Nurmenukk on kevadine vitamiinisalv

Toivo Niiberg
, Räpina aianduskooli õpetaja
Copy
Nurmenukud.
Nurmenukud. Foto: Shutterstock

Eri rahvad on uskunud, et nurmenukul on maagilised võimed. Eestlased näiteks on heinategemise aegu viinud vete-emäle kolm kanavarvast, et vihm kuivale heinale liiga ei teeks. Nurmenuku õitsemise aeg olevat ka õige kartulipanekuaeg.

Ravimtaimena tunti nurmenukku juba antiikses Kreekas, kus ta oli kaheteistkümne jumala lill. Vanad eestlased uskusid nurmenuku ravijõudu, kuid korjasid vaid õiekroone. Õitega raviti rinnahaigusi, jooksvat ja isegi rõugeid.

Nurmenuku ja kassikäpa õisi ja lehti kuivatati koos tubakalehtedega ning tubaka parkimisel jäeti tubaka hulka. Pidi tubakale head lõhna andma ja rindadele pehmem olema kui paljas tubakas.

Seda, et nurmenukutee köha vastu aitab, kinnitab nüüdnegi arstiteadus. Raviva toimega ained on saponiinid. Kõige enam on neid juurtes, kuid ka õites ja lehtedes. Kuulus loodusravi austaja pastor Kneipp pidas ­tõhusaks reumaravimiks 1–2 tassi nurmenukuteed päevas, mis lisaks tugevdavat ka südant.

Nurmenuku raviomadused

Õies sisaldab köharavimit just roheline osa. Seepärast on vale noppida ja kuivatada vaid kollaseid õiekroone. Niisiis raviks tarvitatakse lehti, õisi, juuri. Õitsemisaeg on mais-juunis. Lehti kogutakse õitsemise ajal. Juured pestakse pärast väljakaevamist kolme veega, tükeldatakse ja kuivatatakse aeglaselt välisõhus, seejärel kuivatis 40–60 kraadi juures. Juured muutuvad hallikaspruuniks, on kannikesetaolise lõhnaga ja maitselt mõrkjad.

Lehti kuivatatakse kiiresti ja kõrgel temperatuuril (100–120 kraadi), siis säilivad lehtedes vitamiinid kuni 80 protsendi ulatuses. Aeglane madalal temperatuuril kuivatamine vähendab lehtede ja õite kvaliteeti.

Üheaastasel säilitamisel ei vähene lehtede vitamiinisisaldus kuigivõrd. Nurmenukk on C-vitamiini sisalduse poolest tšempion. Seepärast aitaks nurmenukk kevadel igaüht üldise väsimuse ja loiduse vastu, nägemise nõrgenemise ja naha ainevahetushäirete vastu. Rahva­meditsiinist tuntud “verd puhastav tee, mis talvel kogunenud kahjulikud ained kehast välja ajab ja elu uuendab”.

C-vitamiini tšempion

Nurmenukk on üks vähestest taimedest, mis säilitab C-vitamiini kuivatamisel, soolamisel ja marineerimisel. Nurmenuku lehed on C-vitamiini poolest äärmiselt rikkad. Niisama suurt C-vitamiini sisaldust on leitud ainult mõne kibuvitsaliigi marjades. Samuti sisaldab maapealne osa karotiini ja E-vitamiini. Lehed sisaldavad 2 protsenti saponiine.

Nurmenukk on rikas park­ainete poolest, seal on antotsüaniide ja flavonoide. Suurem osa flavonoide on lehtedes. Juured sisaldavad 10 protsenti saponiine, lehed 2 protsenti. 100 g taime rohelist osa sisaldab 3,8 mg boori, 3,7 mg titaani, 0,7 mg niklit ja 0,5 mg vaske.

Nurmenukku saab ka ise kasvatada

Madalmaades kasvatatakse nurmenukku nii toidu- kui ilutaimena. Harilikust nurmenukust on aretatud ka aedvorm ja mitu hübriidset sorti. Hariliku nurmenuku seemneid võib külvata kevadel ja sügisel. Sügisesel külvil võib külvata otse kasvukohale, rehitseda seemned korralikult mulda ja jätta need sinna talvituma. Kevadel on hea külvata seemned esmalt potti, panna nad koos potiga kolmeks nädalaks viiekraadisesse külmkappi. Pärast seda tuua pott sooja kohta (13–16 kraadi). Õue võib istutada siis, kui seemikud on piisavalt suured. Taimed õitsevad järgmise aasta kevadel aprillis-mais.

Tagasi üles