Reisilugu arhiivist Muhumaa – väike mereriik kahe väina vahel, kus elavad särava ilumeelega inimesed

, ajakirjanik
Copy
Koguva küla hooned koos ristuvate külatänavate ja neid ümbritsevate kuni pooleteise meetri kõrguste kiviaedadega on arhitektuurimälestisena kaitse all.
Koguva küla hooned koos ristuvate külatänavate ja neid ümbritsevate kuni pooleteise meetri kõrguste kiviaedadega on arhitektuurimälestisena kaitse all. Foto: fotod: Thea Karin

Kuigi Saaremaale reisija tavatseb öelda, et sõidab praamiga Saaremaale, siis nii see ei ole, sest Tõll ja Piret silduvad ikka Muhu saarel Kuivastu sadamas.

„Muhu on vana korallrahude ja laguuni jälgedega saar Saaremaa ja mandri vahel,” ütleb mereajaloolane Bruno Pao. Ning lisab iseloomustuseks: „Kiivalt hoitud omanäolise kultuuri ja hoiakuga Muhu elanikud ehk lihtsalt muhulased kuuluvad teadlaste arvates Eesti ala vanema pärandkultuuri kandjate hulka. Neil on säilinud oma arhailise toimega rahvalaulud, keelemurre, hoolikalt hoitud kogukondlikud tavad ja särav ilumeel.”

Juba esimene samm Muhu saarel viib külastaja otse kai peal kokku Muhu mustrite, traditsioonide ja käsitööga. Kui Velli Saabas selles Muhu käsitöö esinduspoes ei istu parajasti kangastelgede taga ega koo Muhu siilikangast, siis on tal käes vardad. Nii mõnigi külastaja on sealt kaasa saanud puidust väikese kala püüdva mehikese, sest ka Muhu kooli puidutöökoja õpetajad on saarel loomingulised. „Hea tuju mehike,” ütleb selle suurtes värvilistes aluspükstes kalamehe kohta Velli, sest mehikesel on alati kala õnge otsas.

Kuigi Saaremaale reisija tavatseb öelda, et sõidab praamiga Saaremaale, siis nii see ei ole, sest laevad silduvad ikka Muhu saarel Kuivastu sadamas.
Kuigi Saaremaale reisija tavatseb öelda, et sõidab praamiga Saaremaale, siis nii see ei ole, sest laevad silduvad ikka Muhu saarel Kuivastu sadamas. Foto: Thea Karin

Muhu Inglid viivad une silmist

Kes autoga edasi sõidab, ei pea tormama, sest Urmas Viik on igavate teeäärte peletamiseks üles pannud Muhu Ingli nr 1. Muhu Ingel on Muhu kange naine „argine ja maine ja samas üksiolija” – sellisena troonib ta kõrgel toolil Muhu rahvarõivais. Kuigi tal on ka tiivad, ei ole tegemist ingliga, vaid kange Muhu naisega. Inglite eellugu viib Muhu juurtega Urmas Viigi ja Kadri Tüüri raamatuni, kuhu lisati Muhu kampsunite, tekkide ja seelikute elemente.

Muhu Ingel on Muhu kange naine „argine ja maine ja samas üksiolija” – sellisena troonib ta kõrgel toolil Muhu rahvarõivais.
Muhu Ingel on Muhu kange naine „argine ja maine ja samas üksiolija” – sellisena troonib ta kõrgel toolil Muhu rahvarõivais. Foto: Thea Karin

Liival ootab ees Muhu Ingel nr 2. Ka Muhu mehed ei taha naistest viletsamad olla, sest Vassli on moekas mies ja nagu Irena Tarvas kirjutab Saarte Hääles, on peatselt oodata ka Muhu Vasslide raamatut, kuigi kangeks saamine võtab neil aega: „Pire äbarik kut ta esteks olli, aga kasus kangeks meheks.”

Ingel nr 1 lähedusest saab pöörata otse Pädaste mõisa poole, mille müüride taga jalutas omal ajal kohale lennutatud Pavarotti ise, valge sall kaelas. See oli päev aastal 1998 ja raha koguti Muhu lasteaia toetuseks õhtusöögil, mille menüü koostasid tollane Olümpia hotelli peakokk Imre Kose ja Imre Sooäär. Kas tegemist oli Pavarottiga, jääb saladuseks, aga 1998 krooni maksnud pileti eest said gurmaanid nautida kõrgetasemelist õhtusööki kammermuusika saatel.

