Prügiprobleem surnuaias: laialipillutatud küünlatopsidest madratsiteni välja

Kalmistud ja selle ümbrus on täis plastist küünlatopse, mida lennutab tuul ja tassivad laiali linnud. Elmo Riig/Sakala Foto: Elmo Riig

Nii mõnigi keskkonnast hooliv ­kodanik on pühade järel täheldanud kalmistute ümbruses rohkelt plastist küünlatopse, mis on sinna peamiselt sattunud lindude tõttu.

Ammusest ajast on kombeks kadunukeste mälestuseks kalmistutele just küünlaid viia. Kas rohelisema homse nimel tuleks kaaluda alternatiivseid lahendusi ja plastküünlatopsidest loobuda?

Olmeprügi kalmistul

Mõnigi kalmistuhaldaja peab aga laialipillutatud plasttopsidest veel suuremaks probleemiks seda, et inimesed tassivad oma olmeprügi kalmistule.

Pärnu linnas on 14 kalmistut ja neid haldab OÜ Pärnu Haldusteenused. Pärnu Haldusteenuste juhataja Riho Lääts selgitas, et prügikaste tühjendatakse surnuaedades nii, nagu vaja. Kalmistuvaht või töötaja tellib äraveo prügikastide täitumise järgi. Riho Lääts nõustub, et kalmistutel on mure just plastküünaldega, mida tassivad laiali linnud. „Teine terav probleem on inimesed, kes toovad oma olmeprügi alates ehitusmaterjali jääkidest kuni vanade teleriteni kalmistu prügikasti,” ütleb ta.

Ka Valga linnakalmistutel on sama täheldatud. Valga Vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Elisabeth Tõnisson (pildil) tõdeb, et kesklinna kalmistutele viiakse olme- ja ehitusjäätmeid, mis tegelikult tuleks viia jäätmejaama. „Kalmistuvahid korjavad hommikuti lindude laialipillutud küünlad ja topsid kokku,” selgitab ta.

Kalmistutel kogutakse jäätmeid liigiti. Tõnisson nentis, et külastajate teadlikkus prügisorteerimise vajadusest on tõusnud, kuid samas on neidki, kes viskavad oma plastprügi koos lehtede ja pärgadega ühte konteinerisse.

Plast ja looduslik prügi läbisegi

Tallinna kalmistuid haldab Kadrioru Park. Kalmistute osakonna tööjuhi Ele Grauberi sõnul teeb muret, et inimesed ei sorteeri prügi ja suurematel kalmistutel, näiteks Liiva ja Pärnamäe kalmistul, viivad inimesed surnuaeda olmeprügi – rehvidest madratsiteni välja. Lindude laialipillutatud plastküünalde probleemi Ele Grauberg massiliseks ei pea. „Linnud ja tuul võivad küünlaid küll lennutada, aga meie töötajad tõstavad teedel olevad küünlad üles ja panevad lähimasse prügikasti,” ütleb ta.

Et tõsta kalmistu külastajate teadlikkust prügisorteerimisest, on Ele Graubergi sõnul plaan paigaldada prügikonteineritele uued piktogrammid prügi sorteerimise kohta, et eraldada segapakend (küünlatopsid, kunstlilled, lillepotid jms) ja metsajäätmed (lehed, okkad, lilled jms).

Tartu kalmistute halduri Aire Jagusoni sõnul on jäätmetekke vähendamine võimalik üksnes mõtteviisi muutusega. „Iga surnuaiakülastaja võiks endalt küsida, kas on ikka vaja tuua hauale korraga arvukalt küünlaid või piisab vaid ühest. Samuti tasub mõelda, kas hauda on vaja kaunistada kunstlilledega – tihti näeme haudadel kümneid ja kümneid luitunud õisi, mille kogused täienevad igal aastaajal,” räägib ta.

Eelistame laternaid ja püsililli

16. septembril 2023 on plaan maailma puhastamise päeva raames koristada kõikide Tallinna kalmistute ümbrusest just küünlatopse, seda tehakse koostööpartneritega ühiselt. Maailmakoristus Eesti eestvedaja Elike Savioru sõnul pole plastküünalde probleem surnuaedades tekkinud üleöö. „Oleme probleemist teadlikud. Näiteks üle-eelmisel aastal koristasime Raku järve ja kalmistu vaheliselt alalt suure koguse lindude laialipillutud küünlaümbriseid ja kunst­lilli,” nimetab ta.

Tema hinnangul on probleem ajaga kasvanud, sest odavad plastümbrises küünlad ja kunstlilled on populaarsed. Et küsimust lahendada, tuleb sel teemal rääkida ja teha laialdast teavitustööd. Paljude kalmistute külastajad ei oska probleemile tähelepanu pöörata. „Tunduvalt tuleks vähendada ühekordsete nii plastist kui klaasist ümbristes küünalde kasutust ning eelistada laternaid, kuhu saab asetada ümbriseta küünla,” sõnab ta.