Ajakirja 60+ mainumbris meenutab ligi viiskümmend aastat raadioeetris uudiseid lugenud Mall Mälberg vestlust oma perearstiga, mille katkestas praokil uksest ootamatult sisse tormanud pereõde: „Kes siin raadio jälle mängima pani?”
Plastküünlavargast varesed ja umbrohi taldrikul
„Viimane kord tunti Mall Mälberg hääle järgi ära paar nädalat tagasi. „Rahva Raamatus maksin kassas ja müüja hakkas püsiklientidele kehtestatud uusi reeglid tutvustama, pärisin paari detaili kohta ja siis müüja ütles: „Nüüd ma tean, mismoodi te välja näete!” Hääl on raadioinimese kallim vara. „Aga see pole minu teene, hääl on inimesel kaasa sündinud,” tunnistab Mall Mälberg ajakirja 60+ värskes numbris.
Vanavanemate jutustatud lood sellest, kuidas Eesti ajal vallutasid Euroopa toidulauad meie kuldne või ja rammus peekon ning kuidas meie põlevkiviõli pani liikuma tehnika isegi Ameerikas, on ilmselt paljudele lapsepõlvest tuttavad. Need legendid sündisid nõukogudeaegses ängistavas kaubapõuas ja peegeldasid pigem teise maailmasõja eelset majandusõitsengut Eestis. Kunstiteadlane Anne Ruussaar kirjutab 60+ mainumbris Eesti omamaise tööstuse ja selle krooni ehk tööstusmesside loo.
Eesti kalmistud on laialipillatud plastküünlatopse täis. Kurja juureks varesed. Inimesed tassivad oma prügi pidevalt kalmistule. Ajakirja 60+ mainumber uurib, milline olukord valitseb üle Eesti ja kuidas olukorda lahendada? Kommenteerivad Pärnu Haldusteenuste juhataja Riho Lääts, Valga Vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Elisabeth Tõnisson, Tallinna Kadrioru Pargi kalmistute osakonna tööjuht Ele Grauberg, Tartu kalmistute haldur Aire Jaguson, Maailmakoristus Eesti eestvedaja Elike Saviorg, Keskkonnaameti keskkonnateadlikkuse peaspetsialist Mari Kala, hauaplatside hooldust ja renoveerimise teenust pakkuva Gratitude Services asutaja Gerli Palgi, linnuökoloog Marko Mägi. Oma arvamuse avaldab laulja Hedvig Hanson, kes on selle teema oma südameasjaks võtnud. Ta unistab prügita kalmistust, kus austatakse nii elavaid kui surnuid.
Nurmenukk on kevadine vitamiinisalv. Millist jõudu ta endas sisaldab, kuidas ja millal teda korjata, kas saab ka kasvatada? Kas nurmenukust saab ainult teed? Neile küsimustele annab ajakirja 60+ mainumbris vastused aiandusteadlane Toivo Niiberg, kes pakub muuhulgas ka maitsva nurmenukuõiepungade ja krevetisupi, nurmenukunastoika ja marineeritud nurmenuku retsepti.
Enamus naisi veedab märkimisväärse aja oma elust menopausis ja kannatab selle ilmingute all.
Ekslikult arvatakse, et menopaus tuleb ja läheb enne 50ndat elusaastat. Enamus naisi veedab märkimisväärse aja oma elust menopausis ja kannatab selle ilmingute all. Ka kümmekond aastat pärast elulist muutust. Miks kaal tõuseb ja kuidas vaevusi vähendada ning milliseid vitamiine võtta ja kas menopaus võib ka meeldiv olla, kirjutabajakirja 60+ mainumbris toitumisterapeut Triin Terasmaa.
Maikuus jätkab 60+ ringreisi Tallinna lähedal, seekord Maardus ja selle ümbruses. Mida seal avastada, millele tähelepanu pöörata ja kus keha kinnitada, saab teada värskest 60+ numbrist.
Meditsiiniteaduste doktori Rando Porosk ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer tutvustavad 60+ lugejale maailma igast regioonist mitme riigi toitumisjuhiseid ja kirjutavad, et Ameerika ja Kanada nagu paljud teisedki riigid soovitavad süüa vähem soola, suhkrut ja küllastunud rasvu.
Ajakirja 60+ märtsinumbris jätkavad professor Mihkel Zilmer ja Tervise Arengu
Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sarja hädavajalikest vitamiinidest. Seekord tuleb juttu B12 –vitamiinist, mis on B-grupi vitamiinidest üks tähtsamaid.
Kevad võimaldab metsast ja aiast köögilauale ja taldrikule panna ka vitamiinirikkaid umbrohuvõrseid. Karulauk, paiseleht, murulauk, rabarberilehed, küüslauguvõrse. Taimed, mida koguda tee valmisramiseks, pesto tegemiseks, salatite ja smuutide valmistamiseks. Toitumisterapeut ja diabeedikooli kogemusnõustaja Maire Vesingi annab erinevaid retsepte.
60+ ajakirjast ei puudu ka kolumn. Lahendamist ootab loomulikult ka suur ristsõna.