Pädaste mõisa külaline saab jalutada pargiteedel ja kiigata kaunisse aeda, kust tuleb head ja paremat nii silmale kui kõhule.
Pädaste mõisa külaline saab jalutada pargiteedel ja kiigata kaunisse aeda, kust tuleb head ja paremat nii silmale kui kõhule. Foto: Thea Karin

Praegune külaline saab nautida päikeseterrassi, jalutada pargiteedel ja kiigata kaunisse aeda, kus tuleb head ja paremat silmale ja kõhule. Härrastemaja suurejoonelises restoranis Alexander on menüü inspireeritud Põhjala saarte köögist, millele annavad oma nüansi nii Muhu enda tooraine kui ka värsked maitsetaimed otse aiast. Härrastemaja sisekujundus skulptuuride ja kõrgete lagede ning läbimõeldud detailidega on elegantne ja õhuline. Tõllakuuri toad kannavad saksakeelseid lähisaarte nimesid ja meenutavad aega, kui Pädaste rüütlimõisa tunti nime all Peddast, millest, kui terasemalt vaadata, leiab ka mõne 15. sajandist pärit müüriosa.

Kuulsad jaanituled ja kaikahüpe

Muhu saare peatee viib Hellamaani. Kes ei teaks Hellamaa jaanitulesid, kus Tihuse peremees on kaskedega kaunistatud vankrites hobustega kohale toonud ka külalisi Lätist ja kus tants käib hommikuni, nii et murust enam midagi järel ei ole. Pilte Hellamaa kirikust jaanitule taustal lisandub igal aastal.

Kes ei teaks Hellamaa jaanitulesid, kus tants käib hommikuni, nii et murust enam midagi järel ei ole.
Kes ei teaks Hellamaa jaanitulesid, kus tants käib hommikuni, nii et murust enam midagi järel ei ole. Foto: Thea Karin

Piirilt metsade vahelt leiab Muhu Seikluspargi. Siin kohtab Triinu Vokki, kes kange saare naisena „toidab ära seitse last ja mehe pealekauba”, kui vaja ja maanaisele kohaselt ei kohku tagasi ühegi töö ega raskuse ees. Peale pargiga tegelemise on ta vabatahtlik teraapiakoerajuht ja metsa vahel on koerte haridusrada. Koeraomanikud on siia tee leidnud.

Seikluspargi rajal motiveeritakse kõiki, et nad saaksid kaasa rohkem enesekindlust ja tahaksid uut proovida. Instruktorid aitavad turnijad üle ka rasketest kohtadest ja toovad nad alla.
Seikluspargi rajal motiveeritakse kõiki, et nad saaksid kaasa rohkem enesekindlust ja tahaksid uut proovida. Instruktorid aitavad turnijad üle ka rasketest kohtadest ja toovad nad alla. Foto: Thea Karin

Ronimisradade juures on kõige põnevam ööronimine. „Eestlane tahab istuda õhtul omaette ja raske on gruppe ööronimiseks pimedasse metsa meelitada,” naerab Triin. Margo ja Kristjan jälgivad tähelepaneliku pilguga ronijaid, et neid õigel ajal abistada. „Motiveerime kõiki, kes siia tulevad, et nad saaksid kaasa rohkem enesekindlust ja tahaksid uut proovida. Instruktorid aitavad turnijad üle rasketest kohtadest ja toovad nad vajadusel alla. Mõnele meeldib allasõit nii väga, et jääkski õhusõitu tegema”.

Kui Saaremaal Orissaares käiakse vaatamas, kuidas ümber tammepuu jalgpalli mängitakse, siis üle Eesti on hakanud levima teade Karjamaa kümnevõistlusest. Tegemist on eksperimentaalse, mõnusalt ekstreemse ja maalähedase tõlgendusega traditsioonilisest kergejõustiku kümnevõistlusest. Ainult tõkkejooks on üle kadakate, 60 meetri jooks toimub puupakkudelt, paigalthüpe tehakse saepurusse, kivi heidetakse kiviaeda, hüpatakse karjapoissi, 300 meetri jooks on võsajooks, heidetakse saepuruseibi, hüpatakse kaigast ja visatakse malakat, tuhande meetri jooks finišeerub merre. Idee sündis sellest, kui Pallasmaa külast pärit poisike Koit proovis koduõuel oma iidoli Erki Noole järgi alad ise läbi teha ja kasutas selleks looduses saada olevat. Kümnevõistlus sai alguse sünnipäevapeost, kui Koit kutsus sõbrad kümnel alal võistlema. Aastal 2020 võeti mõõtu juba kolmandat korda.

