõpetas kiituse ja juristiharidusega ning naitus tsaari õukonna erukindralist advokaadi tütrega.
Revolutsiooni puhkedes õnnestus Johannesel koos abikaasa ja tütrega Eestisse naasta, kus ta töötas kuni nõukogude okupatsiooni alguseni Raplas kohtunikuna. Tondilossi nime kannab maja seetõttu, et seal avanevad aknad, on kuulda samme. „Vanaisa käib lihtsalt kontrollimas, kas kõik on korras.”
Okta Centrum on Rapla linna ja kogu Eesti üks omapärasema arhitektuuriga hooneid, rahvakeeli ufo ja Pentagoni nime kandev massiivne tulnukalaeva meenutav ehitis, mis ehitati KEKi peahoonena siis, kui Eesti arhitektidele said eeskujudeks Le Corbusier, Kahn, Aalto, Venturi, Frampton ja 20. sajandi alguse Eesti funktsionalism. Hoones on kõik kaheksanurkne.
Nõukogude ajal käidi erilist hoonet uudistamas üle kogu Nõukogude Liidu ja see on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu. Okta Centrumist võiks saada samasugune ikoon ja maamärk nagu Sydney ooperimaja Austraalias, arvavad arhitektid.
Maarja-Magdaleena kirik on Rapla sümbol ja ainus kahetorniline Eesti maakirik. Ratasristid meenutavad kirikuaias kunagist surnuaeda. Kirik asub omaaegsetel Alu mõisahärra maadel.
Okta Centrumi hoone on kui monument nõukogudeaegsele glamuursele arhitektuurile, mille tulevik on otsustamisel.
Igal täistunnil saab kuulata kultuurimaja juures Alu mõisahärra ja linnapea kellaütlemisi.
Keskväljaku trummidel saab proovida trummimängimise oskust, istuda Toivo Kurmeti pingile ja imetleda rabamaastiku pilti.
Rapla linna aukodaniku Andres Ehini mälestuse jäädvustamiseks valminud pingikobar asub Rapla keskraamatukogu õuealal. Pingil istudes saab kuulata luulet vanameistri enese esituses.
Eesti orelimuusika suurkuju, professor Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäevaks püstitatud pink on Rapla kirikuaias.
Linda Rausi tuba, Raimond Valgre tuba, Susi Stuudio, Rüütmani kunstigalerii.
Raplamaa rabades on paigad, kus saab jälgida metsise ja tedre kevadist pulmamängu, kus elavad inimpelglikud must-toonekured või kaljukotkad, kus kasvavad haruldased taimed. Eestist leitud 36 käpalisest ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud lausa 25 liiki.
Tallinna–Viljandi maanteel Urge bensiinijaama juures jälgi viita – Eestimaa kivide kuningas, 10 km.
Raplamaa rabab ka talvel: matkajuht viib Raplamaa rabadesse matkale.
Varbola linnus – Eesti ja Põhja-Euroopa üks suuremaid muinaslinnu (esmamainitud aastal 1212) läbis 2019. aastal uuenduskuuri. Nüüd saab linnusevallile tehtud teerajal jalutada ja tunnetada muistse linnuse võimsust.
Hageri muuseum – püsiväljapaneku kõrval on jaanuari lõpuni mänguasjanäitus „Armas karu”.
Raplas on 11 ringteed, muruplatsidel korvpallid.
Rapla KINO kultuurimajas – 126kohaline digitaalne 4K-kino, kus esimese filmina linastus „Tõde ja õigus”.
NÖFF – mittetulundusühingu Ettevõtlikud Naised Raplamaal korraldatud Naiste Ööfestival koostöös PÖFFiga, mis sai Raplamaa 2019. aasta teo tunnustuse.
Rapla Hoovi-OTT: Raplamaa 2020. aasta tegu. Neljapäeviti toimetab Hoovi-OTT (OTT – otse tootjalt tarbijale) Rapla Keskväljakul, pakkudes maakonna väiketootjate omatoodangut.
Tohisoo mõisas toimuvad töötoad ja vahelduvad näitused.
Tohi külastuskeskus: degusteerimised ja viinaköögi tutvustus, köök ja kino.
Rabav Raplmaa Pood – esimene omataoline Eestis. Seal leiab mesilasvahast toidurätiku, sojavahast küünlaid ja käsitöökosmeetikat.
TaevaniMaani meistrikoda – tuntud roosikeraamika poolest. Seal toimuvad ka salongikontserdid.
/nginx/o/2023/05/26/15346675t1h1a7f.jpg)
2017. aasta kevad oli Rapla korvpallile eriline: sel hooajal mängis Rapla meeskond esmakordselt meistriliiga finaalis. Rapla meeskond murdis Tartu korvpalliässad ja saavutas teise koha. Saadud positiivsete emotsioonide najal otsustas vald korvpalli eestvedaja Jaak Karbi ettepanekul nimetada Rapla korvpallipealinnaks. Otsuses väljendub selge hoiak seista korvpalli kui spordiala populariseerimise ja tervislike eluviiside eest.
/nginx/o/2023/05/26/15346661t1h97ae.jpg)
Kohvik Hollivuud kultuurimajas – burgerid kohalikust loomalihast, Hollivuudi vaarikalimonaad. Peakokk Sander Laks paneb kokku menüü, kuhu kuulub ka aasiapärane vokk ja värske salat Kaerepere külast.
Ööbiku gastronoomiatalu – peakokk Ants Uustalu koostab nii rabamatku kui ka mitmekäigulisi menüüsid.
Minna Sahver – agar-agariga tarrendatud metsamarjadest tehtud mahemarmelaad, mida leiab ka šokolaadises ümbrises.
LaCopita veini- ja õllebutiik – kohalikud tooted ja valitud veinid. Koolitused viivad laia maailma.
Tohi Distillery murakadžinn – 2019. aasta maitsedžinni tiitel, üks maailma neljast murakadžinnist.
Rabav Raplamaa Toode – rikkalik valik kohalikke tooteid, ka Nõiamäe põdrakanepist ja kuusevõrsetest mürflid ehk kakaoga kaetud marmelaad.
Artikkel ilmus ajakirjas 60+ jaanuaris 2021