:format(webp)/nginx/o/2023/05/04/15297961t1ha50a.jpg)
OMA jalgrattaga 11 päevaga 11 Põhja-Euroopa pealinna – just nii nägi välja kahe 16-aastase prantsuse noore ERASMUS+ projekt, mille käigus tutvustati kõigis külastatud riikides lisakülgistmega elektrijalgratta prototüüpi, mis mõeldud puuetega inimeste ja eakate sõidutamiseks.
Ambre Sauvage ja Capucine Maryniak sõitsid väikebussiga üle 7000 kilomeetri koos Association Killian’i liikmetega, et tutvustada pealinnades kaasas olnud puudega inimeste ja eakate sõidutamiseks mõeldud elektrijalgratta prototüüpi.
Teekonnal kohtuti Prantsusmaa jt suursaadikutega, valitsuste ja puuetega inimeste organisatsioonide liikmete, laste ja täiskasvanutega. Noorte ERASMUS+ projekti eesmärk on elavdada rahvusvahelist ja põlvkondade vahelist koostööd, tutvustades eelmainitud jalgratta prototüüpi, ning leida tutvustamise käigus ettevõte, kes võtaks jalgratta tootmisse.
Jalgratas töötati välja Association Killian’i ja ECAM Lyoni insenereerikooli üliõpilaste poolt. Samuti tehti üliõpilaste poolt rattale tehnilised testid. Edasi aitasid mitmed ettevõtted disaini, metallitööde ja montaažiga. Lisakülgistmega elektrijalgratta prototüüp valmis 18 kuuga. N-ö käsitööna kujunes ratta hinnaks 12 000 eurot, mida rahastas kohalik pank ja ka ühingu üks sõpradest.
/nginx/o/2023/05/04/15297962t1h007a.jpg)
Jäi veel jalgrattale nime leidmine. Killianil on vend Thomas, keda ta kutsub Oma. Sellest piisas, nii saigi prototüüp nimeks OMA1. Jalgratta eripäraks on kaasreisija kõrge seljatoe ja 5-punkti turvavööga iste, mis on rattajuhi kõrval. Seetõttu on hea jälgida kaasreisijat ja säilitada seeläbi rahustav kontakt temaga.
/nginx/o/2023/05/04/15297966t1h59fc.jpg)
Association Killian loodi 2004. aastal, et toetada Killiani ja tema perekonda. Praegu 22-aastane Killian põeb Angelman’i sündroomi, mis põhjustab vaimset ja motoorset puuet. Olivier Cressens on Killiani isa ja ühtlasi ka samanimelise ühingu asepresident. Mittetulundusühingu praeguseks eesmärgiks on aidata vaimsete või füüsiliste puuetega lapsi ja täiskasvanuid neile vajalikke vahendeid hankimisel, osaleda vaba aja ja meelelahutustegevustes.
Lisaks soovib MTÜ tähelepanu pöörata Angelman’i sündroomiga seotud teemadele, tõstab teadlikkust puude raskusest ja teeb koostööd Angelman’i sündroomi ühinguga ja Rhône-Alpes laste taastusravikeskusega.
Ühingu loosung on „Üksinda läheme kiiremini, koos jõuame kaugemale!” Ühingus töötab palju vabatahtlikke ja ühingu töö pälvinud mitmeid tunnustusi.
Amber’i ja Capucine'i projekti-reisi rõõmsameelne koordinaator oli Adeline Degret. Ta töötab Saint-Marie Lyon’i Meyzieu gümnaasiumi direktori asetäitjana ja õpetajana, kus neiud õpivad. Ühingus koordineerib ta koolitusi.
Reisile pühendas oma aega ja entusiasmi ka Philippe Lafrance, kes viibis vaheldumisi Olivier’iga palju aega bussiroolis. Ühingus vastutab ta vabatahtlike töö eest.
11. aprilli varahommikul alustasin noored esitlusteekonda Taani, Kopenhaagenisse. Sealt viis reis järgmiseks päevaks Stockholmi ja siis Helsingisse. 14. aprilli õhtul jõudis reisiseltskond Tallinnasse. Nendega sai kohtuda Prantsusmaa saatkonna juures olevas Tuvi pargis.
Päikselisel kevadõhtul olid pargis jalgrattaga tutvumas Prantsusmaa suursaadik Eestis Éric Lamouroux saatkonnatöötajatega, tallinnlasi ja Tallinna televisioon. Hiljem saatelõiku nähes kirjeldas Killiani isa Olivier liigutatult: „Isana oli super tore näha oma puudega pojast räägitavat ja lisaks veel keeles, millest midagi aru ei saa!”
Edasi järgnesid Riia, Vilnius, Varssavi, Berliin, Amsterdam, Brüssel ja Pariis. Pärast mõnda väikest lisapeatust jõuti tagasi koju Edela-Prantsusmaale. Nende ringreisi kajastati ka Facebookis.
/nginx/o/2023/05/04/15297964t1hd3c8.jpg)
See on muljetavaldav pühendumus noorte neidude ja Association Killiani poolt. Jõudu ja jaksu neile! Ja loodetavasti saab peagi ka Eesti teedel näha vuramas taskukohase hinnaga OMA1 jalgrattaid.
Angelman’i sündroom põhjustab väga tõsise füüsilise ja intellektuaalse puude. Selle inimese vaimne vanus on lähedane 12-18 kuu vanusele lapsele. Ta on kogu oma elu sõltuv teisest täiskasvanust. Angelman’i sündroomi levikut maailmas pole täpselt teada. Ekspertide hinnangul on see 1:12 000 kuni 1:20 000 vahel. Inimese organismi arengu kõrvalekalle on tingitud ühe või mitme geeni muutumisest 15. kromosoomis. Esimesed sündroomile iseloomulikud tunnused ilmnevad lastel vanuses 1-3 eluaastat. Väikelastel on madal õppimisvõime, keelehäired – nad ei omanda kunagi keelt. Lisanduvad liikumis- ja unehäired, krambid jm. erisused. Nende inimeste üks omadusi on rõõmsameelsus, mida tihti saadab ootamatu naer. Laste hooldusel ja abistamisel kaasatakse meeskonda logopeed, füsioterapeut, tegevusterapeut ja psühhomootoorika spetsialist.