Kevadisest umbrohust saab maitsva ja vitamiinirikka roa

Karulaugulehti on segamini aetud maikellukese ehk piibelehega, samuti surmavalt mürgise sügislille lehtedega. Pildil on vasakult karulaugu, piibelehe ja sügislille lehed. Foto: Shutterstock

Läbi aastatuhandete on söödud just neid toiduaineid, mida loodus parasjagu pakub. Talvel rohkem valku, seemneid ja vilju, kevadel aga rohkem rohelisi taimi.

Kevadel kõik puhastub, ärkab ja taastub. Peale rõõmu tärkavast loodusest pakuvad esimesed looduslikud söögitaimed meile, pikast talvest väsinuile, väärtuslikke vitamiine ja mineraalaineid. Nad on nagu kingitus ajaks, kui peenral veel suurt midagi ei kasva.

Rohelisi taimi peetakse kõige toitainerikkamaks toiduks. Sealt saab kõiki teadaolevaid vitamiine ja mineraale, klorofülli ja karotenoide, antioksüdante ning aktiivseid ensüüme.

Juba varakevadel kasvavad aias umbrohuna naadid, nõgesed, maltsad, vesiheinad ning põllul ja metsas tärkavad karulaugud, nurmenukud, võililled, kuusekasvud, jänesekapsad.

Aias pistavad nina välja murulauk, küüslauk, talisibul ja petersell, suurepärane vitamiini­rikas toit kas niisama toorelt või lisatakse need toidule pärast kuumtöötlemist.

Värske ja mahlane

Värsked maltsalehed on head salatiks ja smuutiks. Maltsalehed on meie kodune spinat. Vesiheinad on äärmiselt mahlased ja õrna maitsega taimed. Jänesekapsaga sobib retseptides asendada hapuoblikat. Kuusekasvud on maheda ning huvitavalt hea maitsega. Nendega saab kevadist vitamiinipuudust leevendada. Noored helerohelised kasvud sobivad suurepäraselt hommikuse smuuti ja salati sisse või siis lihtsalt suhu pistmiseks. Need on meeldiva hapuka maitsega ja head C-vitamiini allikad.

Taime esimesed väikesed lehed on toitainete poolest kõige võimsamad, neis on kõik elu alustamiseks vajalikud ained. Sinna on paisatud kogu juurtes säilinud energia, et alustada uut tsüklit ja varustada taim eluks vajalikuga.

Korjata tuleks taimi päikesepaistelise ilmaga ja puhtast loodusest, eemal tiheda liiklusega autoteedest. Kevadiste lehtede hoidistamiseks võib kasutada sügavkülmikut või lehti kuivatada. Kuivatatud lehed võib peenestada ja valmistada maitseainesegusid, lisades kuivatatud ürte (petersell, till, aed­harakputk).

Toiduks vali noored lehed, pese jooksva vee all, nõruta ja tükelda vahetult enne toiduks kasutamist.

Kõiki neid rohelisi lehti võib kasutada omlettide valmistamisel maitserohelise asendajana. Blanšeeri rohelised lehed kergelt, haki ning sega soola ja pipraga maitsestatud lahtiklopitud munamassi hulka. Valmista omlett pannil või ahjus.

Samuti sobivad need maitsevõide ning kohupiima- ja kodujuustumäärete/-salatite valmistamisel. Sel juhul soovitaks rohelised lehed kergelt blanšeerida ja hakkida. Karulauku kasutaksin pigem töötlemata kujul värskelt või külmutatult.

Rohelised lehed annavad toidule rohelise värvuse, näiteks kartulipudrus või rohelise majoneesi valmistamisel, samuti hakkmassides ja pirukatäidistes.