Elav Koguva küla pole muuseum

Koguva küla hooned koos ristuvate külatänavate ja neid ümbritsevate kuni pooleteise meetri kõrguste kiviaedadega on arhitektuurimälestisena kaitse all. Tegemist ei ole muuseumiküla, vaid elava külaga, kus igas talus toimetatakse. Sageli satuvad aga kiviaedadest, sammaldunud rookatustest ja kiviaedadel „vanaduspuhkust” pidavatest paatidest lummatud külastajad eneselegi märkamatult kellegi taluõue. Seega on lisandunud sildid, kus palutakse eraelu austada.

Koguva ei ole muuseumiküla, vaid elav küla, kus igas talus toimetatakse. Sageli satuvad aga kiviaedadele „vanaduspuhkust” pidavatest paatidest lummatud külastajad eneselegi märkamatult kellegi taluõue.
Koguva ei ole muuseumiküla, vaid elav küla, kus igas talus toimetatakse. Sageli satuvad aga kiviaedadele „vanaduspuhkust” pidavatest paatidest lummatud külastajad eneselegi märkamatult kellegi taluõue. Foto: Thea Karin

Paiku, kuhu sisse astuda, Koguvas jagub. Esimene on Tooma talu, kus 1922. aastal sündis Juhan Smuul, kelle kauge esiisa oli vabatalupoeg Hanske. Smuuli looming on tihedalt seotud kodukülaga. Tema Muhu jutud, kombed ja uskumused lummavad kirjandussõpru veel tänagi. Tema looming on eriti värvikaks teinud koduküla meremeeste uskumatult sentimentaalsed ja muhedad laulud. Meenuvad ka Smuuli loomingu ainetel valminud filmid, mida saab Lux Expressi videoprogrammi vahendusel ikka ja jälle nautida. Kes meist ei teaks kultusfilmiks saanud ja Muhus üles võetud filmi „Siin me oleme”?

Filmis „Siin me oleme” kiitis ­peremees ­suvitajatele: „Köikse suuremad kadakad oo meitel, köikse suuremad kivid oo meitel.”
Filmis „Siin me oleme” kiitis ­peremees ­suvitajatele: „Köikse suuremad kadakad oo meitel, köikse suuremad kivid oo meitel.” Foto: Thea Karin

Sisse saab astuda vanasse koolimajja ja Välja tallu, kus on Muhu rahvarõivad, või kaunisse Kunstitalli, kust talvekuudelgi saab Muhu meistrite käsitööd osta.

Koguvas võib eri paigus kohalikke roogasid nautida, ka ööbida. Kõige uuem ja ehk ka luksuslikem on Bottégran, kus 2020. aastaks valmis kaks ujuvmaja ja saun otse kaluripaatide kõrval.

Muhu saare keskpunktis asub maailma väikseim vallamaja. „Veidi kitsas, aga see-eest hubane,” ütleb vallavanem, kel oktoobrikuus, kui vallal täitus 30 aastat, saab vallavanema ametis oldud kümme aastat.

Kui 1990. aastal taastati valla õigused, sai viimasest külanõukogu esimehest Jüri Räimest esimene vallavanem. Kuigi Muhus pole kiiret arengupuhangut, siis praegune vallavanem Raido Liitmäe on uhke selle üle, et raudne järjekindlus on kaasa toonud Eesti mõistes erandliku vallakodanike kasvu, inimesi tuleb üha juurde. Sünnipärane põlvest põlve kestnud sihipärasus ja töökus on kasvatanud muhulaste eneseteadlikkust. Vallavanem lisab, et kui Muhu vald oleks sunnitud Saaremaaga ühinema, siis oleks Eesti esimest mässu näinud.

Kippe roosa ja uhked meeste kindad

Keset Liiva küla on Muhu Käsitööseltsi „Oad ja Eed” Muhu käsitööpood. Selle loomisest saadik 2006. aastal leiab laua tagant Asta Sepa, vardad käes. Neid ta ei saagi käest ära panna, sest ainuüksi meeste kirjusid kindaid ootavad tellijad terve aasta. Tema teeb seda päris käsitööd, ütleb ta, väikeste varraste ja õigete mustritega. Tumepunane, oranž ja Muhu roosa. Meeste kindad on palju uhkemad. Nemad peavad nagu linnuriigis ennast näitama.

Muhu Käsitööseltsi loomisest saadik 2006. aastal leiab Liivalt käsitööpoe laua tagant Asta Sepa, vardad käes. Neid ta ei saagi käest ära panna, sest ainuüksi meeste kirjusid kindaid ootavad tellijad terve aasta.
Muhu Käsitööseltsi loomisest saadik 2006. aastal leiab Liivalt käsitööpoe laua tagant Asta Sepa, vardad käes. Neid ta ei saagi käest ära panna, sest ainuüksi meeste kirjusid kindaid ootavad tellijad terve aasta. Foto: Thea Karin

„Muhu sukale tuleb peale kududa linnud, lilled ja litsid,” ütleb Asta, „aga ka kaamelid ja neegripoisid-tüdrukud, inimesed igatpidi.”

Peale selle on Muhu tikand väga nõutud asi. Uutest esemetest ostetakse kõige enam Muhu triibukangast kikilipse, mida valmistab Muhu põhikooli eesti keele õpetaja Ülle Kuusk.

Üks eriline Muhu värv on Kippe roosa ehk Munska roo­sa, talu järgi, kus seda värvi olevat esimesena tehtud. Asta teab rääkida, et varem toodud värve Rootsist ja Kallaste mehed, kui tõid muudki salakaupa, võtsid naistele ka värve ligi. Munska peremeeste järgi sai tast Munska roosa. Et õiget värvi saada, värvitakse Muhus seda alati ise.

„Tore on töötada inimestega, kes on julged,” ütleb Piret Puppart, kes on Eesti moedisaini kaante vahele pannud. Ta peab end ideede, mõtete ja väärtuste hoidjaks ja on andnud põneval viisil Muhu mustritele julged väljundid. Nii mõtlevad ka Triinu Traumann ja Piret Lember ning Gea Promet ja Pille-Riin Luht, kes stuudiotes Muhumuster, Pireti Pätikamber ja MuRu Craft loovad vanade mustrite põhjal uusi kooslusi, panevad värvid ja mustrid uuel viisil kokku.

Muhu naised teevad päris käsitööd, väikeste varraste ja õigete mustritega. Värvidest olulisimad on tumepunane, oranž ja Muhu roosa. Piret Lember enne moeetendust veel viimast lihvi andmas.
Muhu naised teevad päris käsitööd, väikeste varraste ja õigete mustritega. Värvidest olulisimad on tumepunane, oranž ja Muhu roosa. Piret Lember enne moeetendust veel viimast lihvi andmas. Foto: Thea Karin

Stuudiote lähedal on Muhu pastoraat, mille suvise restaureerimise käigus on välja tulnud palju põnevat, nii ehitusmeetodite kui ka esemete kohta. Pärast kiire traadita internetivõrgu ja kodukontorite kasvu on pastoraadi kemps kõige ilusam koht. Selle uksele on kirja pandud targad sõnad: „Aeg on inimesele kõige parem nõuandja.”

Mulkidel ei ole „munukest”

Inera Tarvisel on palju tiitleid, aga kõige õigem on ehk lihtsalt öelda, et tema ongi see, kes Saarte Hääles muhulaste ja nende tegemiste kohta kirjutab ja seda õiges muhu keeles. Koos Kadriga räägivad nad ka sellest, et Muhul on päris oma hümn. Hümniks nimetavad muhulased ise Lõetsa Matsi Peetri tehtud Muhu laulu, „mis inimestel igakordas vie silma ­tuob ja ihukarvad püsti aab”. Selles laulus on ka kõik kolm sõna, kõige kenamaks osutus „munuke”. Laul algabki sõnadega, et mulkidel ei ole munukest (tähendab tunnussõna „kena”). Kuulata saab neid laule nüüd ka plaadi pealt, mida esitleti 2020. aasta veebruaris Koguva Vanatoas ehk Muhu kõige suuremas majas.

Muhu keel

Muhu keel kasutab palju o-sid ja a-sid. L-täht on tugevam. Lauselõpud kaovad ära.

Segadusse ajavad vastuolulised kordused, nagu „jah-jah”, „ei” või „ei, jah-jah”.

