Iga naise menopaus on ainulaadne
Kuna oodatav eluiga on pikenenud võrreldes mitmesaja aasta taguse ajaga, kogeb enamik naisi menopausi üleminekut ja nad veedavad märkimisväärse osa oma elust menopausi faasis.
Menopausi üleminek hõlmab hulgaliselt füüsilisi, endokriinseid ja psühholoogilisi muutusi, mida mõjutavad etnilised, psühholoogilised ja sotsiaalkultuurilised tegurid.
Iga naise kogemus menopausi üleminekul on ainulaadne ja kõigile samasugune lähenemine sümptomite juhtimisele ei toimi.
Naise elukaart
Peamine on kohe oma tervis sihikule võtta ja anda parim, et probleeme ennetada. Teha kõik, mis võimalik, et olla maksimaalselt terve. Nii palju, kui on inimese enda võimuses.
Meie kultuuriruumis ja meditsiinis jaotatakse naise elukaart menopausi seisukohast pärast lapseiga järgmiselt. Premenopaus on aeg enne muutusi kehas. See on nn tavaline aeg. Perimenopaus algab siis, kui viimane regulaarne menstruatsioon on möödas. Peri tähendab ümber. See on aeg, mida üldjuhul tuntakse menopausina – kuumahood, unetus, depressioon. See on hormoonide kõikumise aeg.
See aeg kestab statistika kohaselt 4–8 aastat. Östrogeenide tase nn lainetab siis tugevalt, eriti suured on muutused 1–2 aastat enne lõplikku menopausi. Need muutused võivadki põhjustada kuumahoogusid, öist higistamist, uinumisraskusi, tujukõikumisi, vaginaalset kuivust, osteoporoosi jne. Viljakus langeb, aga see on siiski veel olemas. Vahel algab perimenopaus psühholoogiliste põhjuste tõttu – suur stress, haigete hooldust vajavate lähedaste eest hoolitsemine, lapselaste sünd, laste lahkumine kodust ehk tühja pesa sündroom. Menopaus algab siis, kui enam rohkem menstruatsiooni ei tule. Postmenopausiks loetakse seda, kui 12 kuud enam menstruatsiooni pole olnud.
Menopausi sümptomid
Naised on läbi aegade mitmesuguseid menopausi sümptomeid kogenud. Loetelu ei tähenda, et kõikidel need on või tulevad. Mõnel naisel ei pruugi olla mitte ühtki sümptomit. Teine kogeb mõnda üksikut.
Naised on tundnud menstruatsiooni ebaregulaarsust, lühemaid menstruatsioone, düsfunktsionaalset emaka veritsemist, vaginaalset kuivust ja atroofiat ehk kõhetumist, energiapuudust, liigeste valulikkust ja kangust, seljavalu, rindade suurenemist ja/või valulikkust, südamepekslemist, peavalu, uimasust, sügelevat, kuiva, õhenevat nahka, rosaatseat, kaalutõusu, põiepidamatust, uneprobleeme, kuumahoogusid ja öist higistamist, ärevust, depressiivsust, tujukõikumist, mäluhäireid ja keskendumisraskusi.
Uuringud näitavad, et naistel tekib veresoonte koronaarhaigus hiljem kui meestel ning selle risk tõuseb kiiresti menopausi ajal ja järel, põhjuseks on vanus, unepuudus ja uinumisraskused, rohkem depressiooni, östrogeeni kaitsev toime kaob.
Luustik ja lihased
Luu- ja lihasmassi kadu võib olla menopausi ajal suur probleem. Minnesota Ülikoolis tehtud uuringud näitasid, et lihasrakud hakkavad kaduma koos östrogeenitaseme langusega. Kui lihasmass väheneb, väheneb ka tugi, mida lihased pakuvad selgroole, liigestele ja teistele luudele.
Väga tähtis on teha jõuharjutusi, et lihasmassi säilitada. Kes veel ei usu, siis siit lähtub otsene teaduslikult tõestatud vajadus füüsilise treeningu järele. Kehakaalu kandvad harjutused, näiteks kõndimine, mõjutavad otseselt jalgade, puusade ja lülisamba luid, aidates aeglustada ka mineraalainete kadu.
Luu on eluskude ja selle tervena hoidmiseks lagundab keha vana luu ja asendab selle uue koega.
Luumassi suurenemine peatub umbes 30. eluaastal. Mida suurem see selleks ajaks on, seda aeglasemalt kaob. Inimese 40. ja 50. eluaastatesse jõudes võib luu laguneda rohkem, kui organism luud taastab. Luude hõrenemine võib soodustada osteoporoosi, luude nõrgenemist, mis omakorda võib põhjustada luumurde.
Östrogeen mängib luumassi reguleerimises tähtsat rolli, pärast menopausi võib luumass järsult vähenema hakata, kui tingimused selleks on soodsad. See ei tähenda kindlasti aga seda, et kõikidel nii juhtub, inimesed on kõik erinevad. Naiste luumass väheneb uuringute kohaselt märksa kiiremini kui meestel.
Kui luukude väheneb, muutuvad luud hapramaks, inimese pikkus lüheneb, lihased kaotavad tugevust, vastupidavust ja painduvust, väheneb koordinatsioon, stabiilsus ja tasakaal. Seepärast on oluline hoida oma lihaseid piisava füüsilise treeninguga toonuses juba varasest noorusest saadik. Treenimisega võib aga alustada igas eas ja see annab alati tulemusena parema tervise.
Uuringud näitavad, et östrogeen aitab vähendada põletikku kehas. Kuna hormooni tase menopausi ajal väheneb, kogevad paljud naised valu suurenemist. Selle valu suhtes eriti vastuvõtlikud piirkonnad on liigesed, põlved, õlad, kael, küünarnukid ja käed.
Mayo kliiniku nõuannete kohaselt võib iganädalane 150 minutit kestev vähese mõjuga aeroobne treening, näiteks kõndimine, leevendada menopausi ajal levinud liigesevalu ja -jäikust. Kui pikad jalutuskäigud on liiga valusad, võib need jagada lühikesteks, 10minutisteks jalutuskäikudeks. Ka selline vähese mõjuga aeroobne tegevus aitab säilitada lihasmassi ja toetada liigeseid. Enne jalutuskäike tuleb kindlasti venitada, et lihaseid lõdvestada ja treeningu mõjuks ette valmistada.
Selleks on vaja juba ennetavalt hoida oma südame ja veresoonkonna tervist tervisliku toitumise ja piisava liikumisega.