Tüüpilised väljendid: „Miks ta siis pole.” „Jääge munukseks!” on kasutusel hüvastijätuna. „Munuke” tähendab pai, armas, tore.

Väljendite tähendustest ei pruugi mandriinimene aru saada. „Isa tegi elule otsa peale.” See ei tähenda, et keegi oleks surma saanud. Majale tehti lihtsalt juurdeehitus.

Mõnikord ei pruugi muhulased isegi üksteisest aru saada, sest saare eri osades kasutatakse oma sõnu.

Muhulaste mahlakas huumor: Perenaine peielauas, tema kõrval tühi koht kadunukese jaoks. „Neid mehi võiks ju veel pidada, aga kes jõuab neid haudu korras hoida.”

Muhulane räägib

Naabrimees helistab: „Sinu koer on meie aias.” See vastab: „Ää aa, aa ää.” (Mis sa ajad, aja ära).

Eesti ühe vanima kivikiriku juures on vaatamist väärt vaikselt 2015. aasta jõulude ajal ümber kukkunud 300aastane saar. Pastoraadis on sellest palju fotosid, sest saarest tehti mälestusnäitus, kuhu kõik said pilte saata. Kõige ilusam eksponaat tuli kunstiakadeemia tudengilt Miina Petersonilt, kes oli vana saart maalinud. Nüüd on see majja kõikidele vaatamiseks välja pandud. Silmailu on palju ka kiriku juures ja saare taga asuvas roosiaias. „Muhulastel eksisteerib kaks lille,” selgitab Irena, „roos ja ätses ehk karikakar.” Ätses on see, mis ise kasvab, ja roos kõik see, mis istutatakse või tehakse. Naised ei tiki susse, vaid roosivad pätte. Roosideks võib pidada kõike ise maha pandut, olgu see liilia või piparmünt, ka iisop, kui ta on istutatud, tähendab, et on roos. Seega räägib see vastu torisejatele, juskui oleks aias roose liialt vähe.

Janek Vapper, kes on terve elu puidust asju nikerdanud, on lisanud rooside vahele puust pingid. Selle mehe tunneb Liival kergesti ära, sest Janek sõidab ringi ise meisterdatud kolmerattalise puidust sõiduvahendiga, mille juures kasutas tervelt kümmet erinevat puitu. Pinkidele on mahtunud kõikide Muhu valla külade nimed. Igas vallas on leida erilist arhitektuuri, mille kujundasid nii kaupmehed, sõdalased kui ka rändtöölised.

Erilised on ka Muhu kaunid aiad, nagu Jüri-Jaani Talustuudio 7 Tuule Aed Lõetsa külas; või portselaniaed, mis sai sellise nime põhjusel, et perenaine Riima Randviir maalib kulla ja karraga imelist portselani, loob võrratuid taimekooslusi ja saab hästi läbi ka varestega.

Riima portselaniaed sai sellise nime põhjusel, et perenaine Riima Randviir maalib kulla ja karraga imelist portselani, loob imelisi taimekooslusi.
Riima portselaniaed sai sellise nime põhjusel, et perenaine Riima Randviir maalib kulla ja karraga imelist portselani, loob imelisi taimekooslusi. Foto: Thea Karin

Saarel korjati mööduvatelt kaubalastidelt makse ja turvati Väikese väina mereteeed, aga korraldati ka röövretki naabermaadele. Nii on Muhu üks sümbol juba rohkem kui tuhandeaastane kiire manööverdamisvõimalusega meresõiduk uisk. Praegu seilab uisk Moonland Kuivastu nime all Kesselaiu ja Virtsu vahel. September tõi kaasa uudise: Mihkel Jürissoni juhtimisel leiti merepõhjast viimane Muhus ehitatud uisk (1910).

Kus põõsa all see aeg puhkab?

Kuigi Muhu vallavanem ütleb vestluse käigus, et tema küll ei tea, millise põõsa taga see aeg puhkab, mängib Saare logos aeg põhirolli – „Saar, kus aeg puhkab”. Siin räägib meri ja elab ilu. Mitte ilmaasjata ei laulda: „Kui sa seda ei usu, tule-tule vaatama!”

Muhulastel on jälle kiired ajad, sest oktoobris tähistab Muhu vald 30. sünnipäeva. Kujundusjuht Reine Uspenski kutsus muhulasi peosaali kaunistamiseks tutte valmistama ja jagas humoorikaid soovitusi, kus iganes tutitegemisega oma vaba aega sisustada saab: praami- või poesabas, puhkepausi ajal, jahil looma passides või arsti juurde vastuvõttu oodates. Tutte võivad teha sportlased, ehitajad, suvitajad, jahimehed, lapsed, mehed, naised. Sest Reine Uspenski teab: „Muhulane põle ju arjun mitte, et ta istub niisammati, käed vagusi. Nie piavad taal ju ühtejuoni köima kut veskitiivad.” 

Kõhutäis

Pädaste rüütlimõisa tunti nime all Peddast, millest, kui terasemalt vaadata, leiab ka mõne 15. sajandist pärit müüriosa.
Pädaste rüütlimõisa tunti nime all Peddast, millest, kui terasemalt vaadata, leiab ka mõne 15. sajandist pärit müüriosa. Foto: Thea Karin

Soe õlut on muhulaste magustoit. See on õllesupp, mis keedetud õllest, piimast ja kuhu lõigatakse sisse hapuleiva või sepiku tükke. Seda saab ehk maitsta Tihuse Hobuturismitalus või Hellamaa külakeskuses.

Hapurokk valmib hapendatud kartulitest, millele üks kohvik ­ongi Muhu kohvikute päeval spetsialiseerunud.

Muhu leib. Liiva pagaritöökojast veidi aega järjekorras seismise järel just ahjust tulnud leib. Liiva poe riiulitel leiab kaunilt pakendatud Muhu leiva. Müüakse seda üle Eesti, aga kohapeal on leival ikka kõige õigem mekk, arvab ka vallavanem.

Muhu liha. Liiva kaupluses on Muhu liha tarvis oma kapp, kus pakkumine varieerub.

Muhu mesi. Suurem osa meest valmib Muhu saarel, väiksema osa järele läheb mesinik Aimar Lauge paadiga Kessulaiule. Sealt tuleb eriline mesi, mille paakspuusisaldus ei lase sel kiirelt ­kristalliseeruda.

Muhu õlut on üheksat sorti. Kõik nimetused on seotud Muhu sündmuste, traditsioonide või muistenditega. Tasub vaadata nende kohuleheküljele, kust saabki teada, miks on õlle nimi Jääräim või Püerpäits. Muidugi on olemas ka Must Mart.

Muhu vein valmib küll Kuningaste külas Saaremaa veinitehases, aga selle looja Maria Kaljuste sai inspiratsiooni just omaaegsest „Muhu lauaveinist”. Aroonia-õunavein kannabki nime „Muhu”.

Suvel tehakse Liiva külas välitoidukohas Muhu Pitsaahi kohalikust toorainest Muhu pitsat.

Pädaste mõisa restoranis, mis sai nime Alexander Buxhoevedeni järgi, toob iga peakokk menüüsse oma arusaama Põhjala saarte köögist.

Restoran Koost Liival jääb lahti ka talveks, nädala sees kella neljani, nädalalõpul pikemalt.

Kuivastu sadama kohvik on samuti talvel avatud.

Muhu rahvarõivas

Muhu meestekindad on naiste omadest palju uhkemad. Nemad peavad nagu linnuriigis ju ennast näitama.
Muhu meestekindad on naiste omadest palju uhkemad. Nemad peavad nagu linnuriigis ju ennast näitama. Foto: Thea Karin

Muhu rahvarõivad on erkude värvide poolest laialt tuntud, nagu ka omanäolised värvikombinatsioonid, kus oranž on roosaga koos. Muhu roosa on samuti eriline värv, mida tuleb ise värvida. See kannab nime Kippe roosa või Munska roosa talu järgi, kus nii esimesena värvima hakati.

Muhus on oluline, et pruudipõll ja tanu ning naise põll ja tanu on kooskõlas. Pruudipõllel on suur männamotiiv (kaheksa tipuga rist, keskel muutuva mustriga) nagu ka kõrgel tanul. Naise põllel on alläär ehk alasi ristpistes tikandiga ja tanuks on väike laevuke.

Pikad kitsad kõladega kootud vööd on vastupidi mandri kirvivööle Muhu traditsioon. Kõlad on õhukesed siledad plaadid aukudega lõimelõngade jaoks. Mitu kudumistehnikat annavad peaaegu piiramatud võimalused luua mustreid ja struktuure.

Muhu tikand

Muhu mustreid maalitakse portselanile, trükitakse kodutekstiilile, isegi kalossile ja kummikule, rääkimata mobiili- või sülearvutikotist. Muhu sukki aga võib pidada maailma kudumiskultuuri üheks värvikaimaks leheküljeks: need on kootud väga tihedalt, väga keeruliste mustritega, väga peenikesest lõngast. Muhu seelikutriipu jagub ka Muhu ustele.

Irena Tarvis iseloomustab

„Muhulane ju vihub seda ilu tiha nõnna, et vähä põle. Kui taal just kogemata kombel põle mõlemad kääd vassakud mitte ja kõik sõrmed peidlad, siis midad uhked ja kenti oo taa oma eluaegas kohe kindlaste valmis tein.”

60+ soovitab

Klassika

Muhu linnus ehk maalinn on üks viiest muinasaja lõpu linnusest.

Liiva kirik ja pastoraat, üks vanimatest säilinud kivikirikutest Eestis.

Pädaste mõis (restoran Alexander). Külastajat ootab päikeseterrass, rajad pargis ja suur aed, kus saab vaadata, mida kõike mõisas kasvatatakse nii kõhule kui ka silmale.

Maailma kõige väiksem džässifestival on Muhus – Juu Jääb.

Koguva küla: Tooma talu – Juhan Smuuli talumuuseum, Välja talu – Muhu rahvarõivad ja vana koolimaja, kõige paremini säilinud küla­ansambel Eestis. Muuseumis on koopia ainukesest keskaegsest eestlastele antud vabaduskirjast, milles märgitud Hanske talu kohustused: ta peab pidama ratsakäskjalga Soneburgi (Maasilinna) ordufoogti jaoks, maksma 6 marka hõbedas ja andma aastas ühe kostituse foogti kaaskonnale.

Muuseumi koduleheküljel leib info uuenevate näituste kohta: muhumuuseum.ee

Muhu lambanahatöökoda Liival, käsitööpoe kõrval.

Piiri kangakudula Piiri külas.

Muhu veinitalu Vahtraste külas.

Muhu jaanalinnufarm.

Lõunaranna sadam, Simiste küla – looduslikult soodsa asukohaga väikesadam (kohti 55 alusele), majutus ja toitlustus, kohvik.

Muhu väina regatt – Eesti vanim purjeregatt, merepidu, mis 2021. a ootab 64. starti.

Uued vaatamisväärsused

Urmas ja Mari Viigi galerii Kuivastu mõisa endise juurviljaaia alal.

Muhu Inglid nr 1 ja nr 2

Liiva pastoraat – wifi kasutuspunkt ja ­kodukontor.

Muhu aiad – Portselani aed, Levalõpme küla; 7 Tuule Aed, Lõetsa küla, Arusaadu aed, Rinsi küla.

Muhu seikluspark, Piiri – 8 raskusastet, kokku 1200 m pikk. Väga abivalmis noored kaastöötajad, kes oskavad aidata igaüht, kes end üle hindab.

Muhu SUP, Kallaste.

Moefestival „Ilu elab. Eput päe”. Teist aastat esitavad moekunstnikud traditsioone uuendades põneva ja värvika moesõu, avatud on töötoad. Üheksa kollektsiooni seas kaks meestele.

Sirka Nõiapood, kust leiab imelisi ja salapäraseid asju.

Muhumuster, Pireti Pätikamber ja MuRu Craft – stuudiod jagavad ruume Liival lasteaia hoones. Sealt leiab põnevalt kujundatud traditsioonilisi mustreid uudsetes variatsioonides.

Muhu Portselan – ateljee Paenase külas.

Karjamaa kümnevõistlus Pallasmaa külas.

Liiva roosiaed koos vallapinkidega kavandatud viridarium’i (hiliskeskaegne iluaed koos viljapuuaiaga) eeskujul.

Botténgarni ujuvmajad ja saun – 2020. aastal valmis kaks ujuvmaja, mis on randunud sadamasse otse kaluripaatide kõrvale.

Uisk Moonland teeb lõbusõite veel kuni detsembrini.

Loodusesse – Muhu pangad

Kessu pank Kessulaiul.

Üügu pank – saab näha, mis on murrutuskuplad. Suurim ja kaunim Muhu pankadest.

Püssina pank Lõetsa külas.

Artikkel ilmus ajakirja 60+ 2020. aasta oktoobrinumbris

Tagasi